Akadeemiline kalender

Detsembris 2024 toimuvad arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava stuudiotööde ülevaatused, mis on avatud kõigile huvilistele.

AJAKAVA

K, N, 11. – 12.12 kell 9.00–16.00 ruum A-400

Magistristuudiote vaheülevaatused.

E, 16.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursus „Hotell“.

Juhendajad Leonard Ma, Tuomas Toivonen, Markus Lähteenmäki (teooria- ja ajalookursus).

T, 17.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise 4. kursuse ja Urbanistika MA 2. kursuse “(Sub)urban Planning Futures along the Rail – VOL 2: Rail Baltica”.

Juhendajad Milla Kallio, Efe Ogbeide, Andres Ojari, Sean Tyler, Jonathan Woodroffe.

K, 18.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

2./3. kursuse „Kahanevad koolid“.

Juhendajad Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson.

N, 19.12 kell 10.00-18.00 ruum A-400

1.kursuse „Varjualune“.

Juhendajad Helena Rummo, Elina Liiva. Graafika osa kaasjuhendajad Paco Ulman, Madli Kaljuste.

*

Reede, 20.12 õhtu lõpetab kl 19.00-02.00 ruumis C400 toimuv traditsiooniline PIKALAUAPIDU!

Registreerimine ja piletite info on siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScMN60trsa00Et57n7yEcEpsnf5GHJtG-X1WU6urqBbiae3nQ/viewform

Rahul Sharma on KVI nooremteadur-doktorant. Tema uurimistöö keskendub identiteedile filmis, migratsioonile ja ka galeriifilmidele. Seminaril tutvustab ta uurimistööd, mis on seotud  tema peatselt ilmuva raamatuga „The Phantasmagorical and Ethnographic World of Amit Dutta“ (Amit Dutta fantaasia- ja etnograafiline maailm).

Amit Dutta (s. 1977) on üks nüüdisaegse avangardistliku India filmikunsti olulisemaid esindajaid. Ta on oma karjääri jooksul loonud üle kuuekümne filmi. Mitmed Dutta filmid on oma olemuslikult mittejutustava struktuuriga, mis ajendab neid liigitama galeriifilmide ja post-kino kategooriasse.
Seminaris vaatleb Rahul esmalt post-kino mõistestikku ja vorme, mida on laias laastus kirjeldatud kui „galeriifilme“ (Fowler, 2004), „uut filmiesteetikat videos“ (Iles, 2003) või „näitusefilmikunsti“ (Royoux, 2000).
Kitsamalt analüüsib ta, kuidas Dutta filmiteosed mõtestavad ümber kaasaegse galeriiruumi oma praktikate kaudu. Tema filmid nagu „Chitrashala“ (2015) ja „A Game of Shifting Mirrors“ („Mäng muutuvate peeglitega“) (2021) vaatlevad galeriiruumi erinevalt. Kui ”Chitrashala” jääb pealtvaatajateta galeriiruumi, et päästa valla oma kujutlus animeeritud pahari miniatuuridest, siis “Games of Shifting Mirrors” seab kahtluse alla galerii rolli ja toob esile kunsti ümberpaiknemised aegruumis.
Seminaril tutvustab Rahul lühidalt ka tema neljaosalist 240-minutilist kunstiinstallatsioon-filmiprojekti “Finished/Unfinished“ (2015). Teos tiirleb ümber Kangra orus, Himachal Pradeshis asuva 8. sajandist pärineva šaiviitliku Masruri templikompleksi justkui vana budistlik munk, kes on religioossesse transsi sattunud. Teos kaasab vaatajad põhjalikku 360-kraadisesse ringkäiku ümber templikompleksi: osa- ja osalt, järgides iga üksikut detaili, metsaradadest ja teedest kuni pühakojani südameni.
Arutelu fookusesse seab ta veel ka Dutta filmi “Nainsukh” (2010), mida ajakiri The New Yorker on liigitanud kõigi aegade 30 parima eluloofilmi hulka, rõhuga sellel, kuidas see elavdas India Himachal Pradeshi piirkonnale iseloomulike miniatuursete pahari-maalide traditsiooni taaselustamist. Vaatleme, kuidas Dutta rakendab nn elavate piltide (tableaux-vivant) stiili ning maalikunsti võttestikku filmitehnikas.
Mitmed Dutta filmid on internetis kättesaadavad tasuliste Vimeo teenuste kaudu, “Nainsukh” on tasuta vaadatav Rietbergi muuseumi veebilehel.

Reedel, 30. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2024/25. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

Konverentsi kaasrahastab

Reedel, 1. septembril algusega kell 12.00 toimub aulas (A101) EKA 2023/24. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

EKA 2022/23. õppeaasta lõpuaktused toimuvad kolmapäeval, 21. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kl 11.00 disainiteaduskond
• kl 15.00 arhitektuuri-, kunstkultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad ning doktorikool

Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla), õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

KAITSMISTE AJAKAVA

Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7

Otseülekanne EKA TVs

Urbanistika magistritööde kaitsmised 

29. mail EKAs, ruumis A501

10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.

11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ  The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.

12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine. 

13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question. 

Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 

30. ja 31. mail EKAs, ruumis A501

30. mai

9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

11.15 – 11.30 kohvipaus

11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.

Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.

13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine. 

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

13.45 – 14.45 lõuna

14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

31. mai 

9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel. 

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

12.00 – 13.00 lõuna

13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

Reedel, 2. septembril algusega kell 12:00 toimub aulas (A101) EKA 2022/23. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.