Akadeemiline kalender
22.01.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.
Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 22 jaanuar, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.
Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
20.01.2016 — 27.04.2016
Disainiteaduskonna Avatud Loengud
Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre
20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht
Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik 
27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht
Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne.
3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.
Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?
10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor
Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis.
17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University
Tendences in industrial and craft processes in UK
24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?
2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design
„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“
9.03 Aap Piho / Warm North disainer
Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?
Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik
Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.
16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer
Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.
23.03 loengut ei toimu.
30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf
Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.
6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja
Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.
13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja
Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub.
20.04 loengut ei toimu.
27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.
Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini.
Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?
Disainiteaduskonna Avatud Loengud
Kolmapäev 20 jaanuar, 2016 — Kolmapäev 27 aprill, 2016
Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre
20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht
Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik
27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht
Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne.
3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.
Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?
10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor
Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis.
17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University
Tendences in industrial and craft processes in UK
24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?
2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design
„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“
9.03 Aap Piho / Warm North disainer
Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?
Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik
Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.
16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer
Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.
23.03 loengut ei toimu.
30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf
Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.
6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja
Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.
13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja
Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub.
20.04 loengut ei toimu.
27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.
Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini.
Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?
24.03.2016
Avatud Uste päev 24.03.2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
Avatud Uste päev 24.03.2016
Neljapäev 24 märts, 2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
15.11.2015 — 01.12.2015
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Stipendiumit makstakse Eduard Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasude arvelt ja selle eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ning toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. 2015. aastal antakse välja kaks stipendiumit.
Stipendiumit võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mis on seotud kujutava kunstiga ja mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom. Taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile (digi)allkirjastatud avaldus koos taotleja kontaktandmetega, loomingulist ja erialast tegevust tutvustav kokkuvõtlik portfoolio (eelistatult digitaalselt vormistatud või digitaalse lisaga), väljavõte õpinguraamatust või tõend õppimise kohta ja kinnitatud väljavõte õpitulemustest ning motivatsioonikiri, milles tutvustatakse oma kunstnikupositsiooni, loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust.
Stipendiumi saaja valiku langetab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Marco Laimre (Eesti Kunstiakadeemia), Kati Ilves (Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Komisjon hindab esitatud taotlusi lähtudes taotleja eelnevast loomingulisest tegevusest ja tema kunstnikupositsiooni isikupärasusest, arvesse võetakse samuti stipendiumi kasutamise eesmärke, taotleja motiveeritust ning akadeemilisi tulemusi.
Taotlused palume saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal aadressile Suur-Karja 23, 15076, Tallinn, hiljemalt 1. detsembriks 2015.
Lisainformatsioon:
Maria-Kristiina Soomre,
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2271
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Pühapäev 15 november, 2015 — Teisipäev 01 detsember, 2015
Stipendiumit makstakse Eduard Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasude arvelt ja selle eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ning toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. 2015. aastal antakse välja kaks stipendiumit.
Stipendiumit võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mis on seotud kujutava kunstiga ja mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom. Taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile (digi)allkirjastatud avaldus koos taotleja kontaktandmetega, loomingulist ja erialast tegevust tutvustav kokkuvõtlik portfoolio (eelistatult digitaalselt vormistatud või digitaalse lisaga), väljavõte õpinguraamatust või tõend õppimise kohta ja kinnitatud väljavõte õpitulemustest ning motivatsioonikiri, milles tutvustatakse oma kunstnikupositsiooni, loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust.
Stipendiumi saaja valiku langetab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Marco Laimre (Eesti Kunstiakadeemia), Kati Ilves (Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Komisjon hindab esitatud taotlusi lähtudes taotleja eelnevast loomingulisest tegevusest ja tema kunstnikupositsiooni isikupärasusest, arvesse võetakse samuti stipendiumi kasutamise eesmärke, taotleja motiveeritust ning akadeemilisi tulemusi.
Taotlused palume saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal aadressile Suur-Karja 23, 15076, Tallinn, hiljemalt 1. detsembriks 2015.
Lisainformatsioon:
Maria-Kristiina Soomre,
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2271
20.11.2015
eka disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstudio semestri viimases krokiis on modelli rollis BMO 2 tudeng Katrin.
Flaieri foto pildistas Kristiina Jeromans.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&pnref=story
eka disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 20 november, 2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstudio semestri viimases krokiis on modelli rollis BMO 2 tudeng Katrin.
Flaieri foto pildistas Kristiina Jeromans.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&pnref=story
18.11.2015
Kunstnik Piibe Piirma kaitseb doktoritööd kunsti ja teaduse hübriidsetest praktikatest
Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1) .
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com
Kunstnik Piibe Piirma kaitseb doktoritööd kunsti ja teaduse hübriidsetest praktikatest
Kolmapäev 18 november, 2015
Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1) .
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com