EKA Galerii
Algus k.p.:
18.10.2024
Algusaeg:
17:00
Lõpp k.p.:
29.11.2024
EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
19.10.–29.11.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 18.10.2024 kell 17.00
Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud suure ülevaatenäituse teema puudutab kõiki, kes siin kunagi haridust on omandanud või praegu tudengi seisuses. Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega.
EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ toob fondidest välja kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ja jalgadest, anatoomilised detailid. Valik näitab, kuivõrd mitmekesiselt ja erinevate rõhuasetustega on võimalik inimest kujutada. Külg-külje kõrval on viimistletud taustaga akadeemiliselt siledad pildid ja aastatuhandevahetuse seniseid kaanoneid purustavad hiiglaslikud inimesekujutised, mustvalged ja värvilised tööd, mille liigitamine tehnika ja alusmaterjali järgi kas joonistuseks või maaliks ei mängi siinses kontekstis enam rolli.
Väljapanek tugineb valdavalt EKA muuseumi kollektsioonile, kuid aastakümnete jooksul tallele pandust mahtus valikusse vaid murdosa. Kooli tegutsemise esimeste kümnendite näitlikustamiseks tuli lisa võtta Eesti Kunstimuuseumist ja erakogudest. Figuuriõpe on olnud läbivaid teemasid ka skulptuuris, kuid kuna omaaegne skulptuuri osakonna kogu on hävinud, tuli ruumilise kunsti näitusele leidmiseks teha kuratoorseid jõupingutusi: kuigi vähemuses, on skulptuur näitusel siiski esindatud. Autoritelt sai lisa küsitud ka 21. sajandi algupoole figuuriõppe osas, et katta ajavahemik, mis jääb EKA muuseumi loomise (2019) ja metoodilisse fondi tööde kogumise lõppemise vahele sajandivahetusel. Kuna figuurijoonistamine on olnud kõigi akadeemia erialade õppekavas ning kogutud on väljapaistvaid töid neilt kõigilt, on püütud valikuid tehes arvestada ka seda mitmekesisust.
Näitusel osaleb 138 autorit 187 tööga. Võimalus kiigata tuntud kunstnike ja disainerite kujunemisaega on kahtlemata intrigeeriv, kuid üllatusmomente pakuvad kindlasti ka tänasel päeval tundmatute autorite meistriteosed. Põnevust lisavad tööde kõrvutused, mis ei jälgi traditsioonilisemat kronoloogilist liini, vaid on loodud kooskõla ja vastastikmõju alusel.
Näitusel osalevad kunstnikud:
Eero Alev, Jüri Arrak, Raivo Behrsin, Britta Benno, Teddy Böckler, Rem Dementjev, Olga Dubrovskaja, Herald Eelma, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Merike Estna, Margarita Feofanova, Nikolai Guli, Heikki Halla, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Hugo Hiibus, Aleksander Igonin, Ants Jaanimägi, Andrus Johani, Aivar Juhanson, Iris Jurma-Kangur, Sandra Jõgeva, Pille Jänes, Villu Järmut, Heli Jürissaar (Kase), Jüri Kaarma, Katrin Kaev, Catlin Kaljuste, Maria Kallau, Anu Kalm (Anderson), Elin Kard, Gleb Karlsen, Saskia Kasemaa, Alice Kask, Eve Kask, Jüri Kask, Maret Kernumees, Ando Keskküla, Kaalu Kirme, Tiiu Kirsipuu, Raoul Koik, Epp Maria Kokamägi, Ellen Kolk, Luule Kormašova, Nikolai Kormašov, Orest Kormašov, Aimar Kristerson, Mart Krull, Epp Kubu, Viive Kuks, Leili Kuldkepp, Laura Kõiv, Andrus Kõresaar, Tõnis Kärema, Annika Künnap, Allex Kütt, Vello Laanemaa, Heldur Lassi, Pille-Riin Lass, Tõnu Lauk, Emil Lausmäe, Malle Leis, Tea Lemberpuu, Ly Lestberg, Mihkel Liinat, Silvi Liiva, Bruno Lillemets, Ivika Luisk (Kivik-Luisk), Anu Maarand, Aet Maasik, Viktor Madison, Ülle Marks, Vladimir Matiiko, Aarne Mesikäpp, Rein Mets, Gregorio Migliaccio, Peeter Mudist, Maarit Murka, Tõnu Mäsak, Arseni Mölder, Reigo Nahksepp, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Lydia Nüüd, Evald Okas, Kaido Ole, Jaan Paris, Ede Peebo, Imbi Ploompuu (Karu), Urmas Ploomipuu, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Kaie Pungas, Brenda Purtsak, Laura Põld, Matti Pärk, Katrin Pärt, Liisi Pääsuke, Tiit Pääsuke, Tiit Rammul, Tiina Reinsalu, Uno Roosvalt, Eesi Rosenberg, Peeter Rudaš, Sirje Runge (Lapin), Tõnis Saadoja, Hugo Sepp, Kati Simpson, Piret Smagar, Jaak Soans, Tõnu Soo, Aleksander Suuman, Silja Šergalin, Juri Šestakov, Vladimir Taiger, Mari-Liis Tammi-Kelder, Endel Taniloo, Anne Tapper, Olga Terri, Evi Tihemets, Tiina Tiitus, Ilmar Torn, Margus Tõnnov, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Anne Vaher, Katrin Vaher, Valentin Vaher, Silver Vahtre, Mall Valk (Sooster), Janika Vesberg, Heldur Viires, Hanna Vinter, Ekke Väli, Eduard Wiiralt, Elisa Margot Winters
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Britta Benno
Näituse graafiline disain: Pärtel Eelmere
Näituse assistent: Anna Birgitta Erikson
Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, kus on suurte reprodena ära toodud kõik näitusetööd. Lisaks teemakohasele ajaloolisele ülevaatele (Reeli Kõiv) lisavad raamatule värve intervjuud joonistamise õppejõududega – Tiit Pääsuke, Matti Pärk, Maiu Rõõmus, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Marks, Tõnis Saadoja, kes arutlevad inimese kujutama õppimise vajalikkuse ja tähenduste üle. Intervjuusid täiendab graafiku ja joonistamise õppejõu Britta Benno esseistlik arutlus figuurijoonistamisest kunstiakadeemias, taas on avaldatud Jüri Haini kogutud Peeter Ulase ja Herald Eelma meenutused oma õpiajast.
Kataloogi saatesõnad on rektor Mart Kalmult, kataloogi koostaja ja autor on EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.
Raamat on eesti ja inglise keeles; keeletoimetaja Elo Rohult, tõlkinud Epp Aareleid. Fotod Madis Kurss, kujundanud Stuudio Stuudio, maht 288 lk, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
