Lõpetamata Linn. Rahvusvaheline konverents linnaplaneerimisest

Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg. Paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Uurime, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.

Konverentsil küsime:

• Kuidas loovad tulevikku erinevad erialad?
• Kas pikad strateegilised plaanid on mõistlikud ja võimalikud, või liigume me üha enam kiirete ja taktikaliste otsuste suunas?
• Kui pea kõigi osaliste ja protsesside kohta on pea kõik andmed saadaval, siis kuidas teeme üldistusi ning otsuseid?
• Kui linnad peavad pakkuma head elukeskkonda kogu ühiskonnale, siis kellele täpsemalt ja kellega me sellest räägime?
• Kuidas töötame juhusliku ja ettemääramatuga, kas planeerida ja kavandada saab täringuid visates?
• Kuidas sätestame tulevikku, kas selle saabumist saab ette määrata jooniste, kirjelduste, kavade ja seadustega?

Lõplik programm selgub lähinädalatel.

Registreeru TASUTA!

ESINEJAD:

Thomas Auer alustas oma karjääri 1994 aastal peatselt pärast Transsolari asutamist ning tema väljapaistev insenerivõimekus ja juhtimisoskused tõid ta aastal 2000 ettevõtte juhtkonda. Tuginedes põhjalikele teadmistele integreeritud ehitussüsteemidest ja hoonete energiatõhususest, on Thomas arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Thomas on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Tema projektidest on saanud Transsolari ajaloo verstapostid – nt KfW panga hoone Frankfurtis ja Charles de Gaulle’i lütseum Damaskuses – Manitoba Hydro peakorterit Winnipegis (Kanada), peetakse üheks Põhja-Ameerika energiatõhusaimaks kõrghooneks.

Markus Schaeferil (MSc, MArch, SIA) on magistrikraad arhitektuuris Harvardi ülikoolist ning lisaks sellele magistrikraad neurobioloogias Zürichi ülikoolist. Enne koos Hiromi Hosoyaga Hosoya Shaefer Architects asutamist juhtis Schaefer Rotterdamis AMOt – AMO on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Schaefer peab sageli loenguid ja kirjutab arhitektuurist ning on partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.

Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks – ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks – on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile. Kuehn Malvezzi tegi Documenta 11 arhitektuurse disaini, näitusekujundused Flick Collection’ile Hamburger Bahnhofis Berliinis ning Julia Stoscheki kollektsioonile Düsseldorfis. Viimane kandideeris ka rahvusvahelisele Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale.

Praksise teiseks fookuseks on kuraatorlik lähenemine linlikule arhitektuurile ja avalikule ruumile. Kuehn Malvezzi võitis 2012. aastal rahvusvahelise konkursi religioonidevahelise pühakoja House of One projekteerimiseks Berliini Petriplatzile. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud eluasemeprojektid: käesoleval aastal lõpetas ettevõte uue elamurajooni Stuttgarti lähedal (Villengärten am Relenberg) ning hetkel töötab projektidega, mis mõeldud Mainzi ja Baden-Badenisse.

Kuehn Malvezzi kriitiline lähenemine rekonstrueerimisele pälvis eripreemia Humboldt-Forumi konkursil, samuti Saksa kriitikute preemia arhitektuuri kategoorias (2009). Nende projektid on väljas olnud mitmetel rahvusvahelistel näitustel, sh Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil ja Chicago I arhitektuuribiennaalil (2015).