Juhendavad: Siiri Vallner ja Indrek Peil
Toimub: III kursuse kevadsemestril
SOOJUSE KATEDRAAL
Tootsi briketivabrik
Põhjamaises kliimas on soojusel eriline tähendus: alates kehasoojusest, lõkkest, reheahjust ja suitsusaunast kuni sepikodade, hüpokaustide, mantelkorstende ja toaahjudeni. Modernne tööstus viis ahju kogemuse totaalsuseni, et siis välja surra ja järele jätta külm kest – rõske „katedraali“ vare.
Lahendus peab uuesti mõtestama soojuse integreerimist arhitektuuri.
Uus tervik peab moodustama unikaalse kohaliku keskuse Tootsi asulale, kuid toimima ka üleilmse võrgustikus sõlmpunktina tänu selgele ja eristuvale kooslusele:
uuest ja vanast arhitektuurist
briketivabrikus paiknevast muuseumist ja sellega kõrvuti toimivast uuest sisust
uutest kasutustest (temaatiliselt sobiv sisu, ruumiprogramm, paindlikud kasutusviisid)
neid kasutusviise toetavast vormist
mitmeplaanilistest seostest Tootsi ümbruskonna, sh rabaga
Vabrikut võib osaliselt lammutada, kui see annab uue kvaliteedi, kuid >50% peab säilima. Uus osa peab moodustama vabrikuhoonega ühtse terviku.
Ruumiprogramm:
1/3 muuseum ja sellega seotud kasutusalad: toitlustus, pood, väike seminariruum, suur saal, ajutised üritused, nn black-box’i valmidus, majutus, residentuurid.
1/3 soojuse temaatikaga seotud kasutusalad: saunad, spaa, rekreatsioon, temaatilised rendipinnad (ruumid võivad olla muuseumiga ristkasutatavad).
1/3 kohalik ettevõtlus ja väiketööstus.
Kursuse eesmärk on õppida looma kontseptuaalselt ja ruumiliselt selget arhitektuuri ning selle kaudu väärtustada ajaloolist ja tugeva iseloomuga ümbruskonda. Teema suunab mõtlema arhitektuuri füüsilisele ja emotsionaalsele mõjule. Kogu protsessi käigus on vaja tõsiselt mõtestada arhitekti rolli ja vastutust tuleviku kujundamisel.
Tootsi on 700 elanikuga alev Pärnumaal, mis tekkis 1939. aastal valminud briketivabriku juurde. Pärast vabriku sulgemist on elanike arv järsult vähenenud, kuid tänaseks on elanikkonna vähenemine peatunud.