Logo of the Estonian Academy of Arts
Logo of the Estonian Academy of Arts
Vaata lisaks
MuuseumKunstiakadeemia nädalakirjad EKA meedias
Kategooriad
AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuri­teaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisaini­­teaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunsti­kultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsus­kaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜli­õpilas­esindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
AkadeemiaUudisedEestiEKA muuseumi töö Ülo Soosteri juubelinäitusel Suurgildi hoones

EKA muuseumi töö Ülo Soosteri juubelinäitusel Suurgildi hoones

Anna Birgitta Erikson Ülo Soosteri näitusel. Foto: Reeli Kõiv
7. märtsil avati Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone kammerlikus näitusesaalis Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva näitustest esimene, „Ülo Sooster. Vangla ja armastus“, mis on pühendatud kunstniku varastele loomeaastatele. Näitusel on eksponeeritud ka Soosteri EKA muuseumi kogusse kuuluv diplomitöö „Tartu tänava asfalteerimine“ aastast 1949. Näituse kolm keset on Ülo Soosteri sünnipaik Hiiumaa, kunstiõpingud-sõpruskond Tartus ja 7 aasta pikkune vangilaagri aeg Kargandas, kus Sooster kohtus oma tulevase naise Lidia Serhiga. Näituse kuraatorid Ksenija Remesova ning Tenno Pent Sooster (kunstniku poeg, samuti kunstnik), on väljapanekut nimetanud näitus-jutustuseks. Seda ta tõepoolest ongi, võimaldades kulgeda kunstniku varasel loomerajal ja tõmmata põnevaid seoseid. Näiteks tekitas muhelust ja äratundmist tema kunstiõpingute aegne looming, kus veel oma käekirja otsiva kunstniku piltides vaatasid vastu nii Endel Kõksi, Jaan Grünbergi kui ka teiste pallaslaste käekirjad. Näituse põnevamaid osi on Soosteri perekonnale kuuluv laagrijoonistuste kollektsioon, kus troostitu tegelikkuse kujutamise kõrval avaneb ka imeilus armastuse lugu. Väljas on maale ja joonistusi, fotode ja dokumentide koopiaid. Ülo Soosteri diplomitöö, formaadilt suurim töö näitusel, kujutab Tartu Raekoja platsi asfalteerimist ja on maalitud silla juurest vaatega üle Emajõe. Kuna neil aastail oli ainukeseks lubatud loomemeetodiks sotsialistlik realism, püüdis diplomand neid nõudeid täita, maalida Elmar Kitse soovitusel „nii lihtsalt kui vähegi võimalik“. Pintslitöö on suhteliselt isikupäratu ja kuiv, välditud on varasele Soosterile omaseid impressionistlikke võtteid – kuigi, midagi vabaõhumaali koolist on siin siiski tajutav. Pildi koloriit on sotsrealismile omaselt tume, „poriste“ värvidega. Samas on stseen apoliitiline, inimesi on kujutatud paatosevabalt. Toonastes nappide valikute tingimustes on kunstnik suutnud vältida otsest valet. Teose taas päevavalgele tulek on omamoodi põnev – see tuli lammutamise eel välja EKA vanast majast, kuhu sattus ilmselt Tartu Riiklikust Kunstiinstituudist (likvideeritud Pallase edasikandjast) kui kujutava kunsti erialad 1951 Tallinna üle toodi. Teos on rullist taas alusraamile pandud ning restaureeritud ja lisab kõnealuse näituse kontekstis olulise aktsendi Soosteri loometeele, olles ühtlasi jäädvustus oma aja kunstilise väljenduse võimalustest, õieti nende puudumisest. Ülo Soosteri loometee algust kajastav näitus on SA Sooster Foundationi ja Eesti Ajaloomuuseumi ühisprojekt, mida saab Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) vaadata 22. juunini 2024.
Ülo Soosteri diplomitöö, formaadilt suurim töö näitusel, kujutab Tartu Raekoja platsi asfalteerimist ja on maalitud silla juurest vaatega üle Emajõe.
Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud

Muuseum