Nina Stener Jørgenseni doktoritöö kaitsmine

17. juunil kaitseb arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Nina Stener Jørgensen doktoritööd “Osalus kui andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku” (“Participation as Data? Architecture and Cybernetics in Europe around 1968”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.oo EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist on võimalik jälgida ka EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: prof Maroš Krivy (EKA)
Eelretsensendid: dr Tahl Kaminer (Cardiffi Ülikool), dr Ingrid Halland (Oslo Ülikool)
Oponent: dr Tahl Kaminer

Doktoritöö analüüsib viise, kuidas kolmes 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest pärinevas arhitektuuriprojektis mõisteti kasutajate osalemist andmetena. Need projektid laenasid mõisteid küberneetika teooriast ning kõigis sai osalusest, mida kujutati kui „sisendit“ ja „väljundit“ (mida omakorda reguleerib „tagasiside“) arhitektuuriprogrammile oluline informatsiooni allikas. Käsitluse all on Briti arhitekti Cedric Price’i Oxford Corner House’i (1965–1966) teostatavusuuring, prantsuse-ungari kunstniku Nicolas Schöffneri projekt Tour Lumière Cybernétique (1961–1973) ning taanlastest arhitektide Susanne Ussingi ja Carsten Hofferi Atelier Cyberspace (1968–1970). Nende analüüsi kaudu pakutakse doktoritöös välja mõiste „küberneetiline osalus“. See mõiste hõlmab nende programmilist sarnasust ning võimaldab käsitleda osalust informatsiooni kogumise protsessina – vaadelda seda, kuidas projektid vältisid otsest suhtlust kasutajatega.

Juhtumiuuringute tulemused avavad erinevaid viise, kuidas küberneetilist osalemist osalejatelt andmete hankimiseks kasutati: esimesel juhul tihedas seoses Lyons’ Enterprise’i varajaste äriandmete töötluse arengutega (Price); teisel juhul algoritmilise juhtimismeetodina, et toetada De Gaulle´i administratsiooni plaani saada Euroopa halduskeskuseks (Schöffer); kolmandal juhul vahendina igapäevaelu ümberkorraldamiseks arvutite abil (Atelier Cyberspace).

Doktoritöö näitab niisiis, kuidas nende projektide puhul on läbi erinevate arhitektuursete vahendite kasutamise muudetud osalus küberneetilisi tehnikaid rakendades andmeteks. Andmekogumisviisid olid mitmekesised: uurimus demonstreerib nii nende levikut kui hõlpsat kohanemist kontekstiga. Arvutipõhise ruumilisuse varajasi kasutusi uurides soovib väitekiri anda panuse kaasaegsesse arutellu nn targa linnaplaneerimise teemal, mida võib pidada toonase küberneetilise osaluse tänapäevaseks vasteks. Lisaks käsitletakse probleemipüstitusest tulenevaid teoreetilisi ja episteemilisi termineid, võrreldakse osalemise rolli informatsiooni hankimise protsessis ja küsitakse projektide võrdluses, kas neid näiteid on üleüldse võimalik vaadelda (abstraktse) osalusena.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjon: dr Siim Tuksam (komisjoni esimees), dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Andres Kurg, prof Panu Lehtovuori, prof Klaske Havik, prof Helena Mattsson.