Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis

Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.

Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.

„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.

„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.

Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, AkzoNobel, Temnikova & Kasela galerii
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa