Erialast

• EKA klaasikunsti osakond on ainus koht Eestis, kus on võimalik omandada põhjalik ettevalmistus klaasivaldkonnas. See, et klaas on vajalik, ilmneb vaadates maailma meie ümber.
• Meie osakonna õppejõud on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, meil õpivad entusiastlikud ja oma eriala armastavad üliõpilased. Osakonna jätkusuutlikkus tugineb klaasivalmistamise pikkadele ja tugevatele traditsioonidele Eestis ning innovatsioonitahtelisele meeskonnale.
• Iga inimene on eriline ja omanäoline. Klaasi ääretult mitmekesised avaldumisvormid annavad igaühele võimaluse leida oma tee, leida ennast.

Klaasikunst kui eriala

Klaas on igapäevaelus möödapääsmatu, temast valmivad tarbeesemed, optikariistad, klaas kui ehitusmaterjal päästab ruumidesse valguse. Kunstnike väljendusvahendina on klaas kogu maailmas tõusev trend. Klaasil on mitmed erilised omadused, ent klaasi ainulaadne omadus – läbipaistvus – võimaldab näha temast läbi ja näha, mis toimub tema sees.

Klaasikunstisündmused tõmbavad ligi mitte ainult erialainimesi. Töö kuuma klaasiga on atraktiivne vaatepilt, omamoodi tantsuetendus – näiteks võib tuua Olustvere klaasikojas toimuvaid happeninge, Haapsalu valge klaasi päevade rahvusvahelist haaret, turistidele huvipakkuvat klaasipuhumist Katariina käigus Tallinnas.

Lühikese iseseisvusajaga oleme saavutanud arvestatava koha maailma klaasikunstis: esindame sisuliste väärtuste, läbimõeldud loomekontseptsioonide ja vormiliste otsingute poolest rikkalikku, omanäolist ja arenevat suunda. Ka õppeajal rõhutame oma käekirja, erilise vaatepunkti otsinguid loomingus.

Klaasist auhinnad on oma kõnekuse ja optiliste omaduste tõttu populaarsed ning nii neid kui erinevaid kinkeobjekte, kujunduselemente nii sise- kui väliskujundusse soovivad tellijad sageli. Enesestmõistetav on klaasnõude kasutamine toitude ja jookide serveerimisel, kus klaasi läbipaistvus rõhutab pakutava iseloomu ja võimaldab mängida kihtidega. 2011. aastal alguse saanud ja jätkuv Eesti Kunstiakadeemia ja erinevate toitlustusasutuste vaheline koostööprojekt “Toit ja nõu” on ilmekas näide vajaduste ja võimaluste ühitamisel tekkinud sünergiast.

Ka etenduskunstid kasutavad sageli klaasikunstnike poolt pakutavaid võimalusi – projekt “Klaasimaailm” koostöös norra muusikutega tõi lavale klaaspillid ja kuulajateni andekate muusikute poolt neist väljavõlutud helimaailma. Lavakujundusteski kasutatakse klaasi võimalusi – klaas võib olla läbipaistev või hõrkjalt matt, moonutada kujutisi, neid peegeldada.

Üheks Eesti Kunstiakadeemia ning ka klaasikunsti osakonna oluliseks missiooniks on kultuuripärandi sh traditsiooniliste tehnikate säilitamine ja edasiarendamine, samas ka kultuuriväärtuste hoidmine ja restaureerimine. Osakonna üliõpilaste ja töötajate käe all on aastate vältel rekonstrueeritud mitmete Eestimaa kirikute vitraažaknad (Ruhnu, Paide, Tallinna Püha Vaimu jt)

Keeleuuenduslikult peame oluliseks näiteks magistriprojektide kaudu erialaspetsiifilise sõnavara täiendamist ja arendamist, sest veel tänaseni kasutame sageli võõrsõnu klaasialases terminoloogias.

Uutele tehnoloogiatele rakenduste leidmine klaasi valdkonnas on maailmas väga arenev suund, nimetada võib vesi-abrasiivlõikust, mis võimaldab luua klaasist ülikeerukaid kujundeid, 3D printimine, trükitehnikad, lamineerimisvõtted ja palju muud.

Osakonna iseloom ja mõtteviis

Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud õppekava, mille eesmärgiks on koolitada võimalikult universaalsete oskuste, avara silmaringi ja laiade valikuvõimalustega klaasikunstnikke. Positiivsed elamused õppeprotsessi vältel on samavõrd hinnatavad kui õnnestunud lõpptulemus.

Avatus. Meil on õppekava, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud kolleegide ja maailma klaasikunstnike poolt. Peame avatust ja rahvusvahelist koostööd oluliseks osaks oma õppetöös. Algaja kunstniku arengus on oluline sidusus nii eriala kodumaiste kui ülemaailmsete suundumustega, kontaktid ja loomevabadus.

Kompetentsus. Erialaste oskuste põhjalik tundmine annab nii kunstnikule kui ka disainerile parimad võimalused eneseväljenduseks ja probleemide tõstatamiseks ning lahendamiseks.

Hoolivus. Tahame väärtustada igat isiksust ja luua võimalused areneda, rakendamaks oma potentsiaali parimal moel.

Kuidas õpe toimub

Õpetame oma erialas nii teoreetilisi kui praktilisi aineid. Õppe algperioodil anname laiapõhjalise teabe eriala võimalustest, magistritasandist alates on võimalik kitsam spetsialiseerumine. Vastavalt aine spetsiifikale külastame töökodasid ka väljaspool akadeemiat. Klaasi külmtöötluse, sulatustehnikate ja kuumtöötluse viljelemiseks on osakonnal väikesed, ent kaasaegse tehnikaga sisutatud töökojad. Õppejõudude ja meistrite juhendamisel valmivad igal semestril teosed, mis sageli jõuavad ka näitustele või avalikku keskkonda. Eksperimendijulgus ja erialaülestes projektides osalemine on muutunud meie osakonna visiitkaardiks. Sageli korraldame meistriklasse ka välisõppejõudude osavõtul ning igati on toetatud üliõpilaste “rännuaastaid” – õppeperioode partnerkoolides ning praktikaid Euroopa maade klaasikodades.

• Kontseptsioonide püstitamine, nii visuaalse kui verbaalse väljendusoskuse arendamine
• Praktiliste oskuste põhjalik õpe võimaldamaks vaba eneseväljendust
• Koostööprojektid teiste erialadega, ettevõtetega ning individuaalse ja grupitöö tasakaalustatud vaheldumine

Klaasikunst Kunstiakadeemias

Kui klaas tehismaterjalina on tänaseks juba 5000 aastat vana, siis varaseimad areholoogilised tõendid Eesti aladel tegutsenud klaasikodadest viivad meid Hiiumaale, kus aastatel 1628-1664 tegutses Hüti klaasikoda. 19. sajandil tegutses Eestis juba kümneid väiksemaid või suuremaid erinevaid tooteid valmistavaid klaasikodasid või manufaktuure. 1934. aastal rajati Tallinnasse Lorupi Klaasivabrik, mille toodang oli peagi nii tehniliselt kui kunstiliselt väga kõrgel tasemel ning konkurentsivõimeline Euroopas. Nõukogude perioodil samas toiminud “Tarbeklaas” eristus klaasnõude väga kaasaegse kaunilt proportsioneeritud disainiga.

1936. aastal alustati klaasiõpet tollases Riigi Kunsttööstuskoolis, sellest väikesest töökojast arenes välja tänane klaasikunsti osakond. Kunstilisele suunale aluse pannud professor Maks Roosma rajas oma koolkonna, mille põhimõtetel baseerub paljugi meie tänases töös – sisuline põhjendatus ühendatuna perfektse vormi ja tehnikaga, käeliste oskuste ning loova idee sümbioos.

Pöördepunktiks nii klaasiõppes kui kogu eesti klaasikunstis said 1990-d aastad, mil Eestisse jõudis stuudioklaasi liikumine – vabas maailmas juba 1960-tel aastatel elujõu saanud industriaalsest sundusest vabanenud ja kunstnike töökodades valmistatav klaasilooming. Tänaseks on Eestis mitmeid klaasipuhumisstuudioid, lisaks disaini-, vitraaži-, ahjutehnikaid viljelevaid töökodasid, kus kunstniku-disaineri loomevabadust ei piira enam miski. 1993. aastal eraldus klaasikunsti eriala keraamika osakonna juures ning hakkas arenema täiesti omas suunas, vaba ja omanäolisena.

Klaasihariduse seisukohalt osutus pöördeliseks ka 2006. aasta, mil klaasikunsti osakonna initsiatiivil toimus esimene rahvusvaheline klaasihariduse konverents Tallinnas “Meeting Point I” ning Euroopa klaasiüliõpilaste tööde näitus “Discovery”. Siin pandi alus mitmetele pikaajalistele koostööprojektidele ja vahetusprogrammidele. Täna saavad meie klaasitudengid vahetusüliõpilasena suunduda õppima paljudesse Euroopa ülikoolidesse ja praktikabaasidesse.

Uue hingamise sai klaasikunsti eriala pärast EKA kolimist uude hoonesse, kus meie käsutuses on 6. korrusel asuvad töökojad uuenenud, kaasaegse  sisseseadega.