Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuselt on ilmunud Margaret Tali ja Tanel Randeri koostatud rahvusvaheline kogumik “Arhiivid ja allumatus: visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas / Archives and Disobedience. Changing Tactics of Visual Culture in Eastern Europe”, mis uurib arhiivide rolli Ida-Euroopa siirdeühiskondade visuaalkultuuris ja sellega seotud avalikus diskursuses.
Mida selline kogumik tähendab? Mida ta endast kujutab, mida adresseerib? Kõigepealt on see muidugi oluline märk Ida-Euroopa diskursuse ja ühiskogemuse teadvustamisel. Tanel Rander kirjutab oma artiklis, et kuigi Ida-Euroopa kui geopoliitilise konteksti jätkuv ignoreerimine eeskätt Baltikumis on ebaõige, on see samas Ida-Euroopale sümptomaatiline: “Kui eksisteerib miski, mida võib pidada Ida-Euroopa diskursuseks, siis asub see valdavalt Kesk-Euroopas, hõlmates ka suure osa Balkanist, ent jättes peaaegu täielikult kõrvale Baltikumi, Moldova, Ukraina ja Valgevene.”
Küsimus pole aga mitte ainult Baltikumis, vaid kogu Ida-Euroopa kujutelm põhineb ebakindlusel, kuna see ei põhine mingil ajalooliselt või poliitiliselt olemuslikul tõsiasjal. Seda tõdes Rumeenia filosoof ja kultuuriteadlane Ovidiu Țichindeleanu, vastates 2010. aastal enda püstitatud küsimusele: “Mis on Ida-Euroopa praegu? Eimiski! See tähendab palju asju, ent on pigem lootus kui olemine ja pigem minevik kui tulevik.” See tähendab: Ida-Euroopa ei põhine kindlatel geograafilistel või kultuurilistel markeritel, vaid pigem selle piirkonna lokaalsetel fantaasiatel ja globaalsetel muutuvatel geopoliitilistel huvidel.
Tali ja Randeri kogumik tegeleb seega nii Ida-Euroopa mõttelise diskursiivse ruumi kaardistamise kui ka loomisega, et see täita kunstiteostega. Seejuures kujundavad igasuguse kujutlusliku ruumi loomist aktiivselt selle piirkonna visuaalkultuuri arhiivid. Selles kogumikus käsitletakse visuaalkultuuri arhiividena eelkõige kunstiinstitutsioone, muuseume, foto- ja videopanku. Arhiivid on identiteedipoliitika vahendid, mis kontrollivad väärtussüsteemi, inimeste käitumist, keelekasutust, subjektiivsust jne.
Selle juures kuulub arhiivi töösse mingi osa elude, identiteetide, tähenduste välistamine või marginaliseerimine. Nende mahavaikitud elude ja nende jälgedega suhestumine peaks siinse kogumiku kohaselt olema kunsti üks peamisi eesmärke, mis saab põhineda üksnes allumatusel ja vastandumisel dominantsetele narratiividele. Allumatus on aluseeldus, et visuaalkultuuril oleks üleüldse võimalik mobiliseerida uusi kogukondi, mis suudaksid võidelda mis tahes ühiskondliku rõhumise vastu. Allumatus on seega “aktiivne ja loominguline positsioon, mis nõuab leidlikkust erimeelsuse avalikul väljendamisel ning kandepinna leidmisel,” nagu kirjutavad raamatu koostajad kogumiku sissejuhatuses.
Kogumik on eesti ja inglise keeles – mõlemas kokku 12 artiklit, mis on jaotatud kolme osasse: 1) Postsotsialismi arhiivi apooriad; 2) Kontrolli olemus ja selle mehhanismid; 3) Vastuarhiivid ja allumatus. Lisaks sisaldab kogumik pildimaterjali kirjeldatavate kunstiprojektide kohta.
Kaasautorid: Tina Bastajian, Marina Gržinić, Oliver Laas, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Achille Mbembe, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Tanel Rander, Margaret Tali ja Anna-Stina Treumund. Autorid esindavad nii dokumentaalfilmi, foto kui visuaalse kunsti valdkondi. Koostajate teadlik taotlus on olnud nende ühiskonnas diskursiivselt eristatud valdkondade kokku toomine.
Kogumiku kohta vt veel:
https://www.artun.ee/arhiivid-ja-allumatus-archives-and-disobedience/
Kogumikku esitletakse 2. septembril kell 18.00 Tallinna Linnagaleriis (Harju 13).
Lisainfo:
Neeme Lopp
50 29 286
*
Arhiivid ja allumatus. Visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas / Archives and Disobedience. Changing Tactics of Visual Culture in Eastern Europe
Koostanud Margaret Tali ja Tanel Rander
Toimetanud Neeme Lopp
Keeletoimetaja: Neeme Lopp (eesti keeles), Lisa-Katrin Dobbin, Melinda Johnston (3), A&A Lingua (9) (inglise keeles)
Tõlkijad: Livia Ulman, Margaret Tali, Tanel Rander
Konsultant: Maarin Ektermann
Graafiline disain: Agnes Ratas (Stuudio Stuudio)
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2016
ISBN 978-9949-467-87-7
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas