EKA lõpunäituse TASE ’23 digigiid
Laupäeval, 17. juunil kl 10-19 on viimast päeva avatud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE ’23 näitus Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes.
Autor: Anna-Liisa Villmann, TASE ’23 giid
17. juunil on ilmselt viimane võimalus avalikkusel enne renoveerimistööde algust külastada Tallinna Kunstihoonet ja galeriid ning legendaarseid Kunstnike Liidu ateljeesid. Kuigi ametlikud giidituurid on läbi, siis EKA poolt on külastajatele loodud digigiid, kus on kirjas tähtsamad peatuspunktid.
Alustame tuuriga Vabaduse väljakult Tallinna Kunstihoone eest. Peahoones ja galeriis on väljas ca 150 lõpetaja teosed. Tunni aja sisse mahtumiseks on tuuri kava kitsendatud umbes 20 peatuspaigani, kus on sees auhinnatud ja äramärgitud tööd.
Kokkuvõtlikult on läbivad teemad 2023. aastal tehisintellekt, uusmaterialism, isiklikud kogemused ja nende mõtestamine, vaimne tervis, post-internet esteetika, mixed media, LGBT+, jätkusuutlikkus ja meie tulevik.
Galeriihoone
Esmalt liigume paremat kätt asuva galeriini. Lõputööde väljapaneku puhul on kunstnikel sel korral olnud kasutada mahukas ja eriilmeline näitusepind. Tallinna Kunstihoone Galerii (Vabaduse väljak 6) klassikaline valge kuubi galeriiruum on disainiteaduskonna kasutuses: klaas, keraamika, ehe ja sepis.
Märkimisväärne on see, et paljud autorid julgustavad oma eksponaate puudutama. Keraamika BA Mari-Ann Maask ja tema “Ulmeliste taimede aed” 3D-prinditud fiktsionaalsete taimeskulptuuridega on hea näide, kuidas loodusest inspireerumise või olemasoleva kopeerimise asemel disainida omaenda futuristlikud taimed. Kuigi 3D-saviprint tehnikana on juba saavutanud laiema populaarsuse ja ka EKA keraamikaosakonnal on omaehitatud printerite valik, siis üllatav on see, kuidas kunstnik on töödes mänginud savi kui materjaliga, mis meenutab tekstuurilt isuäratavalt pehmet tordiglasuuri, kuid katsudes on kõva.
Galeriiruumi eri otstes on tekkinud huvitav vastandus naiseliku ja meheliku käekirjaga ehtekunsti vahel. Paremal pool akna ääres on ehte- ja sepakunst BA Anete Maria Meresaar ja tema “Intiimsuse perifeeria” elegantsed klaasist ehted, mis on mõeldud meestele looma survet intiimpiirkonnas. Vastasseinas on ehte- ja sepakunst BA Valdek Laur “Mehelikkuse kosmeetika”, kus on tseremoniaalselt kaelas kandmiseks pronksi ja alumiiniumisse valatud pullimunad. Teosed astuvad dialoogi, kus ühes seinas on visualiseeritud meheks olemise raskus ja teises intiimehete kandmise akt kui mäng kontrolli ja kontrollimatuse piiril.
Galerii teises, kardinataguses pimendatud ruumis on hindamiskomisjoni poolt äramärgitud teosena keraamika BA Kadri Räis multimeedia installatsioon “Las ma juhatan sind kohale”. Treipinkidel keerlevad vormid meenutavad kunstniku ekslemist ja ringiratast käimise tunnet, mida toetab projektsioon videoklippidega reisidelt Islandilt, Veneetsiast ja kodukandi metsade rännakutest.
Kunstihoone keldrikorrus
Järgmisena liigume edasi Tallinna Kunstihoonesse – peauksest sisse ja otse edasi koridori lõpuni, kuni vasakut kätt paistab trepp alla keldrisse. Külastajal tasub märgata, et lisaks noorele kunstile on seintel fotoarhiivi kujul väljapanek Kunstnike Liidule kuuluvatest rendiateljeedest ja töökodadest. Sealsamas keldris asus omal ajal kujurite tööpind.
Keldri kolmes rõskes ruumis on graafika BA Mats Johan Soosaar joonistuste ja valgusinstallatsiooniga väljapanek “Kuidas läheb? Hästi.”, mis pälvis ka Noore Kunstniku preemia. Installatsioon väljendab päevikuvormis isiklikku teekonda läbi paksu depressiooniudu enne abi otsimist, ravi ajal ja lõpp-punkti jõudmist.
6. korrus ja ateljeed
Siit liigume helgemasse meeleolusse ja treppidest üles kõige kõrgemale kuuendale korrusele, kust korruste kaupa alla tulla. Tasub lähemalt uurida fotosid seintel, jalutades läbi legendaarsete stuudioateljeede, kuhu alumise korruse avaliku galeriipinna külastajad kunagi ei pääsenud.
Siit, näituse kõige viimaselt korruselt leiab kaasaegne kunst MA tudengi Annika Hint äramärkimise pälvinud teose, betooni valatud installatsiooni lapsepõlvemälestustest, kus kohtuvad 90ndate paneelmajad, nuputelefon, piimapakid ja Miki-Hiir.
Kuuendal korrusel edasi liikudes jõuab praktilise tööstus- ja tootedisainini. Tootedisain BA Erik Heiki Veelmaa “Väikelinnad 2.0 – disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks” pälvis noore disaineri preemia, uurides väikelinnade kahanemist ning esitades tulevikuvisioone äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on teenusedisaini näitena ambitsioonikas ja seda juba ka visiooni ajalise mõõtme tõttu – mis võiks juhtuda järgmise 27 aastaga.
Samal korrusel tegeles tekstiilidisain MA Mari-Triin Kirs töös “Kangas ja kasinus: maailmavaate kasvatamine linapõllul” süvitsi jätkusuutlikkuse teemaga. Ta alustas lina kasvatamise projekti kotitäie seemnetega, millest ketras lõnga ja kudus loomingulise kanga, mis on ka prototüübina väljas.
5. korrus
Minnes korruse võrra allapoole viiendale, tasub peatuda installatsioon ja skulptuur BA Lauri Lest tarbimisühiskonnast inspireeritud heliinstallatsiooni “Kvartett” juures, kus pesumasin, röster, mikrolaineahi ja elektripliit esitavad spetsiaalselt neile komponeeritud muusikat.
Samuti tasub märgata, kes Marko Mäetamme kõrval on veel siin ruumides ateljeed omanud. Mitte kõik ruumielemendid näituse väljapanekus pole EKA lõpetajate lisatud – viiendal korrusel ringi jalutades märkab monokroomset gradient-efektiga vahekoridori, mille autoriks on maalikunstnik Sirje Runge.
4. korrus
Liikudes edasi neljandale korrusele, leiab keraamika MA Sanna Lova tehniliselt meisterliku keraamiliste maalide väljapaneku “Hingemaastikud”. Autor on Eesti kunstiajaloost ja klassikalistest maalitehnikatest inspireerudes töötanud välja oma glasuuride värvipaleti ja autoritehnika.
Koridori lõpus on kõrvuti kaks vastanduvat naiseliku ja meheliku käekirjaga tööd, mis tegelevad vastavalt beibekultuuri ja hikikomori fenomeniga.
Ehte- ja sepakunst MA Liisbeth Kirs ja tema 2000ndate bimbode tänapäevast taastulekut ilmestav sädelevalt roosa väljapanek “Mu sõbrannad on mimmud“ võtab hiphopkultuurist räpparitelt üle dekoratiivsed hambavõred, et relvastada kaasaegsed naissõdalased. NB! Siin ruumis on toimunud ka TASE ’23 ainus teadaolev kunstivargus, mida pole mõtet korrata, sest hambavõred on tehtud autori hambakaare järgi ega pole universaalselt kantavad.
Kõrvalruumis on Noore Kunstniku preemia laureaat, kaasaegne kunst MA tudeng Samuel Lehikoinen teosega “Unemployment Simulator 2018“ ja tema loodud mancave. Veenev ruumilahendus ja kunstniku enda arendatud arvutimäng kirjeldavad sündmustevaest eluperioodi töötuna Soome heaoluriigi helgetest hüvitistest elatudes 2018. aastal.
2. korrus
Jätkame teiselt korruselt, kust Tallinna Kunstihoone põhikorruselt leiab moedisaini fookusnurga. Tähelepanuväärne on noore tarbekunstniku preemia võitja, moedisain BA tudeng Lisette Sivard töö “Kurvad maskotid katkistele inimestele“. Kui moetööstus on ebavõrdsuse kasvulava, kus ainult rikkad saavad endale lubada tippdisainerite loomingut, siis siinsed piiratud liikumisvõimega maskotid jäävad abituna ühiskondliku hierarhia põhjakihtidesse.
Siin kõrval on väljas noore tarbekunstniku preemia magistri võitja, ehte- ja sepakunst MA Taavi Teevet ja tema töö “Ridadevahelisel teelahkmel“. Meisterlik protestantlik-dramaatiline lavastus ühendab kolm autori jaoks pühalikku ruumi: raamatukogu, raudteejaama ja töökoja kui katedraali. Kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest Noore Kunstniku preemia pälvinud Tea Lemberpuu barjääridega tegelev maaliseeria “Kuidas mäletada seda, mida ma ei näinud?“ lähtub perioodist autori elus, kus ta kaotas nägemise.
Liikudes edasi teise galeriiruumi, kohtub keraamika MA Haeun Kim`i hindamiskomisjoni poolt äramärgitud tööga “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga“, kus vaaskeraamika väljapanek on valminud koostöös inimese ja AI vahel. Ehte- ja sepakunst MA Erle Loonurm “Ärevuse anatoomia“ valurauast töödes on maskuliinsed võimusümbolid sõrmused, kroon ja tool omandanud materjali tavapäratult peene detailsuse.
Lõpetuseks saab nägemismeele piiratust testida kaasaegne kunst MA Triin Türnpuu loodud pimedas ruumis “Kunst on sinu ümber. Pea meeles – võid katsuda, mitte vaadata!“, kus objekte saab katsuda, kuulata ning nuusutada, aga mitte vaadata.