Tänasest alates on EKA raamatukogus saadaval Hasso Krulli värske monograafia “Kosmiline trikster eesti mütoloogias”, mille põhjal autor kaitses eelmisel kuul EKAs ka doktorikraadi. Doktoritööd juhendasid Virve Sarapik ja Margus Ott ning retsenseerisid Ülo Valk ja Jaan Undusk. Raamatu kujundas Indrek Sirkli maketi põhjal Pärtel Eelmere ning see maksab EKA raamatukogus 15 €.
Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.
Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.
Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.
Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.