Erialast
- Tänane graafikaosakond on ainuke graafikakunsti õpetav institutsioon Eestis. Ainulaadseks teeb eriala ka kõikide peamiste klassikaliste ja kaasaegsete graafikatehnikate viljelemiseks mõeldud töökodade kompleks, mida juhivad professionaalsed graafikuharidusega meistrid.
- Tegeletakse graafikakunstiga. Kuna mõiste “graafika” hõlmab tänases maailamas väga palju üsnagi erinevaid tähendusi, siis on ka maastik, millel graafikaõpe liigub üsna avar. Huviorbiiti võib kuuluda kõik alates etnograafilisest materjalist lõpetades kaasaegsete subkultuuridega.
- Graafiline kultuur oma mitmekesisuses koondab endasse paljusid erinevaid kunstialasid. Trükikunsti leiutamisest saadik on graafikat iseloomustanud paljundamine, kopeerimine, tiražeerimine. Graafika on justkui sild kirjasõna ja kujutise vahel.
Graafika (Kunst) kui eriala
Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi.
Osakonna iseloom, mõtteviis, filosoofia
Graafikaõppes kehtib printsiip, et tehniline võtestik ilma kandva ideeta, ei moodusta täisväärtuslikku kunstiteost. Idee tähtsustamine on eeltingimuseks kunstiprotsessi käivitumisel. Esmalt küsime “Milleks?” ja seejärel “Kuidas?”
Peame väga oluliseks koostööd nii EKA sarnaste huvidega osakondade vahel, kui ka “majaväliste institutsioonidega”. Üritame oma suuremad projektid realiseerida näitusena mitte ainult kunstigaleriides, vaid ka mujal avalikus ruumis.
Graafikaosakond peab oluliseks tutvustada nii traditsioonilisi estampgraafikatehnikaid – sügav- ja kõrgtrükki, litograafiat ning siiditrükki kui ka digitaalseid trükimenetlusi. Ja muidugi ka loetletud meetodite sünteesi.
Kuigi tudengitelt eeldatakse omandatud oskuste kasutamist loometöös, siis vähemalt sama olulised kui tehnilised oskused on ideed, mille väljendamiseks neid rakendatakse. Graafika liigub kahel ja sageli üsna läbipõimunud suunal – vaba- ja raamatugraafikas. See viimane tegeleb põhiliselt illustratsiooni ning kunstnikuraamatuga.
Kuidas toimub õppimine
- Moodul. Moodul moodustab ühe kolmandiku ühe semestri erialaainete mahust ja seda iseloomustab kindlapiiriline sisu.
- Tehnikaõpe. Graafika töökojas saab õppida kõrgtrükitehnikaid (linoollõige, puu- ja vineerilõige), sügavtrükitehnikaid (ofort, kuivnõel, mezzotinto jne.), litograafiat, siiditrükki. Printida saab laser- ja tindiprinteritel. Samuti on võimalik teostada oma raamat või muu trükis kasutades selleks ajaloolist tinaladu.
- Arvutiprogrammi õpe. Graafikaosakonnas kasutatakse ja õpitakse Adobe Photoshop, Illustrator ning InDesign graafikaprogramme.
Loe edasi õppekavast ja tunniplaanist
Graafika (Kunst) Kunstiakadeemias
Graafika on üks vanemaid erialasid Eesti Kunstiakadeemias, ulatudes otsapidi Riigi Kunstööstuskooli tarbegraafika suunale välja. Toonastest tuntumatest õpilastest võib mainida Eduard Wiiraltit.
Riigi Kunstööstuskoolist sai alguse tarbegraafika suunaline kunstiharidus. Olulist tähtsust omas Eesti Vabariigi ajal Günther Reindorffi isiksus. Peale teist maailmasõda, stalinistliku kunstipoliitika käigus toimunud kunstikool “Pallase” likvideerimise järgi, koondus kogu graafikaõpe Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti. Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 90ndate keskpaigani oli graafikakateedrisse koondunud vaba- ja tarbegraafika ning fotograafiaalane õpe.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel, 90ndail, moodustati EKAs eraldi fotograafia ning graafilise disaini erialad. Tänase graafikaosakonna üldsuuna määrab tema kuulumine Vabade kunstide teaduskonda. Siin valmistatkse ette kunstnikke, kellelt oodatakse aktiivset osalermist kunstielus.
Valdav enamus viimase poolsajandi eesti tippgraafikutest on graafikaosakonna kasvandikud ning aegade jooksul tehtud töö on kujundanud eesti graafika näo ning rahvusvahelise maine, mida on läbi aegade märkinud arvukad auhinnad kõikjalt maailmast.
Ka viimastel aastatel on graafikatudengite ning värskete lõpetajate hulgas edukalt rahvusvahelises kunstielus osalejaid. Mainida võiks näiteks Martinus Daane Klemeti XIV ning Oliver Laasi XV Tallinna Rahvusvahelise Graafikatriennaali preemiaid.