EKA uue õppehoone ehitus. Foto: Tõnu Tunnel (mai 2018)
Kunstiakadeemia kolis Kalamajja
Kalamajas ja selle lähiümbruses on mitmeid tühje, kasutuseta, lagunevaid tööstushooneid, kuid üks selline on praegu juba aasta aega olnud aktiivses ehitusjärgus – Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal seisnud vanasse vabrikusse rajatakse Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone. Arhitekt Eugen Habermanni projekteeritud Rauaniidi vabriku vanim osa valmis 1929. aastal, kuid nõukogude ajal tegutses seal tekstiilitoodete vabrik Punane Koit, mil tehti hoonele ka juurdeehitusi. Taasiseseisvumise järel kuni 2013. aastani toodeti seal Suva ärinime all sukki ja sokke. Uued majanduslikud tuuled ja linnaehituslikud kombed põlgavad tehasehooneid muudkui linnaserva ja nii on kiiresti gentrifitseerunud Kalamajas jäänud tühjaks mitmeid tehaseid, mis omale uut sisu loomas.
Eesti Kunstiakadeemia ostis vabrikuhoone Kalamajas ja asus seda koostöös EKA arhitektuurieriala vilistlaste Kuu arhitektidega ülikooli õppehooneks kavandama. See toob Kalamajja täiesti uue funktsiooniga rajatise, mis kindlasti kogukonna elu mõjutab ja elavdab. Uurisime hoone loojatelt, Kuu arhitektidelt, mida on Kalamajja 2018. aasta sügiseks oodata.
Milline oli teie lähtekoht uue EKA õppehoone kavandamiseks?
Kavandatud hoone koosneb viiest osast, või isegi eraldi hoonest, mis on rajatud eri ajal ja otstarbega. Hooneosad on selgelt erineva ruumilise ülesehitusega, ehituse ja viimistluse kvaliteediga, millest suurem osa õnnestus säilitada. Üks hoonetest on ka muinsuskaitse all. Sellele vaatamata otsustasime arhitektuurses lahenduses mitte eelistada ühe ajajärgu mälestist teistele ning kohelda kõiki hooneid ühesuguse metoodikaga. Selle projekti puhul väärtustasime kõiki krundil asuvaid nö. kihistusi, mis pagasina kaasa tulid. Erinevus avaldub vaid ehitiste viimistlemiseks kasutatavates tööriistades – eestiaegse hoone siseviimistluskihte puhastatakse välja skalpelliga, mujal liivapritsiga.
Uue õppehoone eesmärk on tekitada kooli sisest sünergiat. Seetõttu tuli luua läbipaistev ja kergesti läbitava sisemise struktuuriga ruum. Väljakutseks oli sealjuures erineva korruse kõrgusega hooneosade sidumine. Probleemi lahendasime uue hoonemahuga, mis tekkinud sissepääsudega seob ka Põhja puiesteed ja Kotzebue tänavat.
Kas EKAle oli keeruline projekteerida?
EKA tulevased kasutajad ei ole kindlasti lihtne tellija. Kunstitudengid täis annet ja ambitsiooni muuta maailma paremaks, on ümbritseva keskkonna suhtes suurte ootustega. Loodava ruumi potentsiaal on peidus eelkõige kasutajate enda sees, meie projekteeritu saab seda vaid vallandada. Algusest peale mängisime nn toorikruumi mõttega. Meie soov oli luua hoone, milles säilib värskus ja robustsus ning valmidus kohaneda ja edasi areneda. Hoone kest peab kasutajale olema tugistruktuuriks ja raamistikuks, mitte piiranguks. Nii saab kasutaja ruumi ise sekkuda, et enda ootusi ja lootusi realiseerida.
Milline on EKA uue õppehoone avalik funktsioon?
EKA suurune institutsioon ei hakka mõjutama ainult Kalamaja elanike vaid kogu Tallinna ja võib-olla isegi kogu regiooni kultuurihuviliste inimeste liikumist. Meie visioonis on uue maja keskne blokk tervenisti avalik. See on soodne platvorm kõikvõimalike töötubade, seminaride, festivalide jmt. avalike ürituste korraldamiseks. Esimesel korrusel saab olema lisaks avalik raamatukogu, galerii, pood ja söökla. Kunstiülikool ja -haridus on pidevas muutumises. See, mis tegelikult juhtuma hakkab sõltub ikkagi uue hoone kasutajatest.
Projekteerimismeeskond:
Võistlustöö autorid KUU arhitektid: Eik Hermann, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla
Arhitektuur KUU arhitektid: Kalle Komissarov, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Rene Sauemägi
Sisearhitektuur Pink: Raul Tiitus, Tarmo Piirmets
Maastikuarhitektuur Kino: Karin Bachmann, Mirko Traks
Konstruktsioonid Inseneribüroo Printsiip: Tom Arula, Tõnu Peipman
