Akadeemiline kalender

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!

Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:

Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed

Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald

Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng

Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi

Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel

Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai

Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond

Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim

Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur

Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen

Paus kell 13.45-14.30

Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel

Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae

Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine

Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba

Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses

Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman

Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal

Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader

Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus

Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil

Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo

Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.

EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.

EKA arhitektuuriteaduskond

arhitektuur@artun.ee

642 0071

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio

selle semestri viimases

krokiis on modelliks Tim.

Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio selle semetri eelviimases krokiis on modelliks Tiia, BTO 1 tudeng.

Flaieril on Ulrika Paemurru, BES 2 joonistus.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Sergei.

Flaieril on fragment Kairi Sirendi (BES 2) joonistusest.

Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Sergei.

Flaieril on Frida Jõe, BMO, visand.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.