Linda Zupping. Merekonteiner-elamu projekt Erkki-Sven Tüürile. Asukoha fotod.
Mis on kodu ja milline peaks olema hea eluruum, kui ruumi rajamise lähtekohaks ja ühikuks on kindlate mõõtudega askeetlik, kõikjale levinud merekonteiner?
Ning et 2. kursuse bakalaureuseõppe tudengitele antav ülesanne liiga lihtne ei oleks: kuidas saaks eluruumi loomisel kasutada villatööstusesse sobimatu lambavilla potentsiaali oivalise isolatsiooni- ja soojustusmaterjalina? Mõtteharjutus tõi ühe laua taha sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini tudengid, rakendades õppejõude mõlemast osakonnast.
Kuna iga kasutaja ruumivajadused on erinevad, mõtles iga sisearhitektuuri-tudeng endale ise välja kliendi – tuntud inimese, kelle kohta oli võimalik avalikest allikatest piisavalt infot leida, et oletada, millist kodu ta hinnata ning vajada võiks. Nii said merekonteineritest kodud president Kersti Kaljulaid, rida Eesti ja välismaiseid muusikuid, näitlejaid jt. Iga tudeng analüüsis tellija eluviisi ning koostas konteinerimoodulitest koosneva ruumiprogrammi, pakkudes välja kodu, mis asetus konkreetsesse paika Põhja-Tallinnas, kasutades tühjana seisvaid krunte.
Linda Zupping / valitud tellija: Erkki-Sven Tüür
Väike merekonteinerisse ehitatud stuudio asub ebatasasel ja industriaalromantilise Kalaranna kaldapealsel, elanikuks helilooja, kelle alaline elupaik on Hiiumaal, kuid kes peab tihti ka Tallinnas resideeruma. Ta armastab merd, ei pelga ilma ja veedab meeleldi aega just õues. Kuna konteiner paikneb merepinnast pea 2 meetrit kõrgemal, pikendab eluruumi mereni alumiiniumrestist astmestik, mis metalli kaitsva oksiidikihi tõttu reageerib mereveele. Nõnda töötab see meretaseme mõõdupuuna, värvudes aastate jooksul just nõnda kuis meri dikteerib.
Konteiner asub veidi eraldatud kohas, kuid siiski avalikus ruumis, mistõttu on avad lahendatud privaatsust pakkuvate klaasläätsedega. Läätsed avavad õuevaadet optiliselt harjumatul moel, abstrahheerides selle värvi- ja valgusemänguks, kuid võimaldavad lähemalt uurides välisümbrust ka selgelt tajuda. Suurem valgus pääseb ruumi köögi ja vannitoa kohalt kahest katuseaknast ja mere poole avanevast klaasuksest. Ruum on väike, kuid mäng materjalidega, heledad värvivarjundid ja läbikumavad pinnad muudavad selle tunnetuslikult suuremaks. Kolm ruumi eraldavat geomeetrilist vormi on valmistatud metallraamile pingutatud valgest naturaalsest kummist. Stuudio on intiimne, poeetiline, veidi askeetlik. Väljast katab konteinerit lambajääkvilla soojustusega ilmastikukindel neopreenkiht.
Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Liina-Liis Pihu, Eve Komp, Jüri Kermik, Katrin Kabun
