Foto: Ellen Rudi
25. novembril värvuvad Tallinna, Tartu ja Pärnu tuntud hooned oranžiks, et tõsta teadlikkust lähisuhtevägivallast ja kutsuda inimesi üles märkama, hoolima ning sekkuma. Majad värvuvad oranžiks President Kaljulaidi Fondi Koos Tugevamad oranži eriprogrammi raames, mis toetab ÜRO rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva.
Statistikaameti andmetel on 41% Eesti naistest kogenud lähisuhtevägivalda, kuid abiotsijate arv on viimaste aastate jooksul vähenenud. Vägivallast avatult rääkimine ja info ja abi pakkumine on seega jätkuvalt väga oluline – nii ohvritele kui ka kõigile, kes soovivad aidata.
“Hoog on sees. Sel aastal kohe eriti suurelt. Oranžiks saab tõesti väga palju maju. Raske on neid mitte märgata,” märkis president Kersti Kaljulaid. “Vägivalda on ka väga palju, kuigi seda võib olla raskem märgata. Teemegi seda selleks, et ohvrid usuksid, et abi on olemas. Ja et kõrvalseisjad mõistaksid, et ka nende asi on olla toeks ja abiks. Meie kõigi asi. Aitäh kõigile, kes panustavad! Ära jää möödavaatajaks!”
Lisaks oranžidele majadele avati täna Tallinnas President Kaljulaidi Fondi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud sügavamõjuline näitus “Ära jää möödavaatajaks!”. Noored kunstnikud on leidnud julguse ja oskuse väljendada läbi kunsti sügavaid emotsioone, mis on seotud lähisuhtevägivallaga.
Mia-Mai Roosberg tuletab Vabaduse väljakul meelde Vabadussõja aastad. Tõmmates paralleeli väga kõrgete lähisuhtevägivalla statistikanumbritega, kutsub ta samal ajal üles arutama ka selle üle, kas ja millal saab läbi sõda Eesti kodudes ehk kodusõda.
Teises osas, “Keelepeks”, paljastab Roosberg meie keele varjuküljed. Kunstnik näitab meile, et meie kodudes valitsev vägivald varjutab meie vabaduse. Ta kutsub meid üles sellest valjusti rääkima ja koos looma ühiskonna, kus kõik tunneksid end ohutult. Roosberg usub, et kunst on võimas vahend keeruliste teemade käsitlemisel. “Kunst tõstab olulisi teemasid suurema avalikkuse ette ning algatab diskussiooni,” rõhutab ta. “Lõppude lõpuks toimuvad muutused ainult siis, kui me ühiskonnana oma vaateid ja suhtumist muudame.”
Madliin Küla teos “Kuum embus” on sügav sukeldumine lähisuhtevägivalla teemasse, kasutades 50-ndate aastate nostalgilist esteetikat. Kunstnik on loonud maailma, kus pinnapealne õnn ja kodukolde ideaal varjavad endas sügavaid traumaatilisi kogemusi. Küla on selgitanud, et tema loominguline huvi selle teema vastu tekkis soovist paremini mõista, kuidas teised kunstnikud on samasuguseid teemasid varem käsitlenud. “Lähisuhtevägivald on keeruline ja mitmetahuline probleem ning sageli on see liialt üldistavalt esitatud, mis ei võimalda saada terviklikku ülevaadet probleemist,” sõnab kunstnik.
Kirke Kirti maal „Vabaduselinnud“ on sügavalt liigutav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla traagilisi tagajärgi ja lootuse habrast olemust. Teos kujutab kanaarilindu, kes on täidetud igatsusega vabaduse järele, väljendades võitlust ja igatsust pääseda hirmust ja ahistusest. Kirt toob esile, et vägivalla ilminguid on paljudes peredes ja põlvkondades normaliseeritud ning sellise vaikimise murdmine on ülioluline. Tema eesmärk on luua kunsti kaudu dialoog, mis võib aidata tabuteemasid lahata ja ühiskonda tervendada. „Kunst peab julgustama inimesi arutlema keeruliste ja sageli varjatud teemade üle,“ selgitab Kirt.
Polina Solovjova skulptuur “Varjus Hääbumine” on sügav ja silmiavav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla varjatud mõjusid. See suur, elusuuruses skulptuur, mis asub Estonia teatri tagusel turuplatsil, kujutab endast väsinud ja kurvas poosis figuuri, sümboliseerides nii füüsilist kui ka emotsionaalset kurnatust. Sealjuures ilmekalt illustreerides, et inimene võib ka rahva seas end üksi tunda. Solovjova on tunnistanud, et tema sügav huvi trauma ja psühholoogiliste probleemide vastu on olnud peamiseks motivatsiooniks selle teema käsitlemisel oma kunstis. Ta usub, et kunstnikel on kohustus tõsta teadlikkust olulistest ühiskondlikest probleemidest, nagu lähisuhtevägivald.
„Ootame kõiki linlasi ja külalisi astuma Estonia turuplatsile ja Vabaduse väljakule, kus eri teosed kutsuvad meid mõtisklema ja osalema üheskoos muutuste loomisel,“ lisas president Kaljulaid.
Oranži eriprogrammi raames toimub veel erinevaid sündmuseid, muu hulgas kõlab esmaettekandena Mari Jürjensi uus laul, mis on pühendatud hoolimisele ja märkamisele. Kogu eriprogrammist saab lugeda siit.
Oranžis valguses hooned Eestis
Tallinnas: Tallinna linnavolikogu hoone, Vabaduse väljak, Haabersti viadukt, Rüütelkonna maja, T1 Kaubanduskeskus, Telia peahoone, Novira Plaza, Arter, Skyon, Mainor Ülemiste, TalTechi digiekraan, Betsson Group, Tallinna Lauluväljak, Superministeerium, EBS, Teletorn, Rotermanni Ajamaja.
Tartus: Teater Vanemuine ja Vanemuise kontserdimaja, Tartu Ülikooli peahoone ja Tartu (Tõravere) observatoorium, Kaarsild, Rahu sild, Lääneringi viadukt.
Pärnus: Endla teater, Pärnu kontserdimaja.
Abi on alati saadaval
Kui sul või su lähedasel on probleem, saad abi küsida www.palunabi.ee.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt.
Hädaolukorras helista 112.
Ära jää möödavaatajaks – üheskoos saame aidata luua vägivallavaba tuleviku!.
Pildid ja videod oranžiks värvunud hoonetest.
Fotograafid:
Timo Arbeiter, Mailiis Ollino, Ellen Rudi, Ksenija Kurs, Aleksandr Gužov
