Akadeemiline kalender
Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse kandideerima kõiki tudengeid
Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad 2016.a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivad üliõpilasi, sh ka välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Töid saab esitada kuni 17. oktoobrini 2016. Kandideerima ootame kõikide õppetasemete üliõpilasi!
Preemiafond on nüüdsest suurem, üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti Teaduste Akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Preemiad jagunevad järgmiselt:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- valdkondade ja tasemete ülene peaauhind väärtuses 3600 eurot;
Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „lootustandvate sähvatuste eest“ – π × 250 eurot (785,40 eurot);
- doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: I eripreemia „elegantseima üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot); II eripreemia „ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 500 eurot (1570,80 eurot).
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga väärtustame üliõpilaste teadustööd, toetame üliõpilaste aktiivsust ja avaldame tunnustust neile, kes on oma uurimistöödes saavutanud väljapaistvaid tulemusi.
Lisainfo:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
Terje Tuisk
telefon: +372 511 0356
Üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile oodatakse kandideerima kõiki tudengeid
Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia ja Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad 2016.a üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile osalema kõiki Eestis õppivad üliõpilasi, sh ka välismaalasi, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides, ja välisriigis õppivaid Eesti tudengeid.
Töid saab esitada kuni 17. oktoobrini 2016. Kandideerima ootame kõikide õppetasemete üliõpilasi!
Preemiafond on nüüdsest suurem, üle 67 000 euro, kuna konkursiga liitus ka Eesti Teaduste Akadeemia, kes seni korraldas sarnast mõõduvõtmist eraldi.
Preemiad jagunevad järgmiselt:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- valdkondade ja tasemete ülene peaauhind väärtuses 3600 eurot;
Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad:
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „lootustandvate sähvatuste eest“ – π × 250 eurot (785,40 eurot);
- doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd: I eripreemia „elegantseima üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot); II eripreemia „ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 500 eurot (1570,80 eurot).
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga väärtustame üliõpilaste teadustööd, toetame üliõpilaste aktiivsust ja avaldame tunnustust neile, kes on oma uurimistöödes saavutanud väljapaistvaid tulemusi.
Lisainfo:
Sirli Taniloo
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
Terje Tuisk
telefon: +372 511 0356
16.09.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 16 september, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.
09.09.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 09 september, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Johanna.
02.09.2016
Avame uue õppeaasta Sõpruses
2016/17 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 14.00 Kino Sõpruse saalis, Vana-Posti 8, Tallinnas.
Kõik tudengid ja õppejõud on oodatud tervitama uusi Kunstiakadeemia liikmeid! Huvitavat ja sisukat õppeaastat kõigile! |
|
Avame uue õppeaasta Sõpruses
Reede 02 september, 2016
2016/17 õppeaasta avaaktus toimub 2. septembril kell 14.00 Kino Sõpruse saalis, Vana-Posti 8, Tallinnas.
Kõik tudengid ja õppejõud on oodatud tervitama uusi Kunstiakadeemia liikmeid! Huvitavat ja sisukat õppeaastat kõigile! |
|
17.05.2016
Lõpuaktused 2016
Lõpuaktused 2016
Teisipäev 17 mai, 2016
30.05.2016
Magistritööde kaitsmised: arhitektuur ja linnaplaneerimine, 30. mail
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!
Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:
Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed
Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald
Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng
Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi
Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel
Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai
Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond
Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim
Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur
Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen
Paus kell 13.45-14.30
Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel
Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae
Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine
Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba
Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses
Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman
Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal
Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader
Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus
Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil
Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo
Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.
EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.
EKA arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
642 0071
Magistritööde kaitsmised: arhitektuur ja linnaplaneerimine, 30. mail
Esmaspäev 30 mai, 2016
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmine toimub esmaspäeval, 30. mail algusega kell 9.45 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Olete oodatud vaatama, kuulama ja kaasa elama!
Sel aastal tulevad kaitsmisele 10 magistritööd:
Kell 10.00 KARINA NIINEPUU
Pirita jõeoru maastik ja Tallinna Botaanikaaed
Karina Niinepuu uurib, kuidas loodus mõjutab inimest emotsionaalsel tasandil ja mil moel saaks looduslikud kohad linnakeskkonnas kättesaadavamaks muuta. Põhjalikumalt tegeleb ta Pirita jõeoru maastiku arenguvisiooniga ehk liikumisvõrguga, mille eesmärgiks on pakkuda külastajale suuremat emotsionaalset elamust. Magistrandi sihiks on tugevdada olemasolevat struktuuri Lükati sillast Pärnamäe teeni, integreerida erastatud territooriumid planeeritava metspargi sisse, avada vaated ja tugevdada koha väärtust, mis on täna varjatud metsa ja võsaga.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tiina Tallinn ja Andres Levald
Kell 10.45 LIIS UUSTAL
Ruum ja mäng
Liis Uustal suunab oma magistritööga inimesi mõtlema teadlikumalt mängu olemusele ning ruumi ja mängu omavahelistele seostele. Täna on mäng suuresti kolinud füüsilisest ruumist virtuaalsesse. Kuidas leida üles füüsilise ruumi trump ning kombineerida see digiruumi võimekusega? Liis Uustal paigutab oma küsimused ja analüüsi Rummu alevikku, kus kunagi vangide jaoks ehitatud keskkonda enam vaja pole. Sealne lukustatud territoorium ei suuda hoida külastajaid eemal, sest jõude seisval alal on potentsiaal olla tõeline mänguruum – ootamatu ja vahelduv.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Liina Unt ja Tomomi Hayashi
Kell 11.30 ANDRES RISTOV
Linnakeskus raviarsti asendajana.
Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel
Magistritöö teemaks on inimese tervis ja tervishoiusüsteem: mida tähendab haiglavõrgu korrastamine ja esmatasandi tähtsustamine olukorras, kus rahvastik kahaneb ja vananeb. Töö eesmärk on muuta tulevase terviseasutuse funktsioone nii, et lisaks haiguste ja vigastuste ravimisele suudetaks neid ka üha enam ennetada. Muutes arusaama ravimisest, soovib töö autor oma lahendusega vähendada inimeste hirmu haigla ees. See aga eeldab, et tulevikus haiglat asendav hoone oleks sidusa linnakoe osa ning sünergias linna erinevate osistega.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Kalle Komissarov ja Taavi Lai
Kell 12.15 TANEL TREPP
Startup kogukond
Projekt võtab aluseks Tartu mastaabi ning ümbritsevaga arvestades pakub välja startup-küla, mis mõeldud alustavatele ettevõtetele – alternatiivi ühe suure hoone rajamisele. Strateegia koosneb reeglitest, mille keskmes on seltsimajad ning elu ja töö ühikud. Selline lähenemisviis lubab külal juhtida oma arengut ja kasvada järk-järgult vastavalt oma edule. Lahendus loob võimaluse mitmekesisema keskkonna tekkeks, mis sobib erinevatele olukordadele ja inimestele.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Tõnis Arjus ja Vaido Mikheim
Kell 13.00 ATS BUDDELL
Puine puitstruktuur
Magistritöös uuritakse ühe vanima ehitusmaterjali – puidu – kasutust linnaehituses, selle potentsiaali ja iseloomu. Täpsemalt on vaatluse all puidu rakustruktuurist tulenevate ülesehituslike põhimõtete ülekandmine inimmõõtmelisse skaalasse ja inseneeritud massiivpuidu ülesehitus, lähtuvalt puidu enda struktuuri loogikast. Eesmärgiks on luua puidule omase struktuuriga konstruktiivne lahendus, milles rõhk on seatud arhitektuurselt puhtale ja elegantsele puidu loomuga konstruktsioonile.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Mihkel Tüür ja Eero Tuhkanen
Paus kell 13.45-14.30
Kell 14.30 TAAVI LÕOKE
Kuidas kaasajastada paneelmaja? Vahendite raamistik suurpaneelelamute kaasajastamiseks 1-464 tüüpseeria kortermajade näitel
Rohkem kui kolmandik Eesti elupinnast asub Nõukogude Liidu ajal ehitatud paneelmajades. Varsti saavad need nii vanaks, et elukeskkond neis ei vasta enam eluruumide kaasaegsetele nõuetele ja vajalik on nende hoonete kaasajastamine. Taavi Lõoke pakub välja neljast lähenemisest koosneva raamistiku, mis annaks omanikele võimaluse läbi koostöö oma eluruume kaasajastada ning mängib nende kasutamise stsenaariumi nelja kortermaja peal läbi.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Erik Terk ja Kaja Pae
Kell 15.15 GERT GURIEV
Pagulaste integreerimine
Teemavalik on ajendatud viimase paari aasta ühest kõige teravamast küsimusest Eestis ja Euroopas – Lähis-Idast tulevad pagulased. Magistritöö loominguline osa hõlmab kaht teineteist saatvat projekti. Esimene on seotud pagulaste majutamisega. Kortermajade planeerimise juures sai Gurievi peamiseks küsimuseks, kuidas luua korteriplaan, mis sobiks nii islami kultuurist pärit kui ka kohalikele inimestele. Teine hoone on asüülitaotlus- ja kogukonnakeskus koos lõimumisruumiga. Keskuse jaoks võtab töö taaskasutusse Tallinna endise rongivagunite remondimaja ning kujundab ümbritseva ala avalikuks linnapargiks.
Juhendajad: Markus Kaasik ja Andres Ojari
Retsensendid: Jaak-Adam Looveer ja Kristi Ockba
Kell 16.00 SVEN LUIK
Eesti kaitseväe väljaõppekeskus. Õppimine ajateenistuses
Sven Luik uurib manööversõjapidamise õppimist ajateenistuse kontekstis, püüdes leida võimalusi, kuidas ruumilisi vahendeid efektiivsemalt kasutusele võtta või muuta. Töö koosneb uurimusest ning projektist; projekti osa kajastab arhitektuurset protsessi, kus probleemikäsitlus ajaliselt nihkub.
Juhendajad: Andres Alver ja Indrek Rünkla
Retsensendid: Rene Toomse ja Paco Ulman
Kell 16.45 LIINA-LIIS PIHU
Lammutada või mitte? Tühjade hoonete analüüs ja materjalide taaskasutamise potentsiaal
Magistritöös võetakse kriitilise vaatluse alla olemasolev ruumiline keskkond, mis aja jooksul on muutunud probleemiks. Eesmärgiks on tegeleda tühjade hoonetega Eestis, seejuures uurides materjalide taaskasutamise võimalikkust konkreetsetest juhtumitest ja nende entroopia tasemest lähtuvalt. Neli sekkumist kujutavad endast hoonete ja nende taustsüsteemi omavahelise mõju analüüsi ning lokaalseid ruumilisi ettepanekuid, mis kõnetavad laialt levinud probleeme. Magistrant tegeleb arhitekti eetika ning rolli mõtestamisega olukorras, kus suhtumine ressurssidesse on muutumas.
Juhendajad: Katrin Koov ja Aet Ader
Retsensendid: Ülar Mark ja Reet Aus
Kell 17.30 JUHAN KANGILASKI
Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil
Juhan Kangilaski magistritöö uurib kaasaegse koloonia tüüpi uue tiheasumi rajamise ruumilisi väljakutseid. Töös on kajastatud ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti fookuses on uurida isemajandava, nn eneseküllase koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu ja üldiseid ruumi organiseerimise printsiipe ekstreemsetes keskkondades.
Juhendajad: Martin Melioranski ja Renee Puusepp
Retsensendid: Villem Tomiste ja Alvo Aabloo
Magistrantidega diskuteerivad hindamiskomisjoni liikmed: Eik Hermann, Veljo Kaasik, Epp Lankots, Peeter Pere, Toomas Tammis, Siiri Vallner ning väliskriitikutena Klaske Havik ja Leonard Ma.
EKA magistritööde näitus TASE avatakse 2. juunil kell 18 EKA tulevases õppehoones Kotzebue tn 1. Näitus on avatud kuni 16. juuni, iga päev kell 12–18.
EKA arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
642 0071
15.04.2016
EKA Disainiteaduskonna krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio
selle semestri viimases
krokiis on modelliks Tim.
Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna krokii
Reede 15 aprill, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio
selle semestri viimases
krokiis on modelliks Tim.
Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
08.04.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio selle semetri eelviimases krokiis on modelliks Tiia, BTO 1 tudeng.
Flaieril on Ulrika Paemurru, BES 2 joonistus.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 08 aprill, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio selle semetri eelviimases krokiis on modelliks Tiia, BTO 1 tudeng.
Flaieril on Ulrika Paemurru, BES 2 joonistus.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
01.04.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Sergei.
Flaieril on fragment Kairi Sirendi (BES 2) joonistusest.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 01 aprill, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Sergei.
Flaieril on fragment Kairi Sirendi (BES 2) joonistusest.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
18.03.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Sergei.
Flaieril on Frida Jõe, BMO, visand.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 18 märts, 2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Sergei.
Flaieril on Frida Jõe, BMO, visand.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3