Barcelona Disaini Kolledž BAU
Algus k.p.:
22.11.2019
Algusaeg:
10:00
Lõpp k.p.:
22.11.2019
22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).
Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).
Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)
Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)
Oponent: prof dr Christopher Pierce
Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.
Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.
Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN