Pique Hermana. Autorid: Andreas Hinojosa, Mia Maripuu, Jelõzaveta Peresada ja Alisher Sadykov
Riigikogu hoone 100 aasta juubeli eel toimunud arhitektuuri töötoas kavandasid Eesti, Läti ja Ukraina noored arhitektid ja arhitektuuritudengid Toompea lossikompleksi tulevikku. Parimaks tööks valiti „Pique Hermana“, mille autorid Andreas Hinojosa (EKA), Mia Maripuu (EKA), Jelõzaveta Peresada ja Alisher Sadykov täiendaksid maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni.
Arhitektuuri töötoa eesmärgiks oli kavandada Riigikogu hoone ja kogu Toompea lossikompleksi terviklik kontseptsioon. Osalejatelt oodati julgeid ideid Eesti ühe olulisima ehitise ruumiliseks ümbermõtestamiseks, mis võimaldaks muu hulgas aktiivsemalt kasutusele võtta nii sisehoovid, lossiesise platsi kui ka Kuberneri aia.
Noorarhitektide ja arhitektuuritudengite ülesanne oli kavandada Toompea lossikompleksi ja selle ümbrusesse inimkesksem ja keskkonnasõbralikum liikuvuslahendus, mis eelistaks jalakäijaid, jalgrattureid ja teisi autota liiklejaid. Lisaks oodati lahendusi, mis pakuksid inimestele uusi põhjuseid kompleksi külastamiseks, kasutades ära selle mitmekülgset ja väärtuslikku arhitektuuri.
Parimaks tööks valiti reede õhtul Eesti, Läti ja Ukraina ühistöö „Pique Hermana“, mille autorid täiendaksid vanalinna maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni. Läbikäikude ja paviljoni eesmärk oleks elavdada ajaloolist hoonetekompleksi ja kaasata inimesi parlamendi tegemistesse.
„Praegu on lossikompleks avalikkuse jaoks raskesti ligipääsetav, mistõttu pakub meie projekt lahendusena võimalust siseneda ristkülikukujulisse kompleksi maaluste läbikäikude kaudu kõigist neljast küljest. Need neli tunnelit saavad kokku Riigikogu sisehoovis, kus kõrguvad Pika Hermanni sõsartorniks. Tornist avaneb avalikkusele avar vaade nii linnale kui Riigikogu igapäevaelule,“ kirjeldasid oma ideed meeskonda kuuluvad Andreas Hinojosa ja Mia Maripuu Eestist, Alisher Sadykov Lätist ning Jelõzaveta Peresada Ukrainast.
„Tihe meeskonnatöö päädis julge ideega. Maagiline vaatetorn sisehoovis lisab eklektilisele kompleksile kihi kaasaegset arhitektuuri, samas kui kaitse all olevad hooned jäävad puutumatuks. Ettepanek puudutas olulist ideed maa-aluste ruumide ärakasutamiseks, mis tooks kaasa laiema arutelu selle kohta, mis lossimäe all tegelikult asub ja kuidas seda tulevikus kasutada,“ kommenteerisid töötoa mentorid, Läti arhitektid Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms.
Veel üks ideekavand, „Demokraatia termid“, pälvis hindamiskomisjoni äramärkimise. Selle autorid Tristan Krevald (EKA), Ra Martin Puhkan (EKA) and Siim Tanel Tõnisson (EKA) Eestist, Tabita Ozoliņa Lätist ja Daria Polonska Ukrainast pakuvad Toompea lossikompleksi demokraatia termide loomise.
„Eesmärk on liita Riigikogu füüsiliselt linna tänavavõrgustiku ning avaliku ruumiga. Kinnistest sisehoovidest saavad istungite saali peegeldavad maastikulised väljakud ja termide basseinid. Riigikogu hoone esimene korrus avab end aga demokraatia praktikale: termides või avalikus saunas on kõik võrdsed, vabad sotsiaalsest staatusest, lõõgastunud, rahulikud ja avatud. Nii saab saun-riigikogust tõeline igapäevane demokraatia,“ kirjeldasid autorid.
Töötoast võttis osa kokku 22 Eesti, Läti ja Ukraina noort arhitekti ja tudengit, keda juhendasid Ralf Lõoke Eestist, Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms Lätist ning Volodõmõr Ponomarenko ja Juri Parkhomenko Ukrainast.
Hindamiskomisjoni kuulusid mentorite kõrval Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ja Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht. Noorte arhitektide ja tudengite ideekavanditega saab tutvuda septembris avataval Riigikogu hoone juubelinäitusel.
Töötoa korraldasid Eesti Arhitektide Liidu noortekogu ja Riigikogu Kantselei.
Veel enam infot sündmuse kohta
