Erialast

Animatsioon kui eriala

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui tugeva animatraditsiooniga riik. Eesti animafilmid on maailmas tunnustet ning võidavad mainekatelt festivalidelt auhindu. Eesti on ka teada oma e-lahenduste ja kõrge internetiseerituse poolest. Vastavalt uuringutele on eestlased kõrvuti soomlaste ja jaapanlastega maailma suurimad virtuaalkeskondades viibijad, kuid lisaks on eestlastel ka geenivaramu, mis kaardistab rahvastiku geneetilist koostist ning küberkaitsekeskus. Kõik eeldused rahvastiku totaalseks virtualiseerumiseks on loodud.

Jakob Hurt sõnastas omal ajal Eesti identiteedi aluspõhimõtte: me ei saa suureks arvult ja jõult, kuid me peame saama suureks oma vaimult! Virtuaalselt on aga tänapäeval võimalik saada suureks ka arvult ja jõult ning selle nimel töötabki animatsiooni osakond.

Osakonna iseloom, mõtteviis ja filosoofia

Animatsiooni osakonna põhieesmärk on koolitada rahvusvaheliselt edukaid teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega animafilmi loojaid ning anda seeläbi panus animatsiooni kui kunstivormi globaalsesse arengusse ning kinnistada Eesti kui tugeva animakoolkonnaga riigi maine rahvusvahelisel kultuurimaastikul.

Kuidas õppimine toimub

Õppekava ANIMATSIOON, nii bakalaureuse kui magistri tasemel, on sobiv koht õppimiseks neile, kes tahavad saada animafilmi loojaks. Eesmärgiks on anda akadeemiline kõrgharidus animatsiooni erialal ja ettevalmistus tööks animafilmi režissööri, stsenaristi, kunstniku või animafilmi loomingulise töörühma liikmena. Tutvutakse eriala teooriatega ning omandatakse praktilisi oskusi ja tehnoloogiaid.

Bakalaureuse tasemel omandatakse erialaga seotud teoreetilised ja praktilised baasoskused. Õpitakse süvendatult animafilmi erinevaid komponente ja tehnikaid ning teostatakse kaks animafilmi. Luuakse süsteemne ettekujutus animatsioonist kui spetsiifilisest meediavormist ning oskus selles orienteeruda. Peale lõpetamist on tudeng pädev rakendama omandatud oskusi originaalloomingus, tegutsema animafilmi loojana individuaalselt või stuudio koosseisus. Samuti on tudengil peale BA taseme lõpetamist võimalik kandideerida jätkama õpinguid animatsiooni või mõne muu valdkonna magistrantuuris.

Ka magistriõppes omandavad tudengid süvendatult animafilmi teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Tudengitel on võimalik spetsialiseeruda konkreetsele animafilmitehnikale ja luua vastavas tehnikas individuaalne magistrifilm. Tegemist on rahvusvahelise MA programmiga ning õppetöö toimub inglise keeles. Peale lõpetamist on magister pädev end teostama professionaalse animafilmi loojana või oma eriala professionaalina kultuurimaastikul; õpetama oma erialal või olema aktiivne loovtööstuses. Samuti saab magister pärast MA taseme läbimist kandideerida kunstidoktorantuuri.

Õppetöö vormiks on loengud, seminarid, meistriklassid, individuaalsed ning juhendatavad tunnid. Juhendatavaid tunde on üldistatult 60-70% õppekava üldmahust. Ülejäänud tunnid sisaldavad praktilist ja iseseisvat tööd. Toimub õppealane koostöö pea kõigi kõrgkoolidega. Õpilased osalevad aktiivselt Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) ning Tallinna Ülikooli loengutel. Samuti toimub koostöö Animatsiooni Liidu ja Eesti suuremate animastuudiotega. Osakonna õppejõud on aktiivselt tegutsevad kunstnikud ning eriala spetsialistid, kelle loomingut esitatakse rahvusvahelistel festivalidel ja üritustel.

Animatsioon Kunstiakadeemias

Senine animatsiooni õpetamine Eestis on olnud väga stuudiopõhine, kus animatsioonist huvitatud ja ennast selles valdkonnas teostada sooviv isik pidi liituma mõne stuudioga ja ära õppima seal kasutatavad töömeetodid. Senist animaõpet võib teatud mõttes võrrelda keskaegse õppeprotsessiga, kus puudus teoreetiline baas ning koolitus toimus õpipoiss-sell-meister meetodil. Kuna animatsiooni kui kunstivormi areng on otseselt seotud tehnika ja eelkõige arvutite arengu ning võimaluste avardumisega, siis senine stuudiopõhine animaõpe ei suuda enam toota konkurentsivõimelisi ja rahvusvaheliselt edukaid animategijaid. Animatsiooni teostamine on tehnika arenedes muutunud palju keerulisemaks, kus stuudios tööprotsessi jälgiv õpipoiss, kes ei omanda valdkonna uusimaid tehnilisi teadmisi ja teoreetilist baasi, ei ole enam võimeline ise meistriks sirguma.