Epp Lankots on arhitektuuriajaloolane ning kunstiteaduse ning visuaalkultuuri instituudi juhataja ja vanemteadur.
Ta on õppinud EKA-s (doktorikraad aastast 2014) ja täiendanud end Londoni Ülikoolis ja Aalto Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on arhitektuurihistoriograafia, nõukogude perioodi arhitektuur, materiaalne kultuur ja linnaehitus.
Ta on kirjutanud sotsiaalsest eristumisest nõukogude elukeskkonnas, vaba aja ruumidest ja nende planeerimisest hilisnõukogude Eestis ning linnaruumi muutustest sõjajärgse moderniseerumise kontekstis. Ta on muuhulgas koostanud raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ (2024, koos Triin Ojariga) ning näituse ja raamatu „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ (2020, koos Triin Ojariga), mille eest ta pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Teda on ka tunnustatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga (2015) ning EKA teaduspublikasiooni- ja loomepreemiaga (2023 ja 2020).
EKA-s õpetab ta magistrantidele 20. sajandi arhitektuuriteooria ajalugu ja annab erinevatel õppeastmetel kunstiteaduse erialaseminare.