Installatsioon ja skulptuur
Installatsiooni- ja skulptuuristuudio. Foto: Tõnu Tunnel
Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm, maht ja materjal. Kui traditsiooniliselt olid valdavateks materjalideks kivi, puit ja pronks, siis tänapäeval on skulptuuri mõiste laienemisega materjalikvalik sisuliselt piiramatu. Kasutusel on kõik alates loodusest leitavate kuni sünteetilistest tehismaterjalideni. Kaasaegne skulptuur võib olla ka pehme, kerge, voolav või ajas kuju muutev, valmistatud tekstiilist, mullast või hoopis leidobjektidest.
Samuti on varasemale levinud skulptuuritehnikate – modelleerimise, materjali eemaldamise (kiviraiumine) või konstrueerimise kõrval kasutusel palju uusi materjalist endast tulenevad tehnikaid. Seega ei saagi skulptuuri mõistet tänapäeval siduda konkreetselt nimetatud tehnikate, materjalide või objektidega. Pigem on tegu pidevalt muutumises oleva, kunstilisele väljendusele sisuliselt piiramatut vabadust pakkuva tegevusväljaga, mis on väga kaugel sellele mõnikord ekslikult omistatavast raskepärasest monumentaalsusest. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime tänapäeval rääkida ka kui kõige levinumast kunstiliigist avalikus ruumis lisaks arhitektuurile, mismõlemad kujundavad suurel määral igapäevast keskkonda meie ümber.
Installatsioon
Möödunud sajandi teises pooles dialoogis skulptuuriga kuju võtnud installatsioonikunst lähtub suurel määral ruumist, milles teose terviku moodustavad osaobjektid üksteise, ruumi ja seda kogeva vaatajaga asetsevad. See eripärane vaatamis- ja kogemisviis annab vaatajale võimaluse liikuda kunstniku loodud keskkonnas, loodud teose ruumis endas. Sellise ruumiloome elementideks võivad olla nii skulpturaalsed objektid, leidmaterjalid, arhitektuursed detailid kui ka heli ja valgus.
Eriala
Kui traditsiooniliseks skulptuuri väljendusvahendiks on vaieldamatult vorm, siis kaasaegne skulptuuri- ja installatsioonikunst lähtub vormi ja mahu kõrval üha enam ka ruumist. Iga kolmemõõtmeline asi nõuab paratamatult endale ruumi. Seega on kunstniku jaoks oluline küsimus, miks ja kuidas selle ruumiga tegeleda. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime rääkida ka kui kõige levinumast kunstivormist avalikus ruumis arhitektuuri kõrval. Kaasaegseid linnakeskkondi ilmestavad lugematud skulpturaalsed ja installatiivsed vormid, mis kõik kujundavad avalikku ruumi, olgu siis tegu esteetiliste lahendustega linnaruumi ilmestamiseks, mälupoliitika või kriitilise kommentaariga. Ka paljud teised kaasaegse kunsti valdkonnad tegelevad tänapäeval objekti ruumi toomise või ruumistamisega, kuid valdkondadevahelised piirid ei ole enam rangelt eristatavad – ruum on neid üksteisele lähendanud.
Õppekava
Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas õpitakse teostama ideid nii objektidena ruumis kui ka installatiivsete lahendustena. Samuti pööratakse tähelepanu kunstilise tegevuse kriitilisele mõtestamisele kaasaegse kunsti teooria ja praktika kontekstis.
Bakalaureuseõpe installatsiooni ja skulptuuri erialal jaguneb kolmeks õppeaastaks, mille raames omandatakse valdkonnaspetsiifilised põhiteadmised erinevatest vormi- ja ruumipraktikatest, materjalitehnoloogiatest ning kaasaegse kunsti ja kunstimaailma toimemehhanismidest. Õpe on valdavalt projektipõhine. See tähendab, et õpetamine toimub vastavalt õppekavale, mis sätestab küll kus, millal ja mida õpetatakse, kuid see, kuidas ühele või teisele loomingulisele ülesandele läheneda, jääb tudengi enda otsustada. Õppetöö lahutamatuks osaks on dialoog tudengite ja õppejõudude vahel, vastastikune analüüs ja sõbralik kriitika. Õppe eesmärk on anda võimalikult lai ja multidistsiplinaarne ülevaade kaasaegse kunsti praktikatest ja teooriatest, mis loovad vundamendi noore kunstniku iseseisvale loomingulisele tegevusele.
Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval ning jaguneb kahe õppeaasta (nelja õppesemestri) vahel. Esimesel kolmel semestril keskendutakse erinevatele suunaprojektidele ja individuaalse kunstipraktika arendamisele ning selle erinevatele vormidele ja uurimismeetoditele. Neljas, viimane semester on ette nähtud lõputöö teostamiseks. Õppe eesmärgiks on anda täiendavad erialased teadmised ja oskused kunstnikele, kes soovivad edaspidi tegutseda professionaalsel või akadeemilisel kunstiväljal.
Kellena saab töötada?
Installatsiooni ja skulptuuri eriala vilistlased osalevad aktiivsete loojatena kunstielus, kuid skulptuuri õppides on võimalik omandada ka praktilisi oskusi, millest võib erialaväliseltki kasu olla. Skulptor teab, kuidas asjad füüsilises maailmas koos püsivad.
