2021. aasta kevadsemestril juhendas sisearhitektuuri II kursuse erialaprojekti “Näitus” arhitekt Johanna Jõekalda. Tudengid said ülesande kavandada ERMi tellimusel näituseruum, mis arvestaks maksimaalselt erivajadusega näitusekülastaja kasutajakogemusega. Kursuse käigus õppisid tudengid mõistma kasutajakeskse disaini põhimõtteid ja looma kaasavat keskkonda, mis arvestaks erivajadustega kasutajate spetsiifikat.
Projektide väljatöötamisel said tudengid tehnilist tuge paralleelselt kulgevast “Digitaalsete tehnikate” ainest (juhendaja Johanna Jõekalda). Kaasava disaini osas käisid tudengeid nõustamas Daniel Kotsjuba (ligipääsetavus), Kärt Ojavee (materiaalsus), Artur Staškevitš (näituselahendused) ja Paco Ulman (digitehnikad). Mõlemad ained viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli “Kaasava elu” projektiga (juhendajad Tiia Artla, Jana Kadastik). Kasutajakogemuse paremaks analüüsimiseks kasutasid tudengid uudseid virtuaalreaalsuse tehnoloogiaid, mis aitavad mõista erivajadustega inimeste ruumikogemust ja luua nii kaasavat keskkonda. Iga tudeng töötas välja ühe realiseeritava näituseprojekti, mis lähtus ERMi ruumiprogrammist ja kavandatavast näitusest
Tallinna Ülikool ja ERM valisid välja kolm tööd, mis loovad “Kaasava ELU” näituseeksponaatide jaoks sobiva ruumikeskkonna ning väärivad ERMi samanimelise näituse raames realiseerimist. Suvel töötataskse ruumilahendusega väiksemas töögrupis edasi, kombineerides kolm innovaatilisele kangakasutusele keskenduvat tudengitööd üheks tervikuks. Sügisel aitavad tudengid kaasa ka näituse installeerimisele.
***
Iga tudeng tegeles ühe erivajadusega; Triin Kampus keskendus autismi ja sensoorse ülitundlikkusega näitusekülastajatele ning lähtus näituse ruumikontseptsiooni luues järgmisest: Sensoorne ülitundlikkus on autismi üks kesksemaid jooni – inimene, kes on sensoorselt ülekoormatud, võib olla nii üle- kui alareageeriv. Ülitundlikkus pole vaid autismispektri probleem – sensoorne ülitundlikkus võib esineda lausa igal 6. lapsel. Sensoorset ülintundlikkust võib esineda ka inimestel, kellel on ADHD, PTSD, kroonilise väsimuse sündroom, fibromüalgia, sclerosis multiplex või Tourette’i sündroom.
Ruumiplaani kavandedes lähtus Triin järgnevast sellest, et korrastatud ja selge ülesehitusega ruumid on autismispektri häirega inimestele sageli kergemini loetavad, ühesuunalise, ringja liikumisega ruumiprogramm kinnistab rutiini ja parandab keskendumist ning ruumide jaotamine nii, et iga ruum võimaldab vaid ühte tegevust, parandab õppimisvõimet. Ebaoluliste esemete silma alt ära hoidmine aitab keskenduda ning lisaks leidub uuringuid, mis näitavad, et autismispektri häirega inimesed navigeerivad ruumis paremini kui neil on selge eesmärk, nt millegi otsimine.
“Töö käigus avastasin, et parameetriline ja biofiilne disain ei pea olema klišee, mõistsin, et vorm saab iseeneselikult luua vajalikku ruumikvaliteeti. Hakkasin märkama argielus enda ümber rohkem seda, kuidas puue on sageli puuduliku disaini, mitte puudulike võimete tagajärg ja mõistsin kui keerukas (kuid tohutult oluline) on selle probleemiga tegeleda.”
Juhendaja: Johanna Jõekalda
