Teadustöö

Loo ja uuri! Loovuurimuse toetamine üldhariduskoolides 2021—2023

„Loo ja uuri!“ projekt oli Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös keskendunud loovuurimuse arendamisele üldhariduskoolides. Meie eesmärk oli toetada kunstil ja kultuuril põhinevaid uudseid teadmiste loome meetodeid, tõsta teadlikkust, leida eri teadusdistsipliinide vahel kokkupuuteid ja kattumisis kunstimeetoditega.

Mis on loovuurimus?

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, uusi kultuurivorme, uusi loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse.

Loovuurimuse väljund on loomepraktika või teos, loomeprotsess (nt tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus ning nende loomise käigus tekkinud uut teadmist ja kogemust edasi andev ja avav (reeglina kirjalik) osa, mis moodustavad uurimusliku terviku. Loovuurimus on süstemaatiline, loomet, selle protsessi ja protsessis avalduvat nähtavaks tegev ja mõtestav tegevus.

Loovuurimuse eesmärk on ühiskonna ja kultuuri seisukohalt oluliste uute teadmiste ja kogemuste loomine ja nende jagamine, kultuuri rikastamine uut laadi vormide ja praktikatega, jätkusuutlik elukeskkonna ja toote- või teenusearendus (sh selleks vajalike innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine). Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Eesti keeles on loomepõhist uurimuslikku praktikat tähistatud ka terminitega nagu kunstniku-uurimus, kunstiline uurimus, kunstiga seotud uurimus, loominguline kunstipraktika kui uurimus, loomeuurimus, loomepõhine uurimus, praktikapõhine uurimus, performatiivne uurimus jm. (Loovuurimuse raamlepe, 2021)

Lähteülesande püstitus

Eesti üldhariduskooli gümnaasiumis viivad õppijad läbi kohustusliku õpilasuurimuse. Lisaks on võimalik teha nii põhikoolis kui gümnaasiumis üks koolieksam valikul uurimistööna.  Loovtöö ja õpilasuurimus tugineb ideaalis õppija sisemisele motivatsioonile, huvile, juba olemasolevatele eeldustele ja meisterlikkusele, väärtustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja ettevõtlikkust.

Õpetajad on uurimis- ja loovtööde toetamisel ebakindlad, neil on vähene kogemus erinevate uurimismeetodite ja -strateegiatega, loovtöö eri etappide refleksioonis. Probleemiks on eelkõige uurimistööde ja loovtööde loov- ja reflekteeriva osa omavaheline asjakohane seostamine ehk puudulik teadmine kunstiuurimuste metoodikast. Seega on valdkonnas aktiivsete ja võimekate noorte toetamiseks vaja esiteks loovuurimuse laiemat tutvustamist, et nii õppijal kui õpetajal oleks võimalik kujundada arusaam, mida tähendab luua ja uurida, milline võiks olla oodatav tulemus loovuurimuses. Teiseks on aga võimekatele vaja sügavamat isiklikku juhendamist loovtöö ja -uurimuse protsessis.

• kunstides andekad ja huvitunud õppijad üle Eesti teostavad ennast võimetekohaselt;
• andekate tööd ja panust kultuuri ja teadusesse suunatakse, tunnustatakse ja hinnatakse õiglaselt;
• õppijad töötavad ja mõtlevad kunstidele omaste väärtuste raamistikus eksperimenteerivalt ja saavutavad väljapaistvaid tulemusi;
• õppijad arendavad teadmisi ja kogemusi erinevate loovtööd ja uurimist siduvate uurimismeetodite vallas;
• õppijad kinnistavad ja süvendavad oma huvi, praktiseerivad kunsti, disaini, muusika, tantsu, draama ja kirjanduse loomise ja uurimisprotsessi autentseid meetodeid.

Projekti liikmed:

– Helen Arov on TLÜ BFMikunstihariduse lektor ja haridusteaduste doktorant, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kunstiõpetaja

– Britta Benno on kunstnik, EKA loovuurimuse doktor

– Gerhard Lock on muusikateadlane ja helilooja, EMTA muusikateaduse doktorant, TLÜ BFMi muusikateaduse ja multimeedia lektor

– Anneli Porri on kunstiteadlane ja kriitik, EKA kunstihariduse osakonna lektor, EKA doktorant, Sally Stuudio kunstiloo õpetaja

– Jane Remm on maalikunstnik, TLÜ BFMi kunstihariduse lektor ja EKA loovuurimuse doktorant

“Loo ja uuri!” töötoad toimuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusel ja on osa Tallinna Teadus- ja Loomekooli programmist. Töötubasid täiendava kõigile avaliku õppematerjali https://loojauuri.artun.ee/#/ valmimist rahastas Euroopa Sotsiaalfond meetmega “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt”.

Hindamine ja kaasaegne kunstiharidus

Kunstiharidus on kaasaegses ühiskonnas mitmenäoline, selle eesmärgid ja õpiväljundid rõhutavad mitmesuguseid oskuseid, teadmisi ja hoiakuid. Esiplaanile seatakse nii õppija isiksuslikku arengut, kunstiteoste mõistmist ja/või heal tasemel kunsti loomist. Tänapäeval “ei vasta ükski universaalne õppekava iga õppija vajadustele ja huvidele, seda enam ei rahulda ükski universaalne kunst kõikide kultuuride ja inimeste vajadusi” (Efland, 1992). Samal ajal eksisteerib kaasaegse kunsti ja kunstihariduse vahel märgatav lõhe ja võõrandumine, mis takistab ühest küljest kultuuri normaalset arengut ja taastootmist. Kogu selle mitmekesisuse ja vastuolulisuse all peituvad korrapärad. EKA kunstihariduse osakonna uurimisprojekt püüab esile tuua ja defineerida mõnda neist mustritest.

Uurimisrühm kasutab koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! 2014 kui unikaalset andmekogumit, mis võimaldab uurida ja võrrelda 7—12 riigi 14—19-aastaste koolinoorte õppimis-ja loomekogemust. Kaasatud on vähemalt seitsme riigi kuraatorid ja kunstiõpetajad, kunstihariduse magistrandid Eesti Kunstiakadeemiast ja Maribori Ülikoolist. Esimene osa pilootuuringust, mis keskendub andmete kogumise meetoditele, alustas 2013. a sügisel. Uuringu esimesi kokkuvõtteid võib oodata 2015. aasta lõpuks.

Uuring püüab määratleda uut kunstihariduse mudelit, mis oleks lähedasem elukestva õppe, ennastjuhtiva õppe ja kureerimise põhimõtetega. Usume, et kaasaegne kunstiharidus peab pakkuma noortele rohkem loomisruumi, vabadust ja vastutust. Uuringu fookus on hindamisel ja selle mõjul õpikogemusele – milliseid  hindamise strateegiaid ja kriteeriume kasutavad eri riikide kunstiõpetajad, kuraatorid ja õpilased. Olulisemad uurimisküsimused:

• milliseid kriteeriume kasutatkse õpilaste kunstitööde hindamisel?
• On need kestvad ja sidusad või pigem muutlikud?
• Kuidas need kriteeriumid suhestuvad kaasaegse kunsti ja kunstihariduse teooriatega?
• Kas ja kuidas haakuvad õpetaja, kuraatori ja õpilase vaated hindamisele?

Vastust uurimisküsimustele püütakse anda mitme nurga alt. Kasutatakse eri riikide võrdlevat analüüsi (sh Kanada, Lõuna-Korea, Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Sloveenia) ja eri professionaalsete profiilide võrdlust (üldhariduskoolide õpetajad, kunstiõpetajad, kuraatorid, muuseumi haridustöötajad, gümnaasiumide ja ülikoolide tudengid). Uuringu tulemused avaldatakse eelretsenseeritavates ajakirjades ja konverentsidel koostöös magistritöö kaitsnud tudengitega.