Avatud arhitektuuriloeng: Elina Alatalo

19. septembril kl 18.00 esineb EKA aulas Elina Alatalo loenguga “Jagatud ruumi koosloome – arhitektide muutuva rolli mõju”.

Elina Alatalo on arhitekt ja akadeemik, kes uurib keskkonnapoliitikat Tampere Ülikoolis. Tema uusimad projektid on seotud uudse proaktiivse linnaruumiaktivismiga, keskendudes tühjade hoonete uuskasutusele ja jätkusuutlike naabruskondade arendamisele. Elina kaasasutas Insurge Spatial Practices kollektiivi, mis uurib rohujuure tasandil loodud teadmist linnaruumis. Ta õpetab Aalto Ülikoolis maastikuarhitektuuri ja koordineerib seal Co-Carbon linnalooduse uurimisrühma.

Oma praktikas keskendub Elina koosdisaini meetoditele ja iseorganiseeruvatele kogukondlikele liikumistele. Loengus arutab ta, kuidas luua mõtestatud osalusprotsesse ja kuidas tulla toime neis tekkivate segaste-veidrate olukordadega. Lisaks avab Elina ka koosdisaini teoreetilist külge, mis aitab mõista nende protsesside dünaamikat. Loeng avab läbi teostatud projektide arhitektide muutuvat rolli ja mõju.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2024. sügise ajakava

5. september Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober Christian Pagh (kultuurijuht, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Selle hooaja kuraator Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

“Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahjulik ja olenemata jäigas turuloogikas planeerimisest, oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, arusaam, mis on kasumist kasumlikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’ mõtestamine ruumikontekstis, sh uues planeeritud riigihangete korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad näidete abil oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.”

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.