Kino Kosmos
Algus k.p.:
20.09.2012
Algusaeg:
00:00
20. septembril kell 17.30 peab maailmakuulus arhitekt Odile Decq Kinos Kosmos autoriloengu, mis ühtlasi saadab aastakümneid filmisõpru teenindanud kinomaja talvepuhkusele.
“Legendaarne Kino Kosmos on üles kasvatanud mitmeid põlvkondi filmisõpru ja on üks vanemaid järjepidevalt tänase päevani tegutsevaid kinosid Tallinnas. Kosmos avas Tallinna ja terve ülejäänud Eesti kinosõprade rõõmuks oma uksed 1964. aasta 10. märtsil ning hoiab oma 739-kohalise saaliga tänaseni enda käes Eesti suurima kinosaali austavat nimetust,” ütleb arhitektuuriteadlane Carl-Dag Lige.
Prantslanna Odile Decqi etteaste külalistel on seega üks viimaseid võimalusi nautida Kosmose atmosfääri veel enne, kui kino teadmata ajaks uksed sulgeb. Kõik on teretulnud kuulama-vaatama.
Loengule järgneb kell 19.00 samas kohas Arhitektuurikeskuse välkloeng HOW LONG IS THE LIFE OF A BUILDING? (Kui pikk on ühe hoone eluiga?)
Odile Decq on Eesti Kunstiakadeemia avatud loengute arhitektuuri sarja tähtsaim külaline sel sügisel. Decqiga on kuulajad-vaatajad varem põgusalt kokku puutunud kinolinal, kui 2004. aastal tegid Marianne Kõrver, Andres Maimik ja Rain Tolk Veneetsia arhitektuuribiennaalist lõbusa lühidokumentaali “Surm Veneetsias”.
“Mõeldes Odile Decqi suurematele töödele (Banque Populaire de l’Ouest, Rennes, Prantsusmaa, 1990), seostub tema kui isiksusega esimese hooga vastuhakk konventsioonidele, punkliikumine ja radikaalsus. Kuulsust koguvad tema poolt projekteeritud Rooma moodsa kunsti muuseum MACRO (2010), Garnier’ ooperimaja restoran Pariisis (2011) ja Rennes’i kaasaegse kunsti muuseum FRAC, ” iseloomustab tema loomingut loengusarja kuraator, arhitekt Veronika Valk ja lisab:
“Odile Decq lähtub uute hoonete projekteerimisel (asu)koha struktuurist ja mõtleb sealt edasi minnes keha liikumisele ruumis: tema looming on vägagi filmilik, afektiivne ja (ruumi-)tajuliselt mänglev. Ta on mitmes intervjuus rõhutanud, et arhitektuur on üks väheseid praktikaid, mis füüsiliselt, igapäevaselt ja teadlikult konstrueerib homset maailma. Samas, “avangard” on vanamoeline ja oma aja ära elanud kontsept. Sellele vaatamata peab Decqi arvates olema arhitektil julgust unistada, et paremat tulevikku kavandada – isegi kui pakutavad lahendused tunduvad tänases ühiskonnas vastuvõetamatud, võivad nad homme osutuda aktuaalseteks. Decqi talent avaldub muu hulgas ka tema poolt kavandatud Shanghai infokeskuses, mitmetes kunstiprojektides ja auhindadega pärjatud ESENSE jahi sensuaalsuses (Showboats award). Järgmisena soovivat ta projekteerida lennukit.”
Odile Decq on võitnud koos partneri Benoit Cornette’iga 1996. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil kuldlõvi, lisaks paljusid teisi rahvusvahelisi auhindu. Ta on õpetanud mitmetes kuulsates ülikoolides (sh Bartlett, UCL — London, SciArc — Los Angeles, Columbia University — New York, TU ja Akademie der Bildenden Kuenste — Viin jpt). Hetkel tegutseb ta Pariisis asuva Ecole Speciale d’Architecture arhitektuurikooli juhatajana.