Värske numbri avalöögiks on Dénes Farkasi projekt „Evident in Advance” (kuraator Adam Budak), mis esindab Eestit Veneetsia kunstibiennaalil. Kuidas saab lugu (elu ja mõtet) transformeerida kunstiks? Keele tabamatust, tõlkimise võimalikkust või võimatust, filosoofia ja arhitektuuri kokkupuutepunkte avab filosoof Daniele Monticelli. Merilin Talumaa ja Marie Vellevoogi loos saavad sõna projekti rahvusvahelise meeskonna liikmed Dénes Farkas, Adam Budak, näituse arhitekt Markus Miessen ja graafiline disainer Grégory Ambos.
Kodustest suurnäitustest on vaatluse all „Hullud päevad” Tallinna Kunstihoones – entsüklopeediline Erki Kasemets piima-, suitsu- jm pakenditega, mis kõik näivad olevat süstematiseeritud ja omal kohal (Andreas Trossek); Raoul Kurvitza retrospektiiv Kumu kunstimuuseumis – aristokraadi soovid on alati kaunid (Eero Epner); „Eesti asi” eestlase silmadega tekstiilikunstnik Anu Raualt (Elo-Hanna Seljamaa) ja „rahvusvahelise mehe“ Endel Kõksi väljapanek Tartu Kunstimuuseumis (Kädi Talvoja). Neeme Külma ruumiinstallatsioonide toimemehhanisme vaeb Johannes Saar.
Soome kunstnik ja filmitegija Jaana Kokko mõtiskleb, kuidas portreteerida postsotsialistlikku naist. Arne Maasiku fotosarjast „Limen” räägivad autor ja kuraator Giuseppe Provenzano.
Kirjanik Jan Kaus vaatleb Niguliste muuseumi näitust „Ars moriendi – suremise kunst” elamise võtmes.
Tallinna rakenduskunstitriennaali näitusele „Kogumise kunst” Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tänavusel pärandiaastal vaatab tagasi triennaali korraldaja Ketli Tiitsar. Artikli järjeks on valik osalejate ja külastajate näitusearvamusi ning kogujate (Kaido Ole, Marit Illisoni, Jaanus Samma jt) „profiilid”.
Disainer Kärt Ojavee kunsti ja tehnoloogia sümbioosi interaktiivsete tekstiilide näitusel „UUO” ETDM-is selgitab Thomas Hollstein (TTÜ).Maanteed teelolija vaatevinklist.
Arhitekt Margit Mutso avab teede rekonstruktsiooni ja projekteerimise problemaatikat. Maastikuarhitekt Katrin Koov näitab teedearenduse mõju maastikule.
Ülo Valk tutvustab ristteede tähendust eesti rahvausundis, kus ristteede tähendus on võrreldav pühade paikadega nagu saun, kalmistu või hiiemägi.
Arhitekti rollist tänapäeva Eesti ühiskonnas kirjutab arhitekt Karli Luik. Piret Lindpere vaatab üle kultuuri- ja haridusvaldkonna ehitusprojektid, mis on või pole saanud eurorahastust. Kunstiakadeemia uue õppehoone ehituse kohta küsitleb Eero Epner Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajat Mart Laidmetsa.
Rubriigis „An Education” kõneleb oma arhitektuuriõpingutest Tallinnas, Providence’is ja Melbourne’is Veronika Valk; lugu saadab rikkalik pildimaterjal tema arhitektuuriloomingust.
Ajakirja lõpust leiab ülevaate tulevatest näitustest Tallinnas ja Tartus.
„Estonian Art” 1/2013 toimetaja on Liina Siib ja kujundaja Angelika Schneider. „Estonian Art“ on saadaval Tallinna suuremates kunstikeskustes ja galeriides, Eesti välisesindustes, Eesti Instituudis ning lehitsetav veebilehel:http://www.estinst.ee/est/estonian-art/article/estonian-art-12013/view/gb/
Lisainfo: Liina Siib, toimetaja
Eesti Instituut Suur–Karja 14
Tallinn 10140
Tel. 6 314 355 www.estinst.ee