Arengukava
EKA Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse strateegia
EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse ning kogu arhitektuurivaldkonna olulisim kompetentsikeskus, hõlmates arhitektuuri, sisearhitektuuri, linnaplaneerimist, mööblidisaini, maastikuarhitektuuri ja linna uurimist. Siinse õpetuse tuumiku moodustavad arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning sisearhitektuuri ja mööblidisaini erialad. Neist esimene hõlmab tänapäevast arhitektiõpet selle sõna parimas tähenduses, pöörates võrdselt tähelepanu nii konkreetsetele hoonetele kui nendevahelisele ruumile ning laiemale kontekstile, kuhu need asetuvad. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal saab lisaks spetsialiseeruda maastikuarhitektuurile.
Teine suund tegeleb inimese kehale lähema skaalaga ehk nii mööbli kui ka ruumi kavandamise ning loomisega. Arhitektuur ja sisearhitektuur on olemuselt väga lähedased erialad, milles on olulisi kattuvusi ning ühisprojekte nii akadeemilises õppetöös kui ka hilisemas erialases praktikas. EKA arhitektuuriteaduskonna oluline väärtus on ruumi ja materjaliga tegelevate erialade vaheline ajalooline side ja järjepidevus, mis ulatub disaini mõõtkavast kuni linnaehituse, avaliku ruumi ja maastikuarhitektuuri mõõtmeni. Alates 2004. aastast saab õppida rahvusvahelisel urbanistika õppekaval, mis erinevalt eelnevalt kirjeldatutest ei ole praktikapõhine, vaid tegeleb tekstilise uurimustööga. Siin uuritakse moodsa linna toimimist erinevate kasutajate, huvigruppide, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist ning luuakse lahenduste rakendusstrateegiaid.
1. EKA arhitektuuriteaduskonna missioon
1.1. EKA Arhitektuuriteaduskonna missioon on jätkuvalt olla Eesti arhitektuuri, sisearhitektuuri, linnaplaneerimise, mööblidisaini, maastikuarhitektuuri ning urbanistika õppe ja teaduskeskus, mis vastutab integreeritud õppe, täiendõppe, teadus- ja arendustöö korralduse ja kvaliteedi eest kogu elukeskkonda puudutavas ruumikultuuri vallas. Ühiskonna esemelise kultuuri, sh tootearenduse ja tehiskeskkonna kvaliteet on otseselt seotud teaduskonna õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteediga.
1.2. EKA arhitektuuriteaduskond loob võimaluse tihedalt põimunud arhitektuuri, tehnoloogia ja majanduse innovatsiooniks kõige kõrgemal haridustasemel, olles teadlik oma rollist vahendada inimestele tehnoloogilisi ja materjaliteaduste saavutusi ning sünteesida need inimlikult arusaadavaks, hästi toimivaks ja jätkusuutlikuks elukeskkonnaks.
1.3. Arhitektuuriteaduskonna lõpetanud kannavad kahekordset vastutust: nad peavad jätkusuutliku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevusega parendama elukeskkonda ning säilitama ja arendama erialast pärandit ning oskusteavet.
2. Teadus- ja arendustegevuse pikaajalised eesmärgid arhitektuuriteaduskonnas
Arhitektuuri valdkond vajab arenguks spetsiifilisi uurimustöid nii oma valdkonna ajaloos, teoorias kui ka praktikas. Erialased süvauuringud on vajalikud valdkonna hariduse edasiviimiseks, aga ka üksikute erialade enda arenguks vastavalt ühiskonna tehnoloogilise ja kultuurilise võimekuse muutumisele, koostööks teiste valdkondadega ning laiemaks debatiks ühiskonnaga. Arhitektuuri valdkonna kõrgetasemeline haridus, mis hõlmab tehnoloogia, majanduse ja disaini innovaatikat, edendab kogu ühiskonna ja riigi konkurentsivõimet.
2.1. Arhitektuuriteaduskond lähtub oma tegevuses nii arhitektuuri valdkonna materiaalse osa ja kultuurikogemuse säilitamise ning järjepidevuse tagamise põhimõttest, kui ka arhitektuuri ja linnakultuuri edendamise ja tulevikustsenaariumite arendamise, erialase ning valdkondliku eksperimenteerimise põhimõttest. Arhitektuur kui kogemus ja visioon on pidevas uuenemises ja pakub sellisena Eesti ühiskonnale ja majandusele võimalusi eneserefleksiooniks ja innovaatilisteks protsessideks.
2.2. Arhitektuuriteaduskonna teadustegevus jaguneb kahte olulisse valdkonda. Esimene neist tegeleb arhitektuuri, sisearhitektuuri, linnaplaneerimise, mööblidisaini, maastikuarhitektuuri ajaloo, teooria ja filosoofiaga ning toetub eelkõige arhitektuuriajaloo ja filosoofia meetoditele. Teine tegeleb uurimistööga eelnimetatud erialade praktikas, mida vaadatakse eriala seest sellele omaste vahenditega. Praktikapõhine valdkond jaguneb omakorda kaheks suunaks:
2.2.1. Loomingulisel praktikal põhinev uurimustöö, mis väidab, et uus teadmine ja originaalne probleemipüstitus sünnivad (arhitektuuri)büroos ja eeldab töö läbiviimiseks juba toimiva (uuendusliku ja ambitsioonika) praksise olemasolu. On mõeldud juba kogenud praktikutele, kes soovivad toimiva eksperimenteerimise, uudsete probleemipüstituste ja lahenduste maastiku arendada ja vormida akadeemiliseks uurimuseks.
2.2.2. Loomepõhine uurimustöö (research by design), kus uurimus toimub konkreetse loomingulise protsessi osana ja mille tulemuseks on nii loomingulise töö produkt ise kui selleni jõudmise protsess ning sellega seotud uudsed teemapüstitused ja lahendused. On mõeldud noortele, äsja magistrikraadi omandanud uurijatele ja nõuab sageli nii kaasaegse tark- kui riistvara kättesaadavust.
2.3. Arhitektuuriteaduskond seab eesmärgiks luua soodsad tingimused tehnoloogiapõhisteks rakendusuuringuteks ja uurimistulemuste rakenduslikeks väljundeiks, mis põhinevad infotehnoloogia sidumisel ruumilise keskkonna ning selle jätkusuutlikkusega. Siia kuuluvad kaasaegsed tootmistehnoloogiad, infoliidesed ja sensorseadmed ning geodisain linnalisel ja regionaalsel skaalal. Selleks on vaja teaduskonnas organiseerida terviklik arendusmoodul, mida on võimalik perioodiliselt täiendada teadurite ja uurijatega projektipõhjaliseks tegevuseks ning millel on selgepiiriline programm ja vajalik majanduslik alus. Seda suunda toetab 3D Labori tegevus, mille baasil on pikemas perspektiivis kavas välja arendada laiemat välja kattev eksperimentaalse arhitektuuri instituut.
2.4. Arhitektuuriteaduskonna õppekavad on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kooskõlas ühiskonna muutuvate vajadustega. Õppekava läbinud on oma erialal väga head spetsialistid ning konkurentsivõimelised muutlikul tööturul.
3. Teadus- ja arendustegevuse lühiajalised tegevussuunad kui pikaajaliste eesmärkide saavutamise vahendid
3.1. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise doktoriõppe väljaarendamine aitab
arhitektuurivaldkonna teadustegevust oluliselt aktiveerida. Doktorantuur toidab teadustöötajate järelkasvu ja aitab seega kaasa teaduskonna jätkusuutlikkusele. Uues arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekavas keskendutakse uurimustööle erialase praktika sees, mis võimaldab nii loomingulise praktika põhist uurimustööd kui loomingulise uurimustöö põhist (research by design) lähenemist.
3.2. Arhitektuuriteaduskonna praktikapõhised uurimisvaldkonnad on:
a) projekteerimise automatiseerimine, mis keskendub uute generatiivsete mudeldamismeetodite eksperimentaalsele väljatöötamisele ja katsetamisele eesmärgiga luua prototüüplahendused vastavalt keskkonna tingimustele optimeeritava hoone parameetrilisele mudelile ning iseorganiseeruvate ruumiliste koosluste, isetekkeliste asulate simulatsioonile;
b) innovatsiooniprotsessid arhitektuuribüroo praktikas nii ruumi, tehnoloogia, materjali, kui eelarvepõhistes lahendustes ja nende sünteesi võimalused jätkusuutlikuks ning innovaatiliseks elukeskkonnaks. Arhitektuuriteaduskonna olulised uurimusvaldkonnad arhitektuuri ajaloos ning teoorias on Eesti asulate asustusstruktuuride ajaloolise tekke ja kujunemise uurimine ning arhitektuuri kognitiivse struktuuri ja kontseptuaalse ülesehituse uurimine.
3.3. Arhitektuuriteaduskonna 3D Labor arendatakse laiapõhjalisemaks uurimiskeskuseks. 3D Labori tegevuses osalevad labori juhataja, teadurid, teadustöö juht, arendus- ja teadustegevuse koordinaator ja uurimisrühmad. Perioodilised uurimisgrupid komplekteeritakse uurimistöö ja projektipõhiselt. 3D Labori baasil on võimalik luua ja katsetada tark ja riistvara prototüüpe ning nende põhjal arendada praktiliselt kasutatavaid tooteid.
3.4. Arhitektuuriteaduskond tajub teadus- ja arendustegevuse osatähtsuse suurendamise vajalikkust oma tegevuses ning seostab seda praktilise väärtusega uurimisprojektide kaudu tugevalt ka õppetööga.
3.5. Arhitektuuriteaduskond osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös üliõpilastele korraldatavate töötubade, uurimistööde, välisjuhendajate ja kriitikute kaasamise, avatud külalisloengute ning rahvusvaheliste erialaliitude ja partnerkoolidega läbiviidavate projektide kaudu.
3.6. Arhitektuuriteaduskond teeb koostööd Eesti kõrgkoolide ja teadusasutustega, et täiendada olemasolevat ning luua uut integreeritud teadmistepagasit õppe ja uurimistöös nii arhitektuuris, tehnoloogias, materjaliteaduses kui disainis.
3.7. Praktikal põhinevat uurimustööd propageeritakse arhitektuuriteaduskonna professorite ja põhiõppejõudud seas. EKA teadus- ja arendusosakonna kaasabil selgitatakse avalikkusele ning riiklikele haridus- ja teadusorganisatsioonidele praktikal põhineva uurimustöö vormi ja eesmärke.
3.8. Arhitektuuriteaduskonnas loodud brände tutvustatakse avalikkusele messidel, näitustel ja otseturunduse abil. Paremad tudengitööd koondatakse osakondade brändide alla, mis õpetab tudengeid enam mõtlema oma loome sisukusele, annab teadmisi turunduse, imagoloogia ja erinevate ärimudelite kohta.
3.9. Arhitektuuriteaduskond loob spetsiaalselt arhitektuuri ja sisearhitektuuri eriala üliõpilastele mõeldud turundusõppe loengusarja, et tõsta kummagi eriala lõpetajate konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööturul, anda teadmisi ja oskusi kehtiva turusituatsiooni ning (sise)arhitektuuribüroo kui eraettevõtte toimimise mõistmiseks.
3.10. Arhitektuuriteaduskonna õppe-, teadus- ja arendustegevuse raames tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt erialaühendustega. Õppekavade arendamisel jälgitakse kutsestandardite nõudeid.
3.11. Teadus ja arendustegevuse avalikkusele suunatud formaadiks on teaduskonna korraldatavad avatud loengud, konverentsid, seminarid, tööde avalikud esitlused, näitused ja publikatsioonid. Suur osa nendest tegevustest on rahvusvahelised ja viiakse läbi inglise keeles.