Akadeemiline kalender
26.06.2024 — 29.06.2024
Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II
1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.
Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:
– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/
Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II
Kolmapäev 26 juuni, 2024 — Laupäev 29 juuni, 2024
1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.
Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:
– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/
01.09.2023
2023/24. õppeaasta avaaktus
Reedel, 1. septembril algusega kell 12.00 toimub aulas (A101) EKA 2023/24. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.
2023/24. õppeaasta avaaktus
Reede 01 september, 2023
Reedel, 1. septembril algusega kell 12.00 toimub aulas (A101) EKA 2023/24. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.
21.06.2023 — 22.06.2023
EKA lõpupidu 2023
21.06.2023
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
Let’s party!!
EKA lõpupidu 2023
Kolmapäev 21 juuni, 2023 — Neljapäev 22 juuni, 2023
21.06.2023
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
Let’s party!!
21.06.2023
EKA lõpuaktused 2023
EKA 2022/23. õppeaasta lõpuaktused toimuvad kolmapäeval, 21. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).
- kl 11.00 disainiteaduskond
- kl 15.00 arhitektuuri-, kunstkultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad ning doktorikool
Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla), õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.
EKA lõpuaktused 2023
Kolmapäev 21 juuni, 2023
EKA 2022/23. õppeaasta lõpuaktused toimuvad kolmapäeval, 21. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).
- kl 11.00 disainiteaduskond
- kl 15.00 arhitektuuri-, kunstkultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad ning doktorikool
Lõpetajatele on galeriis reserveeritud istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla), õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.
29.05.2023 — 31.05.2023
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
Esmaspäev 29 mai, 2023 — Kolmapäev 31 mai, 2023
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
02.09.2022
2022/23. õppeaasta avaaktus
Reedel, 2. septembril algusega kell 12:00 toimub aulas (A101) EKA 2022/23. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.
2022/23. õppeaasta avaaktus
Reede 02 september, 2022
Reedel, 2. septembril algusega kell 12:00 toimub aulas (A101) EKA 2022/23. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.
07.09.2022
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Kolmapäev 07 september, 2022
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
21.06.2022 — 22.06.2022
EKA LÕPUPIDU 2022
Lõpupidu toimub sel aastal 21. juunil, algusega 19:00 EKA galeriis.
Peale lõpetajate on peole oodatud kõik EKA tudengid, vilistlased ning töötajad. Peole paneb stardipaugu DRAG SHOW. Seejärel astub lavale Arg Part. Tegu on 7-liikmelise muusikalise grupeeringuga, kelle eesmärk on oma muusikaga rahva puusad korralikult võnkuma panna.
Õhtu jätkub DJ’dega, kes keerutavad plaati peo lõpuni. Avatud on EKA X SVETA BAAR, kus Sveta enda baarmenid nii alkohoolseid kui ka virgin kokteile serveerivad. Lisaks kõigele muule on taaskord galerii kõrval avatud fotoboks.
EKA Lõpupidu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
AJAKAVA:
19:00 – peo algus
19:30-21:00 – Drag Show
21:00-23:00 – Arg Part
23:00-00:00 – DJ Silikaat
00:00-03:00 — DJ YALLAH b2b DJ HOLY MOUNTAIN
EKA LÕPUPIDU 2022
Teisipäev 21 juuni, 2022 — Kolmapäev 22 juuni, 2022
Lõpupidu toimub sel aastal 21. juunil, algusega 19:00 EKA galeriis.
Peale lõpetajate on peole oodatud kõik EKA tudengid, vilistlased ning töötajad. Peole paneb stardipaugu DRAG SHOW. Seejärel astub lavale Arg Part. Tegu on 7-liikmelise muusikalise grupeeringuga, kelle eesmärk on oma muusikaga rahva puusad korralikult võnkuma panna.
Õhtu jätkub DJ’dega, kes keerutavad plaati peo lõpuni. Avatud on EKA X SVETA BAAR, kus Sveta enda baarmenid nii alkohoolseid kui ka virgin kokteile serveerivad. Lisaks kõigele muule on taaskord galerii kõrval avatud fotoboks.
EKA Lõpupidu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
AJAKAVA:
19:00 – peo algus
19:30-21:00 – Drag Show
21:00-23:00 – Arg Part
23:00-00:00 – DJ Silikaat
00:00-03:00 — DJ YALLAH b2b DJ HOLY MOUNTAIN
11.06.2022
ERKI Moeshow 2022
Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!
Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.
Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.
Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.
Sündmus Facebookis
Kohtumiseni ERKI Moeshowl!
ERKI Moeshow 2022
Laupäev 11 juuni, 2022
Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!
Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.
Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.
Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.
Sündmus Facebookis
Kohtumiseni ERKI Moeshowl!
02.06.2022 — 03.06.2022
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 2022
Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.
Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!
Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka zoomi vahendusel
AJAKAVA
- juuni
9.00-9.40 MARI POOM “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann
10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine
- juuni
9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine
ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 2022
Neljapäev 02 juuni, 2022 — Reede 03 juuni, 2022
Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.
Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!
Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka zoomi vahendusel
AJAKAVA
- juuni
9.00-9.40 MARI POOM “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann
10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine
- juuni
9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.15 – 14.15 lõuna
14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
16.15 – 16.30 kohvipaus
16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann
17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann
18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine
ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside