Bakalaureus
Arhitektiõpe on 5-aastane vaheastmeteta magistritaseme õppekava. Viieaastane õpe lõpeb magistritööga ning magistritöö kaitsnule omistatakse arhitektuuri eriala kutsemagistri kraad. Õppekava on vormilt ühtne, kuid sisult võib eristada 3-aastast üldkursust ning 2-aastast magistrantuurikursust. Neljandal aastal lisanduvad linnaehituslikud teoreetilised ained ning vastavad praktilised projektid. Viiendal aastal sooritatakse ka 30 EAP mahuga magistritöö.
Millised oskused omandatakse
- Omandatakse oskused töötada arhitektuursete kavanditega ja arusaamad selle tarvis tehtavast uurimistööst.
- Omandatakse piisavad teadmised arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning sellega seotud kunstide, inseneri- ja humanitaarteaduste ajaloo, teooriate ja praktikate kohtaning oskused neid kasutades luua nii esteetilistele kui tehnilistele nõuetele vastavaid ruumilisi keskkondi.
- Omandatakse arusaam projekteerimisega seotud ehituslikust kavandamisest, konstruktiivsest ja insenertehnilisest problemaatikast ning piisavad teadmised hoonete füüsikaliste probleemide ja tehnoloogiate kohta, et tagada kasutajale mugavad ja energiasäästlikud tingimused.
- Omandatakse arusaam inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest ning oskused seostada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega.
- Omandatakse arusaam arhitekti kutsealast ja arhitekti rollist ühiskonnas.
Kellena lõpetajad töötavad
- Arhitektina ja linnaplaneerijana arhitektuuribüroos.
- Arhitekti ja planeerimisspetsialistina kohalikus omavalitsuses.
- Arhitektuuribüroo vastutava spetsialistina.
- Ettevõtjana arhitektuuribüroo vastutava spetsialisti ning omaniku rollis.
ÕPPEKAVA
BA 1. aasta
Tegeletakse isikliku ja kehakeskse ruumiga ning antakse baasteadmised- ja tehnikad nii arhitektuurses kavandamises kui kunstides, mille taustal tehakse esimene sissejuhatus inseneri- ja humanitaarteadustesse.
BA 2. aasta
Tegeletakse privaatse ja avaliku ruumiga, mille taustal arendatakse loova mõtlemise ja väljendusoskuseid kunstides ning arusaamist inseneri- ja humanitaarteadustest.
BA 3. aasta
Tegeletakse väga suure ning multifunktsionaalse hoone problemaatikaga, mis peab hõlmama nii avalikku kui privaatset kasutust, arvestama ümbritseva linnakeskkonnaga ning omandatud teadmistega inseneri- ja humanitaarteadustest nii, et lisaks arhitektuursele ja keskkondlikule väärtusele oleks arusaadav selle konstruktiivne ja tehnoloogiline ülesehitus ning energiasäästlike põhimõtete rakendus.
Spetsialiseerumine
Arhitektuuri erialaga orgaaniliselt seotud maastikuarhitektuuri ained on olnud EKA õppekavas üle kümne aasta. Alates 2013/2014 õppeaastast on võimalus maastikuarhitektuurile senisest enam keskenduda läbi spetsialiseerumise eriala sees. Sügavam keskkonna- ja loodusteaduste tundmine annab arhitektile parema arusaamise elussüsteemide toimimisest, mis aitab tal kujundada inimlikku, loodussäästlikku ja tasakaalustatud, kuid pidevalt muutuvat ruumilist keskkonda.