Väljaanded

2005.Eesti_.kunsti.ajalugu.2
eesti kunsti ajalugu 3 kaas
2010.Eesti_.kunsti.ajalugu.5
Screen Shot 2018-01-04 at 11.37.30
eesti kunsti ajalugu 6_II kaas RGB

Koguteos „Eesti kunsti ajalugu” – koduleht.

Ajakiri “Kunstiteaduslikke Uurimusi” – koduleht.

 

Raamatud ja ajakirjade erinumbrid

2024

Krista Kodres ja Kädi Talvoja (toim.) erinumber Eesti Kunstiteadus 100 (Kunstiteaduslikke Uurimusi /Studies on Art and Architecture 2024 – 1/2), Tallinn.

Epp Lankots ja Triin Ojari (toim.) Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 516 lk.

Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Anu Mänd, Kadri Tüür (toim.), Baltic Human-Animal Histories: Relations, Trading, and Representations (Studies in Literature, Culture, and the Environment 12), Lausanne et al.: Peter Lang, 370 lk.

Kristina Jõekalda, Riin Alatalu (toim.), War on Monuments: Documenting the Debates over Russian and Soviet Heritage in Eastern and Central Europe, Heidelberg: arthistoricum.net, 179 lk.

2023

Anu Allas, Ingrid Ruudi (toim.) erinumber Balti perspektiivid (Kunstiteaduslikke Uurimusi /Studies on Art and Architecture 2023 – 3/4), Tallinn.

Linda Kaljundi (toim.) Kunst antropotseeni ajastul = Art in the age of the anthropocene, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 256 lk.

Andres Kurg, Mari Laanemets, Forecast and Fantasy: Architecture without Borders, 1960s to 1980s, Lugemik; Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn, 400 lk.

2022

Anu Allas (toim.) Mõtlevad pildid. Kontseptuaalne kunst Moskvast ja Baltikumist, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 208 lk.

Linda Kaljundi, Kadi Polli, Jaanika Anderson, Kristiina Tiideberg (toim.), Kunst või teadus. = Art or Science, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 222 lk.

Linda Kaljundi, Andres Kurg (toim.) erinumber Piltide impeerium (Vikerkaar 7-8/2022), Tallinn: Kultuurileht SA.

Anders Härm, Lembit Sarapuu, Albert Trapeež, Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum KUMU, 216 lk.

2021

Anu Allas (koost.) Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 11), Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 336 lk.

Linda Kaljundi, Kadi Polli, Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsiekspositsioon, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 112 lk.

Linda Kaljundi, Kadi Polli, Landscapes of Identity: Estonian Art 1700–1945. The 3rd-floor permanent exhibition of the Kumu Art Museum, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 112 lk.

Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp (toim.), Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine (Etüüde nüüdiskultuurist 9), Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm.

2020

Epp Lankots, Triin Ojari (koost.), Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 191 lk.

Epp Lankots, Triin Ojari (koost.), Leisure Spaces. Holidays and Architecture in 20th Century Estonia, Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 191 lk.

Krista Kodres, Merike Kurisoo, Ulrike Nürnberger (toim.), Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region (Edition Mare Balticum 3), Peterburg: Michael Imhof Verlag, 224 lk.

Anders Härm, Mari Laanemets, Eric Kluitenberg, Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 346 lk.

Kristina Jõekalda, Petra Brouwer, European Peripheries of Architectural Historiography (The Journal of Architecture 25/8), Routledge/Taylor & Francis, 165 lk.

2019

Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim.) A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) Köln, Weimar, Wien: Böhlau,  280 lk.

Mari Laanemets (toim.) Abstraction as an Open Experiment: Dóra Maurer, Sirje Runge, Falke Pisano, Zofia Kulik. Tallinn: Lugemik, Tallinn Art Hall, Estonian Academy of Arts, 232 lk.

Neeme Lopp (koost. ja toim.) Hasso Krulli mõistatus. (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 256 lk.

Tiina Abel, Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 248 lk.

David Vseviov, Elulugu. Kaks esimest nädalat, Tallinn: Tuum, 231 lk.

2018

Anu Allas, Kaidi Saavan (toim.) Andres Tolts, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum: Kumu Kunstimuuseum, 328 lk.

Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Ajalugu pildis – pilt ajaloos: Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis = History in Images – Image in History: National and Transnational Past in Estonian Art, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 368 lk.

Beata Hock, Anu Allas (toim.) Globalizing East European Art Histories: Past and Present.  London, New York: Routledge, 220 lk.

Luule Epner, Mari Laaniste (koost. ja toim.) (Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides (Etüüde nüüdiskultuurist 7). Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 224 lk.

Ragne Soosalu, Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 160 lk.

Mart Kalm, EKA uus maja, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 200 lk.

Mart Kalm, Eesti arhitektuuri 100 aastat, Tallinn: Post Factum, 208 lk.

2017

Margaret Tali, Absence and Difficult Knowledge in Contemporary Art Museums. (Routledge Research in Art Museums and Exhibitions.) London, New York: Routledge, 165 lk.

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 3. osa: Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini. Tallinn: Valgus, 2017, 655 lk.

Virve Sarapik, Andreas Ventsel. (toim.) erinumber Art and Ideologies. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2017, vol. 26 – 1/2), Tallinn.

Juhan Maiste (koost. ja toim.) Eesti kunsti ajalugu 3. 1770–1840. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 504 lk.

Tiina Abel, Juta Keevallik (toim.) Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond / Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule. (Eesti Kunstimuuseumi toimetised / Schriften des Estnischen Kunstmuseums 12.) Tallinn.

Ingrid Ruudi, Dénes Farkas. How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques, Tallinn: Lugemik, 144 lk.

Tiina Abel, Anu Allas, Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 168 lk.

2016

Jaak Kangilaski (koost. ja toim.) Eesti kunsti ajalugu 6. 1940–1991, II osa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 528 lk.

Neeme Lopp (koost. ja toim.) Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. (Etüüde nüüdiskultuurist 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 216 lk.

Linda Kaljundi, Tuomas Lehtonen (toim.), Re-forming Texts, Music, and Church Art in the Early Modern North (Crossing Boundaries: Turku Medieval and Early Modern Studies), Amsterdam University Press, 482 lk.

2015

Mari Laaniste (toim.), Virve Sarapik, Piret Viires (koost.), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. (Etüüde nüüdiskultuurist 5), Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum,  168 lk.

Ingrid Ruudi, Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994, Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 208 lk.

2014

Krista Kodres, Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal. (Acta Universitatis Tallinnensis. Artes.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 303 lk.

Kristina Jõekalda, Krista Kodres (toim.) erinumber Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long Nineteenth Century.  (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2014, vol. 23 – 3/4), Tallinn.

Mart Kalm (koost.), Eva Näripea (toim.) Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 607 lk.

Tiina Abel, „1914“. Exhibition of the European Capital of Culture. Exhibition Hall Arsenals of the Latvian National Museum of Art, Riia: Latvijas Nacionala Makslas Muzeja, 224 lk.

2013

Jaak Kangilaski (koost. ja toim.) Eesti kunsti ajalugu 6. 1940–1991, I osa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 504 lk.

Krista Kodres, Anu Mänd. (toim.) Images and Objects in Ritual Practices in Medieval and Early Modern Northern and Central Europe. Newcastle upon Tyne : Cambridge Scholars, 328 lk.

Sirje Laidre (toim.), Irina Belobrovtseva, Aleksander Danilevskij, David Vseviov,  Vaenlase kuju. Eesti kuvand nõukogude karikatuuris 1920.–1940. aastatel. Tallinn: Valgus, 151 lk.

Sirje Laidre (toim.), Irina Belobrovtseva, Aleksander Danilevskij, David Vseviov, Образ “малого врага”: Прибалтика и Польша в зеркале советской карикатуры (1918-1940), Наука, 157 lk.

Krista Kodres, Anu Mänd, Kaur Alttoa, Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 136 lk.

Tiina Abel, Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes. Näituse kataloog, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 216 lk.

Mart Kalm, Epp Lankots, Anneli Randla, Oliver Orro, Karen Jagodin, Triin Ojari, Lilian Hansar, Jaak Huimerind, Liina Jänes, Maris Mändel, Heiki Pärdi, Leele Välja, Mait Väljas, 100 sammu läbi 20. sajandi eesti arhitektuuri, Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 216 lk.

Kädi Talvoja (koost.), Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 250 lk.

Mari Laaniste, Sven Vabar (toim.), Jaak Tomberg, Sven Vabar (koost.), Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast (Etüüde nüüdiskultuurist 4), Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum,  164 lk.

2012

Борис Бернштейн, Об искусстве и искусствознании. Санкт-Петербург: Издательство имени Н. И. Новикова, 526 lk.

Mart Kalm, Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, 300 lk.

Katrin Kivimaa (toim.) Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe. (Acta Universitatis Tallinnensis. Artes.) Tallinn: Tallinn University Press, 237 lk.

Tiina Abel (toim.), Vene kunst Baltimaade kogudest. (Näitus Kumu kunstimuuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis), Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 264 lk.

Tiina Abel, Tiiu Talvistu, Kunst Eesti Pangas, Tallinn: Eesti Pank, 95 lk.

2011

Mari Laanemets, Zwischen westlicher Moderne und sowjetischer Avantgarde: inoffizielle Kunst in Estland 1969–1978. (Humboldt-Schriften zur Kunst- und Bildgeschichte 14.) Berlin: Mann, 296 lk.

Eva Näripea (koost.) erinumber Eesti filmi sajand / A Century of Estonian Cinema. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2011, kd 20 -3/4), Tallinn.

Tiina Abel (toim.), Kaksikportree. Flaami sümbolistid James Ensor ja Jules de Bruycker, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 208 lk.

David Vseviov, Juhan Maiste, Patarei. Merekindlus ja vangla Tallinnas, Tallinn: Koolibri, 165 lk.

2010

Mart Kalm (koost. ja toim.) Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, SA Kultuurileht, 712 lk.

Katrin Kivimaa, Kädi Talvoja, Nõukogude naine eesti kunstis. [Kataloog.] / The Soviet Woman in Estonian Art. [Catalogue.] Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, 95 lk.

Virve Sarapik, Piret Viires (koost.), toim Mari Laaniste, Jaak Tomberg (toim.) Sügisball. (Etüüde nüüdiskultuurist 2.) Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 181 lk.

Katrin Kivimaa (toim.) erinumber The Geographies of Art in the Baltic Region. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2010, vol. 19 -3/4), Tallinn.

David Vseviov, Bütsantsi keisrid, Tallinn: Kunst, 534 lk.

Mart Kalm, Aleksandra Murre, Kadi Polli, Jüri Kuuskemaa, Kadriorg: lossi lugu, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 418 lk.

2009

David Vseviov, Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009. Tallinn: Valgus, 417 lk.

Boris Bernstein, Vana kaev. Mälestusteraamat. Tlk Toomas Kall. Tartu: Atlex, 447 lk.

Boris Bernstein, Visuaalne kujund ja kunstimaailm. Ajaloo polüfoonia. Tlk Inta Soms. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 535 lk.

Katrin Kivimaa, Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850–2000. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 215 lk, 12 l ill.

Virve Sarapik, Piret Viires (koost.), Mari Laaniste (toim.). Spiraali lagunemine: Jüri Ehlvesti maailm. (Etüüde nüüdiskultuurist 1.)  Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 135 lk, 8 l ill.

Tiina Abel (toim. ja koost.), Ragne Soosalu, Normandia maalijad (näituse kataloog), Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 127 lk.

2008

Katrin Kivimaa, Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007. Tallinn: kunst.ee, 212 lk.

Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm, Toompea loss. Tallinn: Riigikogu kantselei, 172 lk.

Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm, Toompea Castle. Tlk Maris Kurme, Marge Laast, Ulvi Haagensen, Mart Aru. Tallinn: Riigikogu kantselei, 181 lk.

Krista Kodres, Merike Kurisoo (toim.) Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th–18th Centuries. Conference dedicated to the centenary of Sten I. Karling in Tallinn, Sept. 6–9, 2006 / Kunst und Kirche. Kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen Region im 13.–18. Jahrhundert. Konferenz, dem hundertjährigen Jubiläum von Sten I. Karling gewidment, in Tallinn, 6.–9. September, 2006. (Estonian Academy of Arts Proceedings 18.) Tallinn, 311 lk.

Andres Kurg, Mari Laanemets (koost.) Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985. [Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 28. VI–24. VIII 2008.] = Environment, Projects, Concepts: Architects of the Tallinn School 1972–1985. [Exhibition at the Museum of Estonian Architecture 28 June –24 August 2008].  Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 335 lk.

Krista Kodres (koost.) erinumber Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus? Pühendatud Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2008, kd 17/3), Tallinn.

Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim.) Koht ja Paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VI. Tallinn, 354 lk.

Eva Näripea, Andreas Trossek (toim.) Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc. (Koht ja paik / Place and Location VII: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Semiootika Selts, 272 lk.

Tiina Abel (toim.), Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu kunstimuuseumi kogust, Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 191 lk.

2007

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 2. osa: Vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV. Tallinn: Valgus, 544 lk.

Clare Charnley, Katrin Kivimaa (toim.) So Communication … Translating Each Other’s Words.  Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 86 lk.

2006

Virve Sarapik (koost.) erinumber Fiktsioon ja film. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2006, kd 15/4). Tallinn.

Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim.) Koht ja Paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics V.  Tartu–Tallinn, 320 lk.

2005

Mart Kalm, Ingrid Ruudi (toim.) Constructed Happiness – Domestic Environment in the Cold War Era / Võistlevad õnned – elukeskkond külma sõja ajal. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16.) Tallinn, 293 lk.

Krista Kodres (peatoim.) Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 495 lk.

Kaia Lehari (koost.) erinumber Ese ja miljöö. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2005, 14 – 2/3), Tallinn.

Virve Sarapik, Maie Kalda (koost. ja toim.) Kohanevad tekstid Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, 376 lk.

2004

Ene Lamp, Ekspressionism. Ekspressionism Eesti kujutavas kunstis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia,  204 lk.

Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Märt Karmo, Eesti Panga ajaloolised hooned / Historic Buildings of Eesti Pank. Tallinn: Eesti Pank, 236 lk.

Katrin Kivimaa (koost.), Avalöök: uus meedia ja kunst Eestis / Opening Acts: New Media and Art in Estonia [artiklikogumik]. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, E-meedia keskus, 108 lk.

Mart Kalm (koost.) erinumber Elukeskkond. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture 2004, 13/2.), Tallinn.

Virve Sarapik, Eva Näripea, Kadri Tüür (toim.) Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics IV/2004. Tallinn, 184 lk.

Maire Toom (koost.) Riigi Kunsttööstuskool 1914–1940. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 14.) Tallinn, 160 lk.

Virve Sarapik (koost.) erinumber Tekstuaalsus ja piltkunst. (Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, 13/1), Tallinn.

2003

Tiina Tammet, Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.–30. aastatel. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 11.) Tallinn, 174 lk.

Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim.) Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. (Estonian Academy of Arts Proceedings 14.)  Tallinn, 2003, 464 lk.

Krista Kodres, Piret Lindpere, Eva Näripea (toim.), The Problem of Classical Ideal in the Art and Architecture of the Countries around the Baltic Sea. (Conference at the Estonian Academy of Arts, Nov. 9–10 2001 )/ Das Problem des klassischen Ideals in der Kunst und Architektur der Länder des Ostseeraums. (Estonian Academy of Arts Proceedings 13.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 272 lk.

2002

Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Krista Kodres, Tallinna 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 160 lk.

Vladimir Sergejev, David Vseviov, Venemaa. Lähedane ja kauge. 1. osa: Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Tallinn: Valgus, 542 lk.

Tiina Abel, Piret Lindpere (toim.) Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20. sajandil. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 168 lk.

Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (koost. ja toim.) Kohandumise märgid. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 368 lk.

Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets (toim.) Koht ja paik / Place and Location II. (Estonian Academy of Arts Proceedings 10.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 544 lk.

Mari Laanemets, Andres Kurg (toim.), Tallinna juht. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 218 lk.

2001

Krista Kodres, Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana-Egiptusest tänapäevani. Tallinn: Prisma Print, 344 lk.

Mart Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur / Estonian 20th Century Architecture. Tallinn: Prisma Print, 528 lk.

Johannes Saar (koost.), Ülbed üheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis, Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 346 lk.

2000

Sigrid Abiline, Eesti stiili otsingud mööblikunstis 1900–1940. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 8.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 136 lk.

Jaak Kangilaski, Kunstist, Eestist ja eesti kunstist. Tartu: Ilmamaa, 328 lk.

Kaia Lehari, Virve Sarapik (toim.) Koht ja paik / Place and Location I. Koht ja paik / Place and Location I. (Estonian Academy of Arts Proceedings 8.), Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 190 lk.

Johannes Saar (toim.), Eesti kunstnikud 2, Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 294 lk.

1999

Sirje Helme, Jaak Kangilaski, Lühike Eesti kunsti ajalugu. Tallinn: Kunst, 304 lk.

Krista Kodres, Juhan Maiste, Vappu Vabar (toim.) Sten Karling and Baltic Art History / Sten Karling und Kunstgeschichte im Ostseeraum. (Estonian Academy of Arts Proceedings 6.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus,  256 lk.

Virve Sarapik, Keel ja kunst. (Oxymora.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 336 lk.

1998

Leo Gens, Karl Burman. Monograafia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 392 lk.

Johannes Saar (toim.), Eesti kunstnikud 1, Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 312 lk.

1997

Kaia Lehari, Ruum. Keskkond. Koht. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5.) Tallinn: Virgela, 92 lk.

1996

Juhan Maiste, Eestimaa mõisad / Manorial architecture in Estonia / Gutsarchitektur in Estland. Tallinn: Kunst, 454 lk.

Heie Treier (toim.), Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid. (Tallinna Kunstiülikooli toimetised 4.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 88 lk.

1994

Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst, 200 lk.

Mart Kalm, Arhitekt Alar Kotli. Tallinn: Kunst 1994, 254 lk.

1990

Boris Bernstein, Kunstiteadus ja kunstikultuur. Tõlk Sirje Laud, Mirjam Peil. Tallinn: Kunst, 176 lk.

Ilmunud doktoritööd

Gregor Taul, Monumentality Trouble: Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“ (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 43), Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 380lk

Anders Härm, Allumatud kehad (Dissobiedient bodies).(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 38). Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 560lk

Greta Koppel, Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese (Farewell to Connoisseurship? The Work of Art in the Focus of Art Historical Research). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 35). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 367 lk.

Ingrid Ruudi, Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994 (Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 31). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 292 lk.

Kristina Jõekalda, German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century“ (Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil“). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 30. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2020, 365 lk.

Kädi Talvoja, Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis / Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 27). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2019, 347 lk.

Elnara Taidre, Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, 368 lk.

Indrek Rünkla, Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel. (Disserationes Academiae Artium Estoniae 19.) Eesti Kunstiakadeemia, 2016, 292 lk.

Anu Allas Spiel der Unsicherheit / Unsicherheit des Spiels: Experimentelle Praktiken in der estnischen Kunst und im estnischen Theater der 1960er Jahre, Bielefeld:transcript, 2015, 312 lk

Epp Lankots, Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 16.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 223 lk.

Andres Kurg, Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 15.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 256 lk.

Sirje Helme, Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme eesti kunstis. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 12.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2013, 280 lk.

Eva Näripea, Estonian Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema (and Beyond) / Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 6.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2011, 283 lk.

Tiina-Mall Kreem, Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881). (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 5.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, 280 lk.

Raivo Kelomees, Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlik kunstipraktika ja mittemateriaalne kunst. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2009, 320 lk.

Pia Ehasalu, Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561−1710). Produktsioon ja retseptsioon. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 2.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2007, 389 lk.

Heie Treier, Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigmaleidmise perioodil. (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 1.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2004, 216 lk.

COVER_Gregor_2024

Gregor Taul „Monumentality Trouble: Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“ (Dissertationes 43)

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku ...
Eesti Linnaehituse ajalugu 1918-2020 kaas

“Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020”

Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii ...
Allumatudkehad_ESIKAAS

Anders Härm “Allumatud kehad: radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris”

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Küsimus, mille autor seda uurimust kavandama asudes püstitas, oli õigupoolest ...
eka1

“Eesti kunsti ajalugu 1: 1100–1520” (koostanud Kersti Markus)

„Eesti kunsti ajaloo“ esimene köide käsitleb ajavahemikku 1100–1520. Need piirid on aga tinglikud, sest nii mitmete kunstiarengute mõistmiseks tuleb vaadata nii kaugemale minevikku kui ka perioodi ajapiirist edasi. Köites on ühiste kaante vahel Eesti muinas- ja keskaegne kunst, kuid tegelikult selle kunsti tellijad ja valmistajad ei tundnud ei mõisteid „kunst” ega „kunstnik”. Materiaalne ...
Tallinna Sadama raamatukaas

“Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism”

Meile kõigile meeldib reisida ja ajaloolisi linnu külastada, aga samas ka kurta, kui külastatav paik on muutunud "liiga turistikaks." Eesti olulisima turismimagneti Tallinna vanalinna puhul on üha enam põhjust küsida, milline oleks mõistlik tasakaal ajaloolise linnasüdame kui kultuuripärandi, elukeskkonna, külastuspaiga ning kõigi muude kesklinna kasutuste vahel. Milline võiks olla vanalinn, ...
GK_esikaas

Greta Koppel “Hüvasti konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese” (Dissertationes 35)

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht. Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui ...
Väike_fototeooria_lugemik_esikaas

“Väike fototeooria lugemik” (koostanud Neeme Lopp ja Marge Monko)

“Väike fototeooria lugemik” on esimene eestikeelne ülevaatlik fototeooria tekstide kogu, mis hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, ...
SpacesoftheInterregnum_Esikaas

Ingrid Ruudi “Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art 1986–1994” (Dissertationes 31)

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ...
Ackermann kaas

“Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”

„Ta ei häbene oma isikuga auväärt ameti silma alla astuda, justnagu oleks ta Pheidias Ateenast või Rhodose kolossi meister […] palume end kaitsta selle ninaka ja praaliva selli häbematu sissetungimise vastu […] palume alandlikult Christian Ackermanni omavolitsemisele ja jultumusele piir panna …” Selliste sõnadega alustas Tallinna tisleriamet tüli 1674. aastal Königsbergist Tallinna saabunud ...
wbmichaels-kaas

Walter Benn Michaels “Ühiskondliku probleemi ilu. Fotograafia, autonoomia ja majandus”

“Ühiskondliku probleemi ilu” (originaalis 2015) on palju poleemikat tekitanud raamat, mis uurib eriti tänapäevaste fotokunstnike näitel, kuidas esteetiline autonoomia ja pöördumine taas kunstiteose vormi poole suhestub tänapäeva kultuurimudeli ja poliitökonoomia küsimustega. Autori kriitika teravik on eriliselt suunatud Ameerika postmodernistliku kunstipraktika ja -tõlgenduse vastu (mida ta ...
J6ekalda_diss_cover_2020

Kristina Jõekalda „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the ‘Long Nineteenth Century’“ (Dissertationes 30)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala ...
Kunsti vandenõu kaas

Jean Baudrillard “Kunsti vandenõu”

“Kunsti vandenõu” on kogumik Jean Baudrillard’i kunstiteemalisi esseesid, mille ta pani kirja 1987. ja 2007. aasta vahel. Kogumiku pealkiri tuleb tema 1996. aastal publitseeritud skandaalsest artiklist, milles ta ründab kaasaegset kunsti ja seda ümbritsevat silmakirjalikkust, osutades, et kunstisfääri ühiskondlik väärtus põhineb üksnes “vandenõul”, mille kaasosalised on nii tühiseid teoseid ...
unnamed

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud materjale Eesti sotsiaalmajanduslikust arengust. Eestis on inimarengu aruanne ilmunud 1995. aastast, 2006. alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Aruande patrooniks on Eesti Vabariigi president. Juunis ilmus Eesti inimarengu üheksas aruanne, mille peateema ...
9789949725359

“Eesti kunsti ajalugu 4: 1840–1900” (koostanud Juta Keevallik)

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid ...
Eesti linnaehituse ajalugu kaas

“Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni”

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on ...
cover

Ilmus kogumik Ida-Euroopa sõjajärgsest kunstiajalookirjutusest

Uurimisrühma “Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal” (PUT788) töö kulmineerus mitmeteist autoriga rahvusvahelises kogumikus A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Eds. Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) ...
Esikaas

Kädi Talvoja “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing” (Dissertationes 27)

Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt ...
Berger_kaas_preview_suur

John Berger “Nägemise viisid”

John Bergeri raamat “Nägemise viisid” muutis inimeste mõtteviisi kunstist ja kunstikriitikast. See pöördeline teos näitab, kuidas seda, mida me näeme, mõjutab alati terve hulk eelarvamusi, mis puudutavad ilu, tõde, tsivilisatsiooni, maitset, ühiskonnakorraldust, kunsti positsiooni jms. Berger koorib õlimaalidelt, fotodelt ja graafiliselt kunstilt ükshaaval tähenduslikke kihte, osutades et ...
EKA_Representatsioon_160x240mm_esikaas

“Representatsioon” (koostanud Stuart Hall, Jessica Evans, Sean Nixon)

Stuart Halli, Jessica Evansi ja Sean Nixoni koostatud raamatus „Representatsioon“ antakse põhjalik ülevaade sellest, kuidas meid igapäevaselt ümbritsev kultuur toimib: milliste vahenditega ja mille alusel luuakse tähendusi meedias, filmis, televisioonis, reklaamides ja mujal ning kuidas neis ringlevate visuaalsete kujutiste, keele ja diskursuste koosmõjul tekkivad representatsioonisüsteemid ...
Esteetika_kui_poliitika_KAAS-EKA_kirjastus_2017

Jacques Rancière “Esteetika kui poliitika. Valik esseid”

“Esteetika kui poliitika” koosneb Prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i valitud esseedest, mis tõlgendavad ümber esteetika kui kunstist mõtlemise režiimi ja arutavad, mis on selle poliitiline panus. Rancière püüab näidata, kuidas esteetika mõiste, mis pärineb 19. sajandi alguses toimunud murrangutest kunsti mõistmises ja mille mõju erinevad 20. sajandi suundumused (Frankfurdi koolkonnast ...
Kuidas_kirjutada_kaasaegsest_kunstist_esikaas

Gilda Williams “Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist”

Gilda Williamsi “Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama. See nii tudengitele, kunstiprofessionaalidele kui ka teistele kirjutamisest huvitujaile asendamatu raamat annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis ...
2017.eesti-kunsti-ajalugu-3-kaas-457x600

“Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840” (koostanud Juhan Maiste)

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine ...
Kunstnike_ruumid_esikaas2

“Kunstnike ruumid” (koostanud Merilin Talumaa ja Annika Toots)

Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamat “Kunstnike ruumid” kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamat on saadaval ka inglise keeles. Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab ...
Artists_Spaces_front2

“Artists’ Spaces” (Edited by Merilin Talumaa and Annika Toots)

“Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and exposes through interviews and photographic material the conditions that shape and influence their creative processes. The book is also published in Estonian. Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their ...
mudelmetafoorma%cc%88ng

Elnara Taidre “Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis” (Dissertationes 21)

Elnara Taidre doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose ...
kaas-rynkla

Indrek Rünkla “Arhitektuursest mõtlemisest. Seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” (Dissertationes 19)

Indrek Rünkla doktoritöö “Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel” püüab välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ...
arhiivid_ja_allumatus_esikaas2

“Arhiivid ja allumatus / Archives and Disobedience” (koostanud / edited by Margaret Tali ja Tanel Rander)

“Arhiivid ja allumatus: visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas” on rahvusvaheline kogumik, mis uurib arhiivide rolli Ida-Euroopa siirdeühiskondade visuaalkultuuris ja sellega seotud avalikus diskursuses. Kogumik on oluline märk Ida-Euroopa diskursuse ja ühiskogemuse teadvustamisel. Kogumik kaardistab valitud teoreetilisi ja loomingulisi positsioone ja kriitikaid ning käsitleb ...
2016-eesti-kunsti-ajalugu-6-2

“Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991”, 2. osa (koostanud Jaak Kangilaski)

Kui „Eesti kunsti ajaloo” kuuenda köite esimeses osas käsitleti eesti kunsti arengut alates 1940. aastast kuni 1960. aastate lõpuni, siis käesolevas osas jätkatakse nii kodumaal kui ka paguluses loodud kunsti uurimist kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Võõrvõimu viimased kakskümmend aastat ei olnud ühesugused. Nagu kogu Eesti ühiskonnas, nii eristusid ka kunstielus ja kunstis ...
kaas_screenshot (1)

Epp Lankots “Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.–1980. aastail” (Dissertationes 16)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri “ajaloostamist” nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil ...
2014.Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks.esikaas

“Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn” (koostanud Mart Kalm)

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks koostatud ajalooraamat koosneb uurimuslikest artiklitest. Haridusajaloolise rõhuga kirjutised valgustavad uusi aspekte ja sõlmkohti keskse kunstikooli kujunemisel. Käsitlemist leiavad Eesti Kunstiseltsi tegevus kooli asutamisel, Voldemar Pätsi roll, Tartu kunstiinstituudi allaneelamine, Üliõpilaste Teaduslik Ühing ja punaainete õpetamine ERKI-s, ...
2014.Kurg.doktöö.kaas

Andres Kurg “Boundary Disruptions. Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979” (Dissertationes 15)

Andres Kure doktoritöö võtab vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes ...
kodres_fb

Ilmus Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodrese monograafia „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal”

Aprilli alguses ilmus Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse professori Krista Kodrese monograafia „Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal”. Tallinn vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber ...
Kelomees_kaas1

Raivo Kelomees “Sotsiaalsed mängud kunstiruumis. Artikleid ja arvustusi 2001–2010”

Raivo Kelomehe artiklikogumik “Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” sisaldab kunstikriitilisi tekste nullindatest. Artiklid on kujutavast ja elektroonilistest kunstist. Lisaks kajastavad kirjutised neid sotsiaalseid mänge, mida inimesed mängivad kunstielus ja väljaspool seda. Tekstivalik esindab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnedatele. Siin on vihjeid kunstielus korduvale, mis ...
2013-eesti-kunsti-ajalugu-6-1

“Eesti kunsti ajalugu 6: 1940–1991”, 1. osa (koostanud Jaak Kangilaski)

Pool sajandit – 1940–1991 – oli Eesti totalitaarsete võõrvõimude poolt ikestatud, olles lühikest aega natsliku Saksamaa, aga pea­miselt Nõukogude Liidu valitsuse all. Nõukogude režiimi kunstipoliitika oli keerulisem, kui totalitaarsuse mõiste eeldab. Võimude eesmärk oli kasutada kunsti propaganda­vahendina, kuid ainult sunniga polnud selle saavutamine võimalik. Stalinismi võimutsemise aegset, ...
2013.Helme.PhD.esikaas

Sirje Helme “Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis / Problems of Post-War Modernism and Avant-Garde in Estonian Art” (Dissertationes 12)

Sirje Helme väitekirja peateema on eesti sõjajärgse kunsti kujunemine ja arenemine tingimustes, mida mõjutasid ühelt poolt poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ja teiselt poolt soov ning traditsioon kuuluda Lääne kultuuriruumi. Sellel kokkupuutepinnal tekkinud esteetilised arusaamad ning ideoloogilised konfrontatsioonid või kompromissid moodustasid nõukogude kultuuri sees ...
2012.Siinmaa_esikaas

Mart Kalm “Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa”

Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti  funktsionaliste. Nii tema heledad eramud kui ka Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega. Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kuid õppis ...
2011.N2ripea.PhD_esikaas

Eva Näripea “Estonian Cinescapes. Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema (and Beyond)” (Dissertationes 6)

Artiklidissertatsioon käsitleb Nõukogude Eesti filmikunsti ruumirepresentatsioonide kaudu, kaardistades perioodi ekraaniteostes leiduvaid linna-, küla- ja meelemaastikke, mis haakuvad mitte üksnes tegevuspaiga, mitmesuguste filmispetsiifiliste tehnikate, narratiivsete võtete jmt seotud küsimustega, vaid ka identiteedi ja ajaloo, võimu ja õõnestuse ning rahvusliku (ja rahvusülese) filmikunsti ...
2010.Viisip2raselt.ehitatud

Tiina-Mall Kreem “Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)” (Dissertationes 5)

Uurimus käsitleb Eesti luterliku kiriku, kirikuehituse, -arhitektuuri, – ja -kunsti viimast suuremat, Aleksander II valitsusaega (1855–1881) jäävat õitseaega. Lähtuvalt kunstiajalookirjutuses kodunenud nn autonoomse ja seotud konteksti mõisteist, analüüsib töö autor nii kunstniku- (arhitekti- või ehitusmeistri) tööd, ajastu vormi- ja tehnikavõtteid kui kirikuarhitektuuri ja -kunsti ...
2010.Eesti.kunsti.ajalugu.5

“Eesti kunsti ajalugu 5: 1900−1940” (koostanud Mart Kalm)

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” viies köide. Raamat pakub värskeid sissevaateid kunsti ja arhitektuuri ajast, mil eesti kunst murdis end baltisaksa kunsti varjust välja ja püüdis kontakteeruda rahvusvahelise avangardiga ning Eestis kujunes välja kaasaegne kunstikultuur. Vaatluse all on nii eestlaste kui ka siinsete rahvusvähemuste loodu, nii professionaalne kui ka ...
2009.Postmateriaalsus.Kelomees

Raivo Kelomees “Postmateriaalsus kunstis” (Dissertationes 3)

Uurimuse eesmärgiks on analüüsida mittemateriaalse ja indeterministliku kunsti problemaatikat ajaloolises ja elektroonilise kunsti perspektiivis. See hõlmab kunstiteose autorsust, materiaalsust ja vahendamist, kunstiloomingu protsessi ja kunstiteose ainusust seoses küsimusega, kas on võimalik leida muutumatu faktor, mis seda kõike ühendab. Autori järeldus on, et seda ei saa ühemõtteliselt ...
2008.Via.Transversa_esikaas

“Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc” (Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VII)

Kogumik koondab 16 artiklit Ida-Euroopa, Baltikumi ja endise Nõukogude Liidu kinokunstist nii rahvusvaheliselt tunnustatud filmiteadlastelt kui ka noorte uurijate sulest. Väljaande tuumiku moodustavad 2007. aastal Kumu auditooriumis toimunud samanimelise teaduskonverentsi ettekannete põhjal valminud esseed, mis keskenduvad endise idabloki riikide filmikunstile 1940. aastate teisest poolest ...
2008.art-and-church-421x600

“Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th–18th Centuries / Kunst und Kirche. Kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen Region”

Artiklikogumik “Art and the Church: Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th−18th Centuries” sisaldab 2006. a. sügisel toimunud samanimelise, kolmanda nn. Karlingi-konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artikleid oma eriala tippspetsialistidelt-kunstiajaloolastelt Baltikumist, Põhjamaadest, Poolast, Saksamaalt ning Ameerika Ühendriikidest. Koostanud Krista Kodres, ...
2007.So_communication_kaas

So communication.. translating each other’s words (edited by Katrin Kivimaa, Clare Charnley)

Performansikunstnik astub lavale ja peab ladusa kõne erinevates keeltes, kuid peagi selgub, et ta ise ei saa ühestki sõnast aru. Analoograadio entusiast otsib üles lainepikkused, kust kostavad tontlikud hääled ja salastatud numbrijaamade enigmaatilised ülekanded. Allasurutud elanikkond ühineb rahvuskeele loosungi alla. Need on mõningad teemad, mida eri kultuuridest pärit kunstnikud, ...
2007.Filosoofiakunst

“Filosoofiakunst” (koostanud Leo Luks)

Kogumik “Filosoofiakunst” sisaldab Eesti Kunstiakadeemia magistrantide parimaid filosoofilisi esseid. Kuigi ükski autoritest ei ole professionaalne filosoof, on kogumikus leiduvad uurimuslikud esseed kirjutatud allikakriitilise täpsusega ning loomingulise säravusega. Esseede teemadering on lai, hõlmates pea kõik 20. sajandi filosoofia olulisemad voolud. Paljud esseed on interdistsiplinaarsed, ...
2007.Rootsiaegne.maalikunst

Pia Ehasalu “Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561−1710). Produktsioon ja retseptsioon” (Dissertationes 2)

Doktoritöös on siinset maalikunsti püütud kirjeldada ja analüüsida, lähtudes kunstiteoste ikonograafiast, funktsioonist ja kontekstist. Maalikunst leiab vaatlemist linnaelu erinevate sfääride “toimumispaikade” kaudu: kirikud, raekoda, gildid-korporatiivsed organisatsioonid ja linlase elamu. Uurimus keskendub kogu säilinud maalivaramule ja selle taustal püütakse heita pilk konkreetsete ...
2007.Narratiivsus.piltides

“Narratiivsus piltides: Eesti ’00 aastate autorikoomiks” (koostanud Andreas Trossek ja Joonas Sildre)

Osaliselt mustvalge ja osaliselt värviline trükis koondab Eesti kontekstis esmakordselt materjali, mida Lääne kultuuriruumis tuntakse nn. alternatiivkoomiksi kategooria all ja millest kunstiliselt komplitseeritumaid (jutustuse seisukohalt pikemaid, graafilise väljenduse poolest keerulisemaid) kutsutakse Euroopas ja Ühendriikides ka “graafilisteks romaanideks”. Raamatus on töönäiteid kokku ...
2006.netart

Tilman Baumgärtel “Net.art. Võrgukunsti materjale & Net.art 2.0. Uusi võrgukunsti materjale”

Saksa meediauurija Tilman Baumgärteli “net.art” on tema esimene võrgukunsti käsitlev raamat, mis esmakordselt dokumenteeris uue kunstiliigi teket ja arengut. 1999. aastal ilmunud esimesele osale kirjutas ta peagi järje “net.art 2.0” ning mõlemad raamatud ilmuvad eesti keeles koos, ühtede kaante vahel. Käesolevad teosed pakuvad huvi mitte ainult kunstnikele, meediateoreetikuile ja ...
2005.Eesti.kunsti.ajalugu.2

“Eesti kunsti ajalugu 2: 1520−1770” (koostanud Krista Kodres)

Kuueköitelise koguteose “Eesti kunsti ajalugu” teine köide. Käesolevas köites on vaatluse all Eesti kunst, arhitektuur ja tarbekunst, mis on loodud varasel uusajal, 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi viimase kolmandikuni. Õigupoolest pole käsitletav eestlaste, vaid siia reeglina mujalt Euroopast sisserännanud meistrite poolt loodud kunst. Ka tellijaks, majade, piltide, kujude ja ...
2004.Ekspressionism-484x600

Ene Lamp “Ekspressionism. Ekspressionism eesti kujutavas kunstis”

See raamat on ekspressionismist Eesti kujutavas kunstis 20. sajandi teisel ja kolmandal aastakümnel. Ta pole ühe kunstivoolu narratiivne lugu, vaid koosneb “väikestest jutustustest”, mille rida alustab vaatlus Saksa kui ekspressionismi sünnimaa kunstist. Seda jätkab käsitlus Eesti ekspressionismiavalduste eripärast, kõrgkultuuri asendist, kunsti suhetest vaatajaga, Eesti kunstnike kasutatud ...
2004.Kohalik.modernsus.kunstis

Heie Treier “Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigma leidmise perioodil” (DIssertationes 1)

Juhendaja: prof Thomas McEvilley. Eelretsensendid: PhD Katrin Kivimaa ja PhD Ene Lamp. Oponent: prof Jaak Kangilaski. Kujundanud ja küljendanud Jüri Kaarma. Dissertationes Academiae Artium Estoniae 1. 215 lk, eesti keeles ingliskeelse resümeega. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2004 ISBN 9985-9555-4-4 ISSN 1736-2261 
2004.Hiiumaa.rahvap2rane.ehituskunst

Kaljo Põllu “Hiiumaa rahvapärane ehituskunst”

Alates 1980. aastate algusest uurimisreisidelt kogutud materjalide põhjal Hiiumaa rahvapärast ehituskunsti käsitlev raamat. Kujundus Kaljo Põllu. 367 lehekülge, eesti keeles. Väljaandja: Kirjastus Ilmamaa, 2004
2004.Avalxxk

“Avalöök. Uus meedia ja kunst Eestis / Opening Acts. New media and Art in Estonia”

Artiklitekogumik on mõeldud eesti digitaalse kunsti ja meediakultuuri teejuhiks uue meedia kultuuri konventsionaliseerumise ja kasutamise probleemide juurde, kajastades ka üldisemalt eesti arvutikunsti kujunemist. Koostanud Katrin Kivimaa. Kujundanud Andrei Girich. 108 lehekülge, eesti ja inglise keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004
2004.Riigi.kunsttxxstuskool

Maire Toom “Riigi Kunsttööstuskool 1914−1940”

Ülevaade Riigi Kunsttööstuskooli, Eesti Kunstiakadeemia eelkäija ajaloost aastail 1914−1940. Kujundanud Aarne Mesikäpp. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 14. 160 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia, 2004
2003.P2rsim2gi

Heie Treier “Pärsimägi. Võru−Tartu−Pariis”

Monograafia pallaslasest Karl Pärsimäest (1902−1942). Kujundanud Kristjan Mändmaa. 164 lehekülge, eesti keeles. Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 2003
2003.Eesti.pargi.ja.aiaarhitektuur

Tiina Tammet “Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.−30. aastatel”

Uurimus 1920.−30. aastate Eesti pargi- ja aiaarhitektuurist, mis põhineb 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis kaitstud magistritööl (juhendaja dr. Mart Kalm). Uurimuse esimene pool käsitleb üldiseks kasutamiseks rajatud linnasiseste haljasalade ja avaramate puhkeparkide kujundamist Eestis. Lähemalt on analüüsitud kahe esindusfunktsioone kandva riikliku pargi – Kadrioru ...
2003.Eesti.kunstiteadus.ja.kriitka

“Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20. sajandil”

Konverents prof. Voldemar Vaga 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tallinnas 21.−22. okt. 1999. Toimetanud Tiina Abel ja Piret Lindpere. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9. Eesti Kunstiakadeemia, 2003
2002.Koht.ja.paik.II

“Koht ja paik II / Place and Location II”

Kogumik koondab põhiosas 13.–14. X 2000 Tallinnas peetud rahvusvahelise seminari “Koht ja paik II” ettekannete põhjal valminud artikleid. Neile lisaks sisaldab kogumik nelja samal ajal ja samal teemal kirjutatud uurimust (autorid Maie Kalda, Ingrid Velbaum, Peeter Linnap, Kristiina Hellström). Seminari “Koht ja paik” alateemaks 2000. aastal oli “Kultuur ja maastik”. Toimetanud Virve Sarapik, ...
2005.V6istlevad.6nned

“Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil / Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era” (koostanud Mart Kalm ja Ingrid Ruudi)

Kogumik põhineb Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis mais 2004 toimunud samanimelise konverentsi ettekannetel. Enamik artikleid käsitleb Teise maailmasõja järgset elukeskkonda Ida-Euroopas. Autorite hulka kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuriajaloolased, sotsioloogid, etnoloogid, arhitektid. Kogumiku eesmärk on anda edasi mõlemalt poolt raudset eesriiet pärit ...
2002-tallinnajuht

“Tallinna juht”

Raamat Tallinnast, selle erinevatest linnaosadest, arhitektuurist, ajaloost, elust ja kultuurist praegu ning aastaid tagasi. Väljaanne on jaotatud nn. plokkidesse(peatükkidesse) ja plokis olevate tekstide juurde käivad ka fotod, mille kohta on märge lehekülje servas. “Linna kohtade ja objektide tähendus on pidevas muutumises, ja see toimub praktikate kaudu: kirikud, millest on saanud ...
2000_kp1

“Koht ja paik / Place and Location I”

KOHT ja PAIK / PLACE and LOCATION I Eds. Kaia Lehari, Virve Sarapik Estonian Academy of Arts Proceedings 8 Tallinn 2000. – 190 p. ISBN 9985-609-01-8 ISSN: 14062895 Sisukord / Contents: Saateks pp. 7–8  [pdf] Foreword pp. 9–10  [pdf] Yrjö Sepänmaa Face to Face with the Landscape pp. 11–20   [pdf] Pauli Tapani Karjalainen Earth Writing as Humane Art pp. 21–27   [pdf] Arnold Berleant The ...
1999_sarapik

Virve Sarapik “Keel ja kunst”

Traditsiooniliselt loetakse kirjanduse vahendiks sõna, maali vahendeiks värvi, vormi, joont. Siia raamatusse koondatud tekstid käsitlevad keele osa visuaalses kunstis, seega nähtust, mis juba oma olemuselt peaks olema kunstile võõras – võõras keel, võõras süsteem, võõras vahend. Keele esinemist kunstis vaadeldakse laienevate ringidena. Esimeseks keele avalduseks on teose nimetus ja autori ...
1999_karling

“Sten Karling and Baltic Art History” (ed. by Krista Kodres, Juhan Maiste and Vappu Vabar)

Rootsi kunstiajaloolase Sten Karlingi mälestuskonverentsil 1996. aastal peetud ettekanded. This book contains papers in memory of the Swedish art historian Sten Karling presented at a conference at the Estonian Academy of Art in May 1996. The authors of the papers are students of Sten Karling's, students of his students, as well as art historians for whom, one way or another, the professor of ...
gens_1998

Leo Gens “Karl Burman. Monograafia”

Leo Gensi monograafias vaadeldakse silmapaistva Eesti arhitekti ja akvarellisti Karl Burmani (1882–1965) elukäiku ja loomingut. Kokkuvõte saksa keeles. 1998. aasta parima kunstiteadusliku publikatsiooni auhind. Toimetanud Karin Hallas Kujundanud Jüri Kaarma Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, 392 lk ISBN: 9985700058
lehari_1997

Kaia Lehari “Ruum. Keskkond. Koht”

Kaia Lehari raamatusse "Ruum. Keskkond. Koht" on koondatud kolm peatükki, mis käsitlevad inimese suhet tema ruumilise keskkonnaga. Eri vaatenurki koondavat raamatut võib vaadelda sissejuhatusena keskkonnaesteetikasse. Kokkuvõte inglise keeles: Summary. Space, Environment, Place Toimetanud Vappu Vabar Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5 Tallinn: Virgela 1997, 92 lk ISBN: 998586249X ISSN: ...
1996_maiste_crop

Juhan Maiste “Eestimaa mõisad”

Juhan Maiste monograafia "Eestimaa mõisad / Manorial architecture in Estonia / Gutsarchitektur in Estland" Eesti, inglise ja saksa keeles. Toimetanud Sirje Helme ja Daila Aas Kujundanud Jüri Kaarma Tallinn: Kunst, 1996, 454 lk ISBN: 5899200235
muutumisi_1996

“Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid”

Kogumik "Muutumisi kunstis ja selle mõistmises. TKÜ ja Eesti-AICA 1994–1995 sügiskonverentside materjalid" sisaldab kahe Eesti Kunstiakadeemia (toonase Tallinna Kunstiülikooli) ja AICA Eesti ühingu sügiskonveretsi ettekannete põhjal valminud artikleid: “Üleminekuperiood Eesti kunstis”. TKÜ ja AICA konverents 27. oktoobril 1995; “Kunsti aktuaalseid probleeme”. TKÜ ja AICA konverents 1. ...
1994_kalm

Mart Kalm “Arhitekt Alar Kotli. Monograafia”

Esimene Eesti arhitekti monograafia. Kokkuvõte inglise keeles. Tallinn: Kunst, 1994, 254 lk ISBN: 5899200871
bernstein_1990

Boris Bernstein “Kunstiteadus ja kunstikultuur”

Artiklikogumik "Kunstiteadus ja kunstikultuur" koondab Boris Bernsteini kunstiteoreetilisi ja metodologilisi kirjutisi aastaist 1977–1989. Sisukord: Kunstikriitika kohast kunstikultuuri süsteemis Kriitika metodoloogiast Terminoloogiast Kunstiteose mudel kunstiteaduse struktuuris Kunstiteadus ja tüpoloogia Kunstikultuuri ajaloolise tüpoloogia ülesehituse põhimõtted Mõningaid mõtteid seoses ...