Lõppmäng2015 kiikab arhitektuuri köögipoolele, et näidata neid protsesse, mis eelnevad päris ruumile – ehitatud keskkonnale. See salapärane maailm jääb igapäevasele ruumikasutajale tavaliselt varjatuks. Nii avanevad selleaastased kursuseprojektid üliõpilaste visandiraamatute kaudu, kus sees erinevad ekslemised, loomise rõõmud ja valud, mis ilmnevad tihtipeale kahemõõtmeliste kritselduste, diagrammide, mudelite, luuletuste ja üleskirjutiste näol või telefoniga filmituna, et seejärel sündida mitmekihilise ruumina.
“Nagu ideed meie peas moodustavad ühtse mõttelõnga seosetutest mõttevälgatustest, põimuvad omavahel meie pildilised jutustused ning galeriis kohapeal tekkinud uute seoste võrgustikud. Külastajal on võimalus jälgida arhitektuuritudengite mõttekäike, mõelda kaasa ja leida uusi seoseid,” kirjeldavad näituse loojad tänavust väljapanekut.
Visandid, skeemid, pildid ja sõnad muutuvad näitusel eraldiseisvateks osadeks. Külastajal on võimalus panna kokku oma isiklik tervik, kus iga joon, kriips või täpp võib omandada tähenduse, mis juhib vaatajat läbi galerii ja oma isikliku ideederuumi. Ideed leiavad oma kontsentratsioonipunktid makettides, kus tudengite otsingud ja tööprotsess on jõudnud küllastunud olekusse.
Näituste kuraatorid on arhitektuuri II kursuse tudengid, neid juhendas arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna prof. Andres Ojari.
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
