Jätkusuutlik ehituskunst: näitus ELEMENTaarne EKA Galeriis

EKA Galeriis näeb, kuidas puitmajatööstuse jääkidele uus elu anda.

 Eesti Kunstiakadeemia Galeriis on kuni 6. veebruarini avatud äsja arhitektuuriteaduskonnas doktorikraadi kaitsnud arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus “ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil”.

 

Näitus vaatleb arhitektuuri algosakesi: millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust – hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval ka üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus. Publikule näidatakse inseneride, puitmajatootjate ja arhitektide ühistöös välja arendatud modulaarse puitarhitektuuri lahendusi ning tutvustakse nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Uurimistöö käigus valminud ja näitusele välja pandud bussipeatus on toodetud ristkihtliimpuidu (cross-laminated timber ehk CLT) tööstuse Arcwood jääkidest ehk akendest ja ustest, mis CLT seintest välja lõigatakse. “Just nagu upcycled T-särk, on jäägid lõigatud uuteks elementideks, pakkudes seeläbi välja puitarhitektuurile uut algosa ehk alternatiivset lähtepunkti ruumiloomes. See bussipeatus on üks võimalik vastus suurele küsimusele, kuidas saaksime kohalikku materjali veel rohkem väärindada,” kirjeldas Pihlak näituse eesmärki.

Näitusega luuakse paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. “Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista,” selgitas Tuksam algoritmilise puitarhitektuuri põhimõtteid.

Puidutöötlemisettevõtte Arcwood juhatuse liikme Tarmo Tamme sõnul on jääkideta tootmine kõigile arusaadavalt mõistlik tegevus, aga kui jääkide ümbertootmist kavandada, siis on küsimus skaalas: kui palju ja mida saab toota ning kas seda on kellelegi müüa. “Uurimistöös ette võetud suund on superõige. Arhitektid projekteerivad nii, et järele jäävad jäägid – aga projekteerida saaks ka nii, et jääke üldse ei tekiks. Oluline ongi see, kuidas mõte ümber pöörata ning seda me selle bussipeatusega proovisimegi saavutada. See mõte peaks jõudma arhitektide pähe ja sellepärast ongi hea, et EKA sellega tegeleb – sest just EKAs tuleviku arhitekte õpetataksegi. Ühtlasi sai kinnitust meie arusaam, et arhitektilt tööd tellides peab ka puitmajatootja julgema olla algusest peale nõudlikum ja teadlikum,” avaldas Tamm heameelt.

Sille Pihlak ja Siim Tuksam olid Eesti arhitektidest esimesed, kes kaitsesid EKAs rahvusvahelise komisjoni ees ja maailma tippspetsialistidega väideldes oma praktikapõhisel uurimistööl põhinevad doktoritööd. Kaitsmisel said kokku juhendajad, komisjoniliikmed ja oponendid kolmest erinevast ajavööndist: hilisõhtusest Austraaliast, keskpäevasest Euroopast ja varahommikusest Põhja-Ameerikast.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari sõnul on Pihlak ja Tuksam arhitektid, kes on sidunud oma loomingu, akadeemilise tegevuse ja uurimistöö lahutamatuteks ruumiloome komponentideks. “ELEMENTaarne on esimene näitus, mis tutvustab ühte suunda EKA puitarhitektuuri uurimisrühma tegevusest, mille kaasasutajateks on ka Sille ja Siim. Nad on aastaid kandnud endas “puiduusku”, hoolides jalajäljest, mis tekib ehitamise protsessis, innustades otsustajaid riigi tasandil ja ehitussektoris väärtustama puitu kui kohalikku materjali läbi nutika disaini, kasutades selleks neile omaseid digitaalseid töövahendeid, protsessikirjeldusi ning selle kõigega seotud unikaalset keeleruumi,” tunnustas dekaan värskeid doktoreid.

 

Näitus “ELEMENTaarne puitarhitektuuri algosade otsinguil” 19.01 – 6.02.2021

Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam
Graafiline disain: Robi Jõeleht
Fotod: Tõnu Tunnel, Johan Huimerind

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood Peetri Puit, Rothoblaas, EKA arhitektuuriteaduskond

 

Lisainfo:

Dr Sille Pihlak, sille@part.archi

Dr Siim Tuksam, siim@part.archi

Jaga sõpradega:

Postitas Tiina Tammet
Viimati muudetud