Erialast

Kunstiharidus kui eriala

Kaasaegne maailm kasutab suhtlemisel üha enam piltide mõjusust ning kunstiõpetusest saab alguse visuaalse keele tundmine ja vaba kasutamine. Kunstiõpetuse roll ühiskonnas on seotud laiemalt kunsti avaliku rolliga. Kunsti vahenditega on võimalik küsida ja vastata väga suuri küsimusi, näiteks:

• Mis on tähtis?
• Kuhu küünib fantaasia ja teaduslik maailmapilt?
• Milline on inimeseks olemise kogemus?
• Millest räägivad kujutised meedias?

Kunstiõpetus, mis arvestab kunsti identiteetiloova potentsiaaliga, toetab lapsest loova täiskasvanu kasvamist, keda visuaalkultuur saadab läbi elu ja kelle jaoks sõnapaar “elukestev õpe” omab isiklikku, sisukat tähendust.

Loomulikult arvestab kunstiõpetajate koolitus professionaalse kultuuri vajadustega ning töötab selle nimel, et tagada Eesti kunstimaailma toimimine nii haritud publiku kui kunstnikkonna järelkasvuga.

Kunstiõpetajate ettevalmistus on oluline kogu haridusmaastiku jaoks, et laiemas plaanis muuta haridust tervikuna loovamaks ja eri valdkondi seostavamaks. Kaasaegne kunst on kui valdkonnaülene liim, mille abil tundma õppida nii maailma loodus- ja kultuuriteaduslikku kui iseenda psühholoogilist poolt.

Osakonna iseloom ja mõtteviis

Kunstiharidus kõigil oma tasanditel, alusharidusest kõrghariduseni, peab liikuma seni valdavalt valitsevast modernistlikust paradigmast postmodernistlikku ja postmodernismi järgsesse paradigmasse.

Õppimisele läheneme kui teadmusloomele – õppimine on eelkõige loomine. Selline põhimõte haakub nii kaasaegse kunsti kui kaasaegsete õpetamisteooriate ja -käsitlustega (sotsiaalkonstruktivism, õppiv õpetaja, õpetaja-uurija, õpetaja-looja jne). Samuti on kunstiaines õpetajal praktikuna oluline leida tasakaalupunkt teaduspõhisuse ja intuitiivse (teadvustatud kogemusel põhineva) ning kunsti vaatajakogemust arvestava lähenemise vahel.

Suhteliselt väikesed kursused loovad võimaluse ühiselt ja dünaamiliselt katsetada uusi ideid ja lähenemisi. Samuti luua ühelt poolt õppimiskogemust n-ö rätsepatööna ja teisalt panustada kogu õpetajahariduse arengusse. Kunstiakadeemia õpetajakoolitus on kui kunstididaktika laboratoorium ja parimate praktikate kasvulava.

Osakonna filosoofia defineerivad ühised jagatud väärtused:

1. Loovus – loome teadlikult tingimusi loova ja kriitilise mõtlemise arenguks ning hindame eelkõige nutikaid, innovaatilisi, eesmärgipäraseid lahendeid.
2. Üksteiselt õppimine – otsime koos sisukaid lahendusi, jagame kogemusi ja teadmisi ning oleme pidevas õppivas olekus.
3. Vastutuse võtmine – tahame ja julgeme võtta vastutust, oleme motiveeritud panustama ühise eesmärgi nimel.
4. Hooliv koostöö – märkame ja oleme koostöövalmid, vahetame adekvaatset infot ning arvestame üksteisega probleemide lahendamisel.
5. Loov reeglipärasus – tegutseme paindlikult, avatult ja riskivalmilt kokkulepitud piires, et saavutada kõigi osapoolte, sh kooliõpilaste, loovuse areng praktika tulemusel.

Kuidas õppimine toimub

Kunstiõpetaja kolme-aastane õppekava arvestab töötava tudengiga ja õpe toimub sessioonõppena neljapäevast laupäevani. Kunstiõpetajaks õppides osaleb magistrant kolmes põhilises õpiolukorras:

Auditoorne töö loengutes, seminarides, õppekäikudena kodu- ja välismaal. Kontakttundides rakendavad õppejõud erinevaid meetodeid, mille abil saavad tudengid omakorda erinevaid õppimiskogemusi.

Üliväärtuslikuks peame rühmatööde kogemust, õpikogukonda ja tudengite kaasamist õppetöö korraldamisesse.

Iseseisvates töödes on oluline õpieesmärkide püstitamine ja ennastjuhtivus — tudengeid ootavad raamatukogud ja andmebaasid, referaatide ja esseede kirjutamine, mõtlemine ja arutlemine, aga eelkõige endale ise õpieesmärkide püstitamine ja nende poole liikumine.

Pedagoogiline praktika koosneb kolmest osapraktikast üldhariduskoolis, kunstikoolis ja muuseumis ning toimub läbi nelja semestri. Praktikate eesmärk on teooriaõppe ja reaalsete õpiolukordade juhtimine kokku siduda, läbi proovida ning koos analüüsist saadud teadmistega õpetajana edasi areneda.

Loe edasi õppekavast ja tunniplaanist

Kunstiharidus Eesti Kunstiakadeemias

Eesti Kunstiakadeemias on õpetajaid koolitatud alates 1998. aastast. Algselt üheaastasest õpetajakoolitusest on tänaseks välja kasvanud kunstiõpetaja magistriõppekava, mis võimaldab eelnevalt bakalaureusetasemel eelkõige kunsti või kunstiteadust õppinutel omandada vajalikud teadmised ja oskused õpetajatööks ning omandada ka kutse (tase 7).

2012. aastal  uuenenud ja seostatud õppekava seadis fookusesse teaduspõhise lähenemise kunsti õpetamisele, õpetaja-uurija oskuste kujundamisele ja pedagoogilistele praktikatele. Õppekava uuendamine toimus koostöös teiste õpetajakoolitust pakkuvate kõrgkoolidega Eduko programmi raames.

Alates 2016/2017 õppeaastast võtame vastu üliõpilasi Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja magistriõppe ühisõppekavale. Kunstiõpetaja ühisõppekavas on kombineeritud Tallinna Ülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale omased tugevused – Tallinna Ülikooli uuenduslikud kasvatusteadused, erialadidaktika ja suure ülikooli mitmekesisus ning Eesti Kunstiakadeemia loominguline keskkond ja individuaalne lähenemine. Üliõpilane on mõlema kooli nimekirjas ja saab õppekava lõpetades mõlema ülikooli diplomi.  

Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna eesmärk on areneda kunstididaktika kompetentsikeskuseks.