Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonnas alustatakse õpinguid ühiselt: nii tööstus- kui digitootedisaini suunad omandavad disaini üldteadmisi koos. See loob tugeva põhja disaini laiema konteksti mõistmiseks ning arendab kaasaegse disainivaldkonna väljakutsetele vastamiseks vajalikke oskuseid mitmekülgselt.
2024/2025 õppeaasta tootedisaini esimesel semestril keskendusime disainiprotsessi terviklikule mõistmisele, alustades ideekavanditest ja lõpetades prototüüpide valmistamisega. Tudengid said reaalse kogemuse nii füüsiliste kui digitaalsete toodetega töötamisest, arendada loovust ja tehnilisi oskuseid. Küllap on vähemalt sama oluline ka omandatud oskus oma põhisuunast veidi kaugemale vaadata: tänapäevases maailmas on digi ja käegakatsutavat ühendavad hübriidtooted igapäevaseks reaalsuseks, ning hea tootedisaini aluseks on võime vormiülest tervikut hoomata.
Et kõik see teoks saaks, võtsime ette lisaks disainialasele üldõppele ka kolm suuremat projekti.
Esmalt läbisid tudengid füüsilise toote disainimise põhjaliku protsessi, mille käigus omandati teadmisi ja praktilisi oskusi tootedisaini alustest. Protsess algas ideekavandite loomisega ja visandamisega, keskenduti vormi ning funktsionaalsuse uurimisele. Seejärel viidi projektid ellu praktiliste tööde kaudu, mis hõlmasid nii tehnilisi jooniseid kui ka makettide ja prototüüpide valmistamist. Paralleelselt osalesid tudengid ka materjaliõppe kursustel, kus tutvuti erinevate materjalide omaduste ja töötlemise võimalustega.
Praktilise õppe kulminatsiooniks sai puidutöökojas toimunud intensiivne valmistamisprotsess, mille käigus sündisid valgustid, riiulid, kapid ja muud pisimööbli esemed. Käed-külge kogemus andis tudengitele väärtusliku ülevaate nii materjalide käsitlemisest kui ka tootmisprotsessi nüanssidest, õpetades neid oma ideesid realistliku ning kvalitatiivse tootmismeetmega siduma. Valminud esemed üllatasid oma isikupära ja funktsionaalsuse poolest, ning peegeldasid hästi meie tudengite loovust ja arengut.
Paralleelselt tootedisaini protsessiga keskendusid tudengid ka teise projekti, ühistranspordi ootepaviljoni, disainimisele ja maketeerimisele. Töö toimus gruppides, kus iga tiim pidi välja töötama lahenduse kas linna- või maapiirkonda sobivale ühistranspordi ootepaviljonile. Disainiprotsess hõlmas erinevate kasutajagruppide vajaduste analüüsimist ja arvestamist,, sealhulgas vanemate inimeste, laste ja erivajadustega inimeste mugavuse ja ligipääsetavuse tagamisel. Eraldi pöörati tähelepanu ka ootepaviljoni lisavõimalustele, näiteks avalike tualettide integreerimisele – probleem, mis on reaalses maailmas sageli unarusse jäänud hoolimata sellest, et enamik on kogenud tualeti leidmisega seotud kriisiolukordi. Taolistele praktilistele detailidele tähelepanu pööramine mitte ainult ei paranda kasutajamugavust, vaid aitavad tõsta ka ühistranspordi infrastruktuuri üldist kvaliteeti.
Projekt algas lihtsa uurimistööga, kus analüüsiti olemasolevaid lahendusi ning kaardistati hetkevajadusi ja puudujääke, tuvastades võimalusi innovatiivsete ja jätkusuutlike lahenduste loomiseks. Valminud maketid demonstreerisid tudengite võimet ühendada funktsionaalsus, esteetika ja jätkusuutlikkus. Lahendused varieerusid minimalistlikest modulaarsetest struktuuridest kuni looduslähedaste, kohalikke materjale kasutavate disainideni, rõhutades tudengite loovust ja uurimuslikku lähenemist. Ootepaviljoni loomise projekt aitas neil mõista, kuidas disainida avalikku ruumi mitmekesiseid vajadusi ja praktilisi piiranguid arvestades. .
Kolmas projekt keskendus digitootedisainile ja lähtus EKA kestlikkuse põhiväärtustest – jagame nutikalt ühist ruumi, oskusi ja vahendeid ning edendame keskkonnasõbralikku ja kestlikku mõtteviisi. Projekti lähteülesanne oli luua eksperimentaalseid ja loovaid digitaalseid lahendusi, mis toetaksid EKA tudengeid oma oskuste jagamisel, ning vastaksid just nende vajadustele. Töö käigus analüüsiti võimalikke vajakajäämisi, uuriti võimalusi olemasolevate süsteemide täiustamiseks ning pakuti välja täiesti uusi lahendusi.
Projekti eesmärgiks oli disainida kontseptsioone ja digitoodete ideelahendusi, prototüüpe või makette, mis lihtsustaksid üksteiselt õppimist ja soodustaksid tudengitevaheliste oskuste jagamist. Protsess hõlmas põhjalikku kasutaja- ja taustauuringut kättesaadava teabe uuringu ning süvaintervjuude näol, ideede koondamist ja sünteesimist, loovate lahenduste kavandamist, ning nende prototüüpide loomist ja testimist. Töö toimus gruppides, kus igal liikmel oli võimalus panustada oma spetsiifiliste teadmiste ja oskustega. Projekt andis tudengitele võimaluse tutvuda kasutajauuringute läbi viimisega ning arendada oma digitaalseid disainioskusi, lahendades samal ajal reaalelulisi probleeme ja toetades kogukondlikku õppimist EKA-s.
Need projektid näitavad, et EKA tootedisaini osakonnas väärtustatakse praktilist õpet, mis ühendab disainioskused ja reaalsed probleemilahendusülesanded. Digitootedisainiprojekt lisas sellele väärtusele tehnoloogilise ja kogukondliku mõõtme, aidates tudengitel mõista, kuidas kaasaegne disain toetab koostööd, jagatud ressursside kasutamist ja vastutustundlikku mõtteviisi. Selline lähenemine valmistab tulevasi disainereid ette looma lahendusi, mis on mitte ainult innovaatilised, vaid ka jätkusuutlikud ja sotsiaalselt teadlikud.
Carol Tikerperi
Külalisdotsent, digitoote suuna juht
Loe ka tootedisaini õppejõudude intervjuud värskest Leidast: https://leida.artun.ee/et/issues/tootmise-jonnakad-kompromissid/mottest-tooteni
