Installatsioon ja skulptuur

Installatsiooni- ja skulptuuristuudio. Foto: Tõnu Tunnel

Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm, maht ja materjal. Kui traditsiooniliselt olid valdavateks materjalideks kivi, puit ja pronks, siis tänapäeval on skulptuuri mõiste laienemisega materjalikvalik sisuliselt piiramatu. Kasutusel on kõik alates loodusest leitavate kuni sünteetilistest tehismaterjalideni. Kaasaegne skulptuur võib olla ka pehme, kerge, voolav või ajas kuju muutev, valmistatud tekstiilist, mullast või hoopis leidobjektidest.

Samuti on varasemale levinud skulptuuritehnikate – modelleerimise, materjali eemaldamise (kiviraiumine) või konstrueerimise kõrval kasutusel palju uusi materjalist endast tulenevad tehnikaid. Seega ei saagi skulptuuri mõistet tänapäeval siduda konkreetselt nimetatud tehnikate, materjalide või objektidega. Pigem on tegu pidevalt muutumises oleva, kunstilisele väljendusele sisuliselt piiramatut vabadust pakkuva tegevusväljaga, mis on väga kaugel sellele mõnikord ekslikult omistatavast raskepärasest monumentaalsusest. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime tänapäeval rääkida ka kui kõige levinumast kunstiliigist avalikus ruumis lisaks arhitektuurile, mismõlemad kujundavad suurel määral igapäevast keskkonda meie ümber.

Installatsioon

Möödunud sajandi teises pooles dialoogis skulptuuriga kuju võtnud installatsioonikunst lähtub suurel määral ruumist, milles teose terviku moodustavad osaobjektid üksteise, ruumi ja seda kogeva vaatajaga asetsevad. See eripärane vaatamis- ja kogemisviis annab vaatajale võimaluse liikuda kunstniku loodud keskkonnas, loodud teose ruumis endas. Sellise ruumiloome elementideks võivad olla nii skulpturaalsed objektid, leidmaterjalid, arhitektuursed detailid kui ka heli ja valgus.

Eriala

Kui traditsiooniliseks skulptuuri väljendusvahendiks on vaieldamatult vorm, siis kaasaegne skulptuuri- ja installatsioonikunst lähtub vormi ja mahu kõrval üha enam ka ruumist. Iga kolmemõõtmeline asi nõuab paratamatult endale ruumi. Seega on kunstniku jaoks oluline küsimus, miks ja kuidas selle ruumiga tegeleda. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime rääkida ka kui kõige levinumast kunstivormist avalikus ruumis arhitektuuri kõrval. Kaasaegseid linnakeskkondi ilmestavad lugematud skulpturaalsed ja installatiivsed vormid, mis kõik kujundavad avalikku ruumi, olgu siis tegu esteetiliste lahendustega linnaruumi ilmestamiseks, mälupoliitika või kriitilise kommentaariga. Ka paljud teised kaasaegse kunsti valdkonnad tegelevad tänapäeval objekti ruumi toomise või ruumistamisega, kuid valdkondadevahelised piirid ei ole enam rangelt eristatavad –  ruum on neid üksteisele lähendanud.

Õppekava

Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas õpitakse teostama ideid nii objektidena ruumis kui ka installatiivsete lahendustena. Samuti pööratakse tähelepanu kunstilise tegevuse kriitilisele mõtestamisele kaasaegse kunsti teooria ja praktika kontekstis.

Bakalaureuseõpe installatsiooni ja skulptuuri erialal jaguneb kolmeks õppeaastaks, mille raames omandatakse valdkonnaspetsiifilised põhiteadmised erinevatest vormi- ja ruumipraktikatest, materjalitehnoloogiatest ning kaasaegse kunsti ja kunstimaailma toimemehhanismidest. Õpe on valdavalt projektipõhine. See tähendab, et õpetamine toimub vastavalt õppekavale, mis sätestab küll kus, millal ja mida õpetatakse, kuid see, kuidas ühele või teisele loomingulisele ülesandele läheneda, jääb tudengi enda otsustada. Õppetöö lahutamatuks osaks on dialoog tudengite ja õppejõudude vahel, vastastikune analüüs ja sõbralik kriitika. Õppe eesmärk on anda võimalikult lai ja multidistsiplinaarne ülevaade kaasaegse kunsti praktikatest ja teooriatest, mis loovad vundamendi noore kunstniku iseseisvale loomingulisele tegevusele.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval ning jaguneb kahe õppeaasta (nelja õppesemestri) vahel. Esimesel kolmel semestril keskendutakse erinevatele suunaprojektidele ja individuaalse kunstipraktika arendamisele ning selle erinevatele vormidele ja uurimismeetoditele. Neljas, viimane semester on ette nähtud lõputöö teostamiseks. Õppe eesmärgiks on anda täiendavad erialased teadmised ja oskused kunstnikele, kes soovivad edaspidi tegutseda professionaalsel või akadeemilisel kunstiväljal.

Kellena saab töötada?

Installatsiooni ja skulptuuri eriala vilistlased osalevad aktiivsete loojatena kunstielus, kuid skulptuuri õppides on võimalik omandada ka praktilisi oskusi, millest võib erialaväliseltki kasu olla. Skulptor teab, kuidas asjad füüsilises maailmas koos püsivad.

Uudised ja sündmused

Mara Kirchberg. Separators 1,2 and 3

Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna pälvis EKA kaasaegse kunsti magister Mara Kirchberg.

Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna pälvis Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magister ning Noore Skulptori Preemianäituse 2023 laureaat Mara Kirchberg. Konkursi eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. Sel aastal üheksandat korda toimunud konkursil osales 135 noort kunstnikku 283 teosega. Konkursi peaauhinna võitis ...
maraton ajatu 2

Vabade kunstide hindamismaraton 2.–19.12.2024

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid. Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti ...
Mara Kirchberg

Noore Skulptori Preemia 2025 konkurss

EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond kuulutab välja Noore Skulptori Preemia 2025 konkursi. Konkurss toimub nagu varasemalt kaheastmelisena - nõustamis- ja lõppvooruna. Nõustamisvooru mõte on anda esialgsete ideekavandite põhjal tagasisidet, soovitusi edasitöötamiseks ja praktilist nõu teostamise osas. Valikulisi otsuseid selle põhjal ei teha. Tagasiside päev on 10. detsember, 2024 ja ...
Eesti hagija skulptuuride avamine

Avati EKA skulptorite loodud eesti hagijate skulptuurid

19. augustil, 2024 avati pidulikult Rotermanni kvartalis EKA skulptorite loodud eesti hagijate skulptuurid. Eesti Kennelliidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös sündinud eesti hagija skulptuuri konkursil osalesid tudengid nii EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonnast kui EKA kaasaegse kunsti magistriõppest. Konkursi võitis Asmus Soodla ning teise koha saavutas Kail Timusk. Kuigi projekti ...
RAJA_A2_2 FHD

Raja TASE

Kaasaegse kunsti magistrandid Sandra Ernits, Mara Kirchberg, Sarah Noonan ja Siim Preiman esitlevad oma lõputöid Raja TASE satelliitnäitusel, mis toimub Raja tänava Monumentaalkunstimajas. Näituse avamine on 30. mail kell 16.00, misjärel kunstnikud tutvustavad põgusalt näitust. Umbes kella kuuest saab sauna (võta rätik!) ja grillida (too süüa!). Näitus on avatud 14. juunini iga ...
Tehumart

“Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias  7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs.  Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise ...
Hindamismaraton 6.05., stuudiofoto. Foto: Reimo Võsa-Tangsoo

Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–20.05.2024

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega. Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub ...
Sonja Sutt Lainurk näituseplakat

Sonja Sutt Lainurga Galeriis

16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus "Laabub seegi". Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.

Tudengite tööd

taavi_rei_too-on-tehtud
isfag_1