Neljapäeval, 14. mail kell 17 toimub Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) järjekordne loeng KTI avatud loengute sarjast “Sace, Media, Mediation”. Eric Kluitenberg peab loengu “Tagasi Maale. Võrguühiskonnast edasi: ökoloogilise disaini nimel”.
“Loengu lähtepunkt on kohalik: aastatel 1995 – 1999 aitasin Tallinnas korraldada Interstanding konverentse. Juhtlausest “mõista interaktiivsust” lähtuvad konverentsid keskendusid küsimusele, kuidas saab üleöö uude, globaalsesse info- ja võrguühiskonda sattunud Eesti hakkama, kõõludes ikka veel Nõukogude Liidust lahkulöömise ja Euroopa Liitu pürgimise vahel. Ando Keskküla poolt 1995. aastal algatatud Interstandingu fookuses oli internet kui võrgustunud uudismaa ning peamiseks uurimisküsimuseks, mida toob see “avardatud väli” kaasa kultuurile, poliitikale, kodanikuühiskonnale ja mõistagi ka kunstile ja disainile nii siin Tallinnas kui rahvusvaheliselt, üle piiride, mida internet nii hõlpsasti kaotavat näis.
Tunnistada, et Eesti on tänaseks tõeliselt ja hästi võrguühiskonda “kohale jõudnud”, oleks alahindamine – tänaseks on Eesti üks kõige tihedamalt võrgustunud riike maailmas. See on märkimisväärne saavutus väikese riigi jaoks, mis on pidanud pärast taasiseseisvumist saama hakkama põhjalike poliitiliste, ühiskondlike ja majanduslike ümberkorraldustega. Ometi seisame taas silmitsi drastilise kontekstimuutusega – toimumas on uus nihe arusaamas, kuidas suhestuda üksteise, oma ressursside, oma keskkonnaga. Selleks uueks kontekstiks on süvenev ökoloogiline kriis, mis ei ole kohalik, piirkondlik ega isegi ainult Euroopa probleem. Poliitiline ja teadusfilosoof Bruno Latour on oma hiljutistes kirjutistes väitnud, et meil on aeg “seista silmitsi Maaga”, kuivõrd kriis on võtnud planetaarse mõõtme ja meil ei ole võimalik end sellest eraldada. Unistused kosmilisest väljarändest on osutunud teostumatuks fantaasiaks. Meil on aeg “naasta Maale” ning vaadata üle oma suhe selle planeediga, kui me soovime, et meil liigina (ja paljudel teistel liikidel koos meiega) oleks vähegi lootust ellujäämiseks.
Oma ettekandes soovin seetõttu kutsuda üles just kunstnikke ja disainereid (kes pole just ökoloogiapoliitika tavalisim adressaat) ökodisaini teemaga aktiivselt tegelema. Selleks pean aga esmalt need kaks mõistet – ökoloogia ja disaini – algusest peale uuesti defineerima. Lähtun seda tehes filosoofi, psühhoanalüütiku ja aktivisti Félix Guattari väljapakutud ökoloogia laiendatud mõistest ja tema kolmele registrile toetuvast ökoloogilisuse mudelist, mille moodustavad aineline keskkond, ühiskondlikud suhted ja subjektiivne kogemus. Lähtudes Bruno Latouri “looduse poliitikast”, on minu üleskutse suunatud mitte ainult inimestele, vaid ka mitteinimlikele agentidele.
Kui me hakkame oma kohta siin planeedil paremini mõistma, saame hakata mõtlema, kuidas saaksime kunstnike, disainerite, teoreetikute ja aktivistidena anda oma panuse ökoloogilise disaini põletavasse problemaatikasse.”
—————
Eric Kluitenberg on sõltumatu teoreetik, kirjanik ja õppejõud, kelle tegevusvaldkonnaks on kultuuri, poliitika, meedia ja tehnoloogia ühisala. Ta on olnud Amsterdami De Baile Kultuuri ja Poliitika Keskuse meedia ja tehnoloogia programmi juht ning õpetanud tehnokultuuri ja interaktiivse meedia teooriat mitmetes akadeemilistes institutsioonides nagu Amsterdami Ülikool, Amsterdami Rakendusteaduste ülikool, Academy Minerva Groningenis; samuti on ta olnud Kölni Meediakunstide Akadeemia teadur. Hetkel õpetab ta meedia- ja kultuuriteooriat Haagis interdistsiplinaarses õppeasutuses ArtScience Interfaculty.
2013. aastal oli ta Amsterdami Rakendusteaduste Ülikooli võrgukultuuri instituudi stipendiaat.
Publikatsioone: The Book of Imaginary Media (2006), Delusive Spaces – essays (2008), the theme issues of Open, Journal for Art and the Public Domain, Hybrid Space (2006), and (Im)Mobility (2011), Legacies of Tactical Media (2011), and Techno Ecologies (2012).
Hetkel valmistab koos David Garciaga ette rahvusvahelist taktikalise meedia antoloogiat, mis ilmub kirjastuses MIT Press 2016. aastal.
Linkedin profiil:
https://www.linkedin.com/pub/eric-kluitenberg/2b/678/616
Publikatsioone ja artikleid: