Avatud Akadeemia kursused

Vormiloogika ja vormiesteetika kursus keskendub ruumiliste kompositsioonide ja arhitektooniliste mudelite loomisele. Põhiteemadeks on seoste otsimine teose osade ja terviku vahel harmoonilise tulemuse saavutamiseks ning mahuliste ülesannete seostamine tasapinnaliste meediumitega.

Reeglistiku põhimõtete omandamine ja nende loov rakendamine on professionaalse loomingu alustalaks. Komponeerimisoskus on visuaalse keele filosoofia.

Iga ülesande eel toimub teemakohane loeng. Kursuse loengud ja ülesandepüstitused on digitaliseeritud ja kättesaadavad kõikidele kursusel osalejatele.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemetoodika
Kursus rajaneb loengutel ja praktikumitel ning iseseisvatel kodutöödel.

Iga uue ülesande püstitamisel toimub teemakohane loeng koos illustratiivse slaidiprogrammiga, millele järgneb praktiline tegevus. Iga tunni alguses toimub pooleliolevate tööde analüüs ja grupiarutelu ning iga õpilane saab oma töö kohta individuaalset tagasisidet. Igale õpilasele saadetakse tema meilile teemakohased õppematerjalid.

Kava

1. päev. Sissejuhatav loeng. Ruum, ruumilisus, mõtlemine, tasakaal, tervik. Vormideformatsioonid, vormide loomise võtted. Muljumis- ja kortsutamisdeformatsioon ja rakendus.

2.-3. päev. Murdmisdeformatsiooni võtted ja rakendamine. Ruumiliste kompositsioonide loomine.

4.-5. päev. Painutamisdeformatsiooni võtted ja rakendamine. Ruumiliste kompositsioonide loomine. Eelneva põhjal graafiline ruumiliste jooniste teostamine.

5.-6. päev. Erinevate deformatsioonide rakendamine ruumiliste kompositsioonide loomisel.

7. päev. Eelneval tunnil loodud töödele tasapinnaliste vastete leidmine ette antud meediumites.

8. päev. Geomeetriline arhitektooniline projekt.

9. päev. Arhitektooniline projekt ette antud teemal.

10. päev. Arvestus ja tagasiside.

Kursuse läbinu

• tunneb ruumilise komponeerimise aluseid ja oskab neid kasutada
• valdab vormiloogika ja esteetika põhitõdesid ja oskab neid komponeerimisel rakendada
• tunneb erinevaid vormideformatsioone ja oskab neid loovalt rakendada
• oskab ruumilisi kompositsioone esitada graafiliste joonistena
• oskab leida ruumilistele kompositsioonidele tasapinnalisi vasteid
• omab tehnilist võimekust ja oskust valida sobivad materjalid arhitektoonide loomiseks

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 80% ulatuses. Arvestuse sisuks on semestri jooksul tehtud tööde (stuudio- ja iseseisvad tööd) eksponeerimine. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud töövahendid
Osaleja võtab ise kaasa: A1-formaadis (8-9 lehte või vastav kogus A2-formaadis) joonistuspaber grammkaaluga 200–250 g/m², pliiats, must tindipliiats (0,5 mm), kustutuskumm, lõikenuga, lõikematt, metallist joonlauad, liimipulk.

Kursusele registreerunud saavad enne esimese tunni algust meilile täpsed juhised, missuguseid materjale nad esimestes tundides vajavad.

Juhendaja
Feliks Sarv on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal (1983). Sarv on õpetanud joonistamise ja kompositsiooni aineid EKAs, TLÜs ja TTÜs. Tema akadeemilise ja loomingulise tegevuse kohta saab teavet Eesti Teadusinfosüsteemist ETIS.

---

Aeg: 1. veebruarist kuni 11. aprillini 2024 neljapäeviti kell 18–21 (v.a 29. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A303
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 64 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (4 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: kuni kohti jätkub

Hind: 380 eurot
Registreerudes enne 18. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 180 eurot, seejärel 23. jaanuariks 200 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursuse 1. osas omandatakse oskusi, mis aitavad osalejal väljendada oma sisemaailma ning leida oma individuaalsus ja eripära. Kompositsioonitaju on võime teose erinevaid osi omavahel siduda ja tasakaalustada – see on protsess, mida me pilti joonistades või ruumilist objekti luues sageli enesele ei teadvusta. Iga kunstniku töös on olulisel kohal oskus oma teose kompositsiooni analüüsida.

Kursuse 2. osa eesmärk on anda teadmisi värvide kasutamisest ja tähendusest maalikunstis, arendada üliõpilase värvimeelt ja värvitaju ning anda juhiseid, kuidas orienteeruda värvi- ja maalikunsti probleemides.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus

Kava

1.osa. Kompositsiooniõpetus (20 tundi)

Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest, mis formeerib meie loomingulist maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset võimekust. 

1. päev. Sissejuhatus kompositsiooni, neli kompositsiooniharjutust.

2. päev. Staatiline ja dünaamiline kompositsioon. Sümmeetria, asümmeetria, rütm.

3. päev. Punkt, joon, pind.

4. päev. Teema ja süžee. Abstraheerimine. Motiivi otsimine.

5. päev. Valgus ja vari. Kolmemõõtmelisus.

(Kava jätkub 2. osa kirjelduses)

2.osa. Värvusõpetus ja maalikunst (28 tundi)

Värvusõpetus ja maalikunst kätkevad värvi kasutamist maalikunstis, värvi mõju uurimist, värvide tähendust maaliteose loomisel, kontraste ja harmooniat, värvianalüüsi, varju ja valgust ning värvi rolli kompositsiooni loomisel.

6. päev. Sissejuhatus värvusõpetusse, värviring, värvikontrastid. Loominguline ülesanne „Natüürmort vastandvärvide kontrastiga“ 1/2.

7. päev. Värvikarakteristikud. Loominguline ülesanne „Natüürmort vastandvärvide kontrastiga“ 2/2.

8. päev. Koloriit. Loominguline ülesanne „Natüürmort G. Morandi koloriidis“.

9. päev. Värvi perspektiiv. Hele-tume kontrast Paul Klee loomingu näitel. Loominguline ülesanne „Dekoratiivne natüürmort“ 1/2.

10. päev. Värvi perspektiiv. Hele-tume kontrast Paul Klee loomingu näitel. Loominguline ülesanne „Dekoratiivne natüürmort“ 2/2.

11. päev. Kontrastid inimese näo kujutamisel.

12. päev. Kursuse kokkuvõtte, lõputöö teostamine.

Kursuse läbinu

• tunneb kompositsiooni aluseid
• rakendab loomis- ja kujutlusvõimet, et komponeerida ja tasakaalustada kergemaid objekte
• oskab oma ideid edastada joonistuste kaudu
• teab kompositsiooni algtõdesid ja oskab neid oma töös kasutada
• oskab valida värve maaliteose loomisel
• tunneb paremini värvide tähendust, harmooniat ja koosmõju
• mõistab ja teadvustab maalimise protsessi

Vajalikud materjalid
Osaleja võtab ise kaasa kompositsioonitundideks: joonistusplokk (A4 ja A3), joonistuspaber (A2 10 tk), harilikud pliiatsid, värvilised pliiatsid, joonistussüsi, kuivpastellid, kustukumm söe ja pastellkriitide kustutamiseks, söe- ja pastelli fiksatiiv, maalriteip, liimipulk, käärid, värviline A4-kartong (kokku 3 tk: must ja kaks erinevat halli).

Osaleja võtab ise kaasa värvusõpetuse tundideks: akrüülvärvid (kindlasti põhivärvid sinine, kollane, punane + must ja valge, soovi korral ka muud toonid; akrüülvärvi toonide nimetused: titaanvalge, sidrunkollane, magenta- või karmiinpunane, ultramariinsinine või fc-sinine, must), erineva paksusega pintslid (kõige paremini sobivad sünteetilised lapikpintslid, 2–3 tk), veetops, palett, lapid pintslite puhastamiseks, harilik pliiats, akvarellpaber (A4- ja A3-plokk), puuvillane lõuend (alusraamil või kartongil, kokku 5 tk, keskmine formaat 50 x 60 cm)

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde esitlus ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja
Maria Lapteva Sidljarevitš on omandanud 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrikraadi. Aastast 2008 esineb ta aktiivselt nii isik- kui ka arvukatel grupinäitustel. Maria Lapteva Sidljarevitš on Eesti Kunstnike Liidu liige ning on aastatel 2015–2018 olnud Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esinaine.

---

Aeg: 30. jaanuar kuni 30. aprill 2024 teisipäeviti kell 18–21 (v.a 27. veebruar ja 23. aprill)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A206
Maht: 48 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 30 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 23. jaanuarini või kuni kohti jätkub

Hind: 460 eurot
Registreerudes enne 16. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 200 eurot, seejärel 21. jaanuariks 260 eurot.

KURSUS ON TÄITUNUD!

Adobe InDesign on küljendusprogramm, millel on väga palju väljundeid: selle abil saab luua raamatukujundusi, trükiseid, plakateid, ajalehe- ja ajakirjaküljendusi ja presentatsioone.

Adobe InDesigni algõppe kursusel õpitakse tundma programmi põhitõdesid. Seejuures saadakse teadmisi värvisüsteemidest ning õpitakse, kuidas kujunduses tekstiga ümber käia, dokumendile interaktiivsust lisada ning trükifaili ja raamatukujundust luua. Kursus on suunatud algajatele.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus, arvutikasutamise oskus algtasemel

Õppemetoodika
Tunnis tutvustatakse õppijatele programmi võimalusi, samal ajal saavad osalejad praktiliste ülesannete, sh koduste ülesannete abil teadmisi kinnistada.

Kava

1. päev. Sissejuhatus. InDesigni tutvustus. Faili tegemine ja salvestamine, erinevad tööriistad. Erinevad raamid (frames), teksti lisamine, teksti importimine, flow-tekst (tekstialade sidumine).

2. päev. Teksti fondi ja suuruse muutmine, paragraph formatting, paragraph styles, tekstistiilide muutmine. Pildi lisamine kujundusele, pildi liigutamine ja suuruse muutmine, links-paneel, text wrap objektide ümber.

3. päev. Värvisüsteemid, värvipaneel, värvide salvestamine swatch’ideks, efektide kasutamine. Raamid (frames), objektide lukustamine, peitmine ja ümberpööramine (rotate ja flip). Align-funktsiooni kasutamine ja objektide grupeerimine.

4. päev. Kordamine, workspace’i loomine. Leheküljed (single page, facing page), pages-paneel, master page, leheküljenumbri loomine. Layers-paneel. Loome ja muudame lehekülgi.

5. päev. Interaktiivsuse lisamine, interaktiivse dokumendi jagamine. Dokumendi bleed, failide jagamine, PDF-faili eksportimine.

6. päev. Oma projektiga tegelemine.

7. päev. Oma projektiga tegelemine.

Kursuse läbinu

• on teadlik Adobe InDesigni võimalustest
• oskab luua uusi dokumente ja neid erinevatesse formaatidesse salvestada, sh teha trükifaili
• suudab kujunduses tekstiga ümber käia, muutes kirjatüüpi, teksti suurust jmt
• on saanud teadmisi värvisüsteemidest
• on saanud teadmisi, kuidas lisada dokumendile interaktiivsust
• on saanud teadmisi, kuidas luua raamatukujundust

Hindamismeetod
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on viimasel päeval ette antud ülesande lahendamine. Kursuse eduka läbimise eelduseks on kõikide kodutööde esitamine. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud töövahendid
Kursuse läbimine eeldab iseseisvat tööd ja koduste ülesannete tegemist ning selleks on vajalik arvuti ja Adobe InDesigni programmi kasutamise võimalus

Juhendaja
Kristina Tort on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala ja omandanud bakalaureusekraadi 2008. aastal. Ta on töötanud (2008–2016) ühes Eesti mainekamas reklaamiagentuuris kunstilise juhina ning on Eesti Kujundusgraafikute ja Disainerite Liidu liige. Tort on illustreerinud ja kujundanud lasteraamatuid ning teinud koostööd ajakirjade, muuseumide, mängustuudiote, IT-ettevõtete jpt-ga. Ta on kujundanud plakateid, postkaarte, õppematerjale, tegevusvihikuid, suuremõõtmelisi illustratsioone jpm. Kristina Tort on Maarjamäe lossi hariduslik-mängulise keskkonna Laste Vabariik visuaali autor. Alates 2019. aastast on Tort õpetanud Eesti Kunstiakadeemias illustratsiooni.

---

Aeg: 6. märtsist kuni 17. aprillini 2024 kolmapäeviti kell 18–19.30 (v.a 20. märtsil), 17. aprillil kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A407
Maht: 14 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 12 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 28. veebruarini või kuni kohti jätkub
Hind: 210 eurot

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursusel tutvutakse köögi projekteerimise olulisemate aspektidega: ruumiplaneering, köögitehnika, valgustuslahendus, eritellimusmööbli projekteerimine, viimistlusmaterjalide valik ja esteetilise terviku loomine. Osaleja saab baasteadmised köögi projekti vormistamisest ning planeeringu loogikast, ergonoomikast, sisustamisest, köögitehnikast, valgustus- ja sanitaartehnilistest lahendustest ning tehnoloogilistest seostest.

Kursusele on oodatud igas vanuses täiskasvanud, kes tunnevad huvi sisearhitektuuri ja ruumikujunduse vastu. Erialased eelteadmised ei ole vajalikud ning oodatud on kõigi elualade esindajad. Fookuses on köök, seega sobib kursus eelkõige neile, kellel on soov ja/või vajadus viia end kurssi köögi eripärade, vajaduste ja lahendusvõimalustega.

NB! Kursuse käigus ei toimu joonestusprogrammi õpet.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

• Tutvutakse osaleja valitud või juhendaja välja pakutud köögi alusprojektiga. Osaleja peab vajaduse korral enda valitud alusprojekti mõõdistama.
• Töötatakse välja köögi projekteerimise lähteülesanne vastavalt alusprojektile.
• Töötatakse välja sobiv ruumiplaneering, sisustuse ja tehnika paigutus ning valgustuslahendused.
• Töötatakse välja esteetiline kontseptsioon, valitakse viimistlusmaterjalid, sisustustooted, köögitehnika, valgustid jne.

Õppemetoodika
Esimesel kohtumisel toimuvad sissejuhatav loeng ja arutelu. Tutvustatakse kursuse täpsemat ülesehitust, koostatakse osaleja vajadustel ja/või huvidel põhinev personaalne lähteülesanne, osalejatele jagatakse esmane abistav õppematerjal. Esimestes loengutes joonestamiseks vajalikke vahendeid vaja ei ole.

Edasistel kohtumistel toimub projekti praktiline juhendamine. Juhendaja annab igale osalejale personaalset tagasisidet vastavalt osaleja koostatud lähteülesandele ja iseseisva tööna teostatud projektmaterjalile.

Kursuse läbinu

• oskab lugeda lihtsamaid jooniseid ning teab nende teostamise loogikat ja reegleid
• mõistab köögi üldisi kujundus- ja planeerimispõhimõtteid
• mõistab köögi esmavajalikke tehnoloogilisi, ergonoomilisi ja logistilisi vajadusi ning seoseid
• omab ülevaadet köögi põhilistest siseviimistlusmaterjalidest ja nende omadustest
• omab ülevaadet köögitehnikast
• omab ülevaadet köögi valgustuspõhimõtetest
• on võimeline eskiisprojekti põhjal tekkivat tegelikkust analüüsima ning sellest järeldusi tegema

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde eksponeerimine, osalejate esitlused ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Joonestamiseks: A3-formaadis koopiapaberid, A3-formaadis millimeetripaberid, mehaaniline harilik pliiats, pehme kustukumm, Uni Pini tindipliiatsid (must, erineva jämedusega), läbipaistev joonlaud pikkusega 40–50 cm, läbipaistev kolmnurkjoonlaud, sirkel (pliiatsihoidjaga).

Esitlusmaterjalid: tööde esitlemiseks vajalikud materjalid ja tehnikad lepivad juhendaja ja kursusel osalejad kokku kursuse lõpus.

Isiklik sülearvuti fotode jm illustreeriva materjali ning abimaterjali otsimiseks.

Juhendaja
Käthi Kivi on mööblidisainer ja -projekteerija ning töötab sisearhitektina. Ta on spetsialiseerunud köökide projekteerimisele ja kujundamisele ning on mööbliga töötanud nüüdseks üle kümne aasta.

---

Aeg: 18. jaanuarist kuni 21. märtsini 2024 neljapäeviti kell 18–21 (v.a 1. ja 29. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A204 ning üks loeng köögisalongis (juhendaja valikul)
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 46 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 11. jaanuarini või kuni kohti jätkub

Hind: 380 eurot
Registreerudes enne 4. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 180 eurot, seejärel 9. jaanuariks 200 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursusel tutvutakse eluruumi sisearhitektuuri projekteerimise olulisemate aspektidega: ruumiplaneering, valgustuslahendus, eritellimusmööbli vajadus, viimistlusmaterjalide valik ja esteetilise terviku loomine.

Kursus annab ettekujutuse ja esmased teadmised projekteerimise erinevatest osadest, sisearhitektuuri projekti vormistamisest, eluruumide planeeringu loogikast, ergonoomikast, sisustamisest, valgustuslahendustest, sanitaartehnilistest lahendustest ja tehnoloogilistest seostest.

Kursusele on oodatud igas vanuses täiskasvanud, kes tunnevad huvi sisearhitektuuri ja ruumikujunduse vastu. Erialased eelteadmised ei ole vajalikud ning oodatud on kõigi elualade esindajad. Fookuses on eluruumid, seega sobib kursus eelkõige neile, kellel on soov ja/või vajadus viia end kurssi eluruumide eripärade, vajaduste ja lahendusvõimalustega.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus

Kava

• Tutvutakse juhendaja välja pakutud eluruumide alusprojektiga. Koostatakse tööplaan ja jagatakse välja lõppülesande kirjeldus.
• Töötatakse välja eluruumide sisearhitektuuri projekteerimise lähteülesanne vastavalt alusprojektile.
• Töötatakse välja sobiv ruumiplaneering, sisustuse paigutus ja valgustuslahendused.
• Töötatakse välja esteetiline kontseptsioon, valitakse viimistlusmaterjalid, sisustustooted, valgustid jmt.
• Lahendatakse eskiisina vajalik eritellimusmööbel.

Õppemetoodika
Esimesel kohtumisel toimuvad sissejuhatav loeng ja arutelu. Tutvustatakse kursuse täpsemat ülesehitust ja koostatakse personaalne lähteülesanne, mille aluseks on juhendaja jagatav alusprojekt. Edasistel kohtumistel toimub projekti praktiline juhendamine. Juhendaja annab igale osalejale personaalset tagasisidet vastavalt osaleja koostatud lähteülesandele ja iseseisva tööna teostatud projektmaterjalile.

Kursuse läbinu

• oskab lugeda lihtsamaid jooniseid ning teab nende teostamise loogikat ja reegleid
• mõistab eluruumide üldisi kujundus- ja planeerimispõhimõtteid
• mõistab eluruumide esmavajalikke tehnoloogilisi, ergonoomilisi ja logistilisi vajadusi ning seoseid
• omab ülevaadet eluruumide põhilistest siseviimistlusmaterjalidest ja nende omadustest
• omab ülevaadet eluruumide valgustuspõhimõtetest
• on võimeline eskiisprojekti põhjal tekkivat tegelikkust analüüsima ning sellest järeldusi tegema
• oskab eskiisprojekti siduda ühtseks tervikuks

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde eksponeerimine, osalejate esitlused ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Joonestamiseks: A3-formaadis koopiapaber, mehaaniline harilik pliiats, pehme kustukumm, Uni Pini tindipliiatsid (must, erineva jämedusega), läbipaistev joonlaud pikkusega 40–50 cm, läbipaistev kolmnurkjoonlaud, sirkel (pliiatsihoidjaga).

Esitlusmaterjalid: tööde esitlemiseks vajalikud materjalid ja tehnikad lepivad juhendaja ja kursusel osalejad kokku kursuse lõpus.

Isiklik sülearvuti fotode jm illustreeriva materjali ning abimaterjali otsimiseks.

Juhendaja
Ardo Hiiuväin on omandanud 2022. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi sisearhitektuuri erialal. Hiiuväin alustas erialase tööga juba õpingute ajal ning on tänaseks sisearhitekt oma arhitektuuribüroos WS Arhitektuur. Peale erialase töö annab Hiiuväin loenguid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas ja avatud akadeemias ning õpetab Kuressaare Ametikoolis kutseõpetajana disainieriala.

---

Aeg: 6. veebruarist kuni 16. aprillini 2024 teisipäeviti kell 18–21 (v.a 27. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A204
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 64 tundi iseseisvat tööd (4 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 30. jaanuarini 2024 või kuni kohti jätkub

Hind: 510 eurot
Registreerudes enne 23. jaanuari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 200 eurot, seejärel 27. jaanuariks 310 eurot.

KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud andma põhjaliku baasarusaama sellest, kuidas arvutiga korrektselt pilti ja videot töödelda ning milliseid põhimõtteid peab rakendama digitaalseid töövahendeid kasutades.

Mis on piksel? Kuidas see salvestub? Mida peab pilti/videot tehes, kasutades ja manipuleerides arvesse võtma? Kuidas, milliseid ja millal kasutada 2D- ja 3D-tarkvara ning mis on nendega töötamise loogika? Põgusalt puudutame ka digitaalsete efektide teemat.

Teooria kõrval omandame praktilisi oskusi, mis aitavad digitaalseid kavandeid koostada ja tehtud pilte korrektselt ja lihtsalt töödelda. Sealhulgas vaatame, milliseid loomingulisi võimalusi pakub visuaalefektide valdkond, millal kasutada 3D- ja millal 2D-tööriistasid ning kuidas saada n-ö puhas lõpptulemus.

Kursus sobib neile, kes soovivad mõista ning kasutada digitaalseid vahendeid loomingus või pildi ja video korrigeerimiseks. Eelnev kogemus pole vajalik, kuid inimesed, kes on asjaga kokku puutunud, leiavad kursuselt palju uut.

Kursus on sobilik ka juba töötavatele fotograafidele, digitaalsete võimalustega tutvuda soovivatele kunstnikele, animaatoritele, 3D-kunstnikele, filmitegijatele, videomänguloojatele, Photoshopi kasutajatele ning inimestele, kes soovivad VFXi alal töötada.

Kursus tutvustab ka visuaalefektide toimimist ning väljundeid nii filmikunsti, VFXi, videomängude, animatsiooni, ARi, VRi ja digitaalproduktsiooni tööstuses. See kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad mõista, saada põhjalikke vastuseid ning avastada uusi digitaalseid vahendeid ja seda, kuidas need toimivad. Samuti inimestele, kes soovivad oma loominguliste tööriistade pagasit laiendada.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus, iseseisva töö tegemiseks arvuti kasutamise võimalus

Kava

1. päev. Sissejuhatus, kursuse tutvustus. Põhiterminid, valdkonnaga tutvumine ja huvide kaardistamine.

2. päev. Video ja fotograafia tehniliste teadmiste ABC. Kuidas kaamera töötab. Mis on ISO, säriaeg, aparatuur ja kuidas neid pildi jaoks tasakaalustada. Kuidas pilt salvestub, failiformaadid ning miks need on olulised. Miks värvid paistavad kaameras valed ja kuidas seda parandada. Mida peab arvestama kaamera ostmisel. Kuidas teha pilti digitaalses järeltöötluses kasutamiseks.

3. päev. 2D-pildi modifitseerimine, pildi vaatlemine ja sissejuhatus Digital Matte Paintingusse (DMP). Levinumate vigade ABC.

4. päev. Praktiline tund. Photoshop. 2D-pilditöötlus.

5. päev. 3D tutvustus: 3D valdkondade jagunemine ja tööjärjekord ehk workflow.

6. päev. Praktiline tund. Vaatame 3D-ruumi arvutis. Korrektne topoloogia. 3D kasutamine 2Ds.

7. päev. 2D ja 3D kombineerimine, vead ja troubleshooting. Kuidas analüüsida pilti.

8. päev. Kokkuvõte. Lõputööde arutamine, eelnevate teemade kordamine ning külaline.

Õppemetoodika
Paralleelselt loengutega toimub praktiline töö, kontakttundidele lisandub iseseisev töö

Kursuse läbinu

• teab, millest nii digitaalne kui ka analoogne pilt koosneb, kuidas kaamera töötab ja kuidas pilt salvestub ning kuidas see loob edasised eeldused pildi manipulatsiooniks
• teab, kuidas organiseerida ja planeerida digitaalset workflow’d
• on teadlik tehnilistest parameetritest, mida peab pildi loomisel arvesse võtma
• on omandanud baasteadmised 3D ja 2D toimimisest ning nende omavahelisest seosest ning oskab hinnata, mida on parem teha 3Ds ja mida 2Ds
• on tuttav erinevate programmide ja võimalustega ning on teadlik, kust leida rohkem informatsiooni
• oskab vältida levinumaid vigu, suudab algelisel tasemel luua Digital Matte Paintingut ja on tuttav korrektse 3D-topograafia ning ülesehitusega

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kirjalik analüüs digitaalselt töödeldud pildist ja üks vabal valikul loovtöö kas 2D- või 3D-meetodeid kasutades. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Tunnis märkmik või arvuti. Lõputööks on vajalik arvuti ja ligipääs ühele digitaalse töötluse programmidest: näiteks Photoshop, After Effects, Nuke, Maya Blender, Mari, Substance, Zbrush jne. Kokkuleppel on võimalik esitada lõputöö ka ainult kirjalikult.

Juhendaja
Eliis Kuusk on omandanud bakalaureusekraadi London College of Communicationis (University of the Arts London) filmikunsti erialal, spetsialiseerudes järelproduktsioonile (post-production) ja režissööri assistendi tööle.

Pärast õpinguid jätkas põgusalt vabakutselise monteerijana ja digitaalsete efektide kunstnikuna, kuni läks omandama põhjalikke teadmisi digitaalefektide alal National Film and Television Schooli (Royal College of Art), saades seal magistrikraadi. Pärast seda töötas kuni COVID-19 tulekuni 2D digitaalse kunstnikuna firmas Unit Film & TV (nüüd Misc Studios), mis keskendus valdkonnale high-end TV and feature. Seejärel naasis Eestisse, kus töötas „Eesti krimilugude“ seriaali režissööri assistendina ja firmas Asymmertic VFX digitaalse komposiitorina, kasutades Nuke tarkvara. VFXi oskusi on külalisena õpetanud ka London College of Communicationis. 

Kuusk näeb VFXi valdkonda ja digitaalseid võimalusi rohkem tööriista kui kutsumusena. Praegu töötab Kuusk maalikunstnikuna ning on juhataja Victoria Olt Galeriis, kuid võtab endiselt vastu väiksemaid filmi- ja VFXi projekte.

---

Aeg: 24. jaanuarist kuni 20. märtsini 2024 kolmapäeviti kell 18–19.30 (v.a 28. veebruaril)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A404
Maht: 16 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 36 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Õppegrupp: 10 kuni 12 õppurit
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 17. jaanuarini või kuni kohti jätkub
Hind: 275 eurot

Maastikuarhitektuuri mikrokraadiprogramm „Linnamaastikud” võtab tähelepanu alla tiheasustusalad ning inimese ja ruumi suhte, andes õppijale võimaluse lähemalt uurida, kuidas inimese asustatud maastikud on kujunenud ja kujundatud.

Õppijad saavad ülevaate maastikuarhitektuuri teooriatest ja ideoloogiatest, samuti selle eriala ülesannetest ja väljakutsetest sotsiaalses ja ökoloogilises plaanis, eriti kliimakriisi valguses. Olulisena nähakse iga inimese osalust elukeskkonna kujundamisel. Niisugusena on see vajalik täiendõpe kõigile inimestele, kes soovivad anda oma panuse mitmekesisema ja kestlikuma linnaruumi loomisesse.

Sihtgrupp
Oodatud on nii arhitektuurivaldkonnas tegutsevad spetsialistid kui ka laiemalt elukeskkonna vastu huvi tundvad inimesed. Kursus sobib avaliku sektori ja erasektori esindajatele, kes on seotud ruumiloome otsuste tegemisega.

Eeldused osalemiseks
Bakalaureusekraad ja motivatsiooni küsimustele vastamine (registreerimisel). Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.

Kava
Mikrokraadiprogramm on üles ehitatud 8 moodulina, igaüks neist 2EAP mahus: maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria, maastiku-uuringud, linnaökoloogia, dendroloogia, mullateadus, maastikuhooldus, maastikuehitus ja linnadisain.

• Maastiku-uuringud neljapäeviti 5. oktoober – 7. detsember 2023 kell 17.45-19.15
• Linnaökoloogia reedeti 6. oktoober – 1. detsember 2023 kell 14.15-16
• Dendroloogia laupäeviti 7. oktoober – 25. november 2023 kell 11-14
• Mullateadus 23/24 kevadsemester (jaanuar-veebruar)
• Ajalugu ja teooria 23/24 kevadsemester (veebruar-märts)
• Maastikuehitus 23/24 kevadsemester (veebruar-märts)
• Linnadisain 23/24 kevadsemester (märts-aprill)
• Maastikuhooldus 23/24 kevadsemester (suvepraktika TBAs suvekuude jooksul vastavalt kokkuleppele juhendaga)

Maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria
Kursus uurib maastikuteooria ja -praktika ristumist laiemate sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste muutustega alates 17. sajandist kuni tänapäevani. Maastikukujundust, arhitektuuri, urbaniseerumist ja ruumi tootmist üldisemalt käsitletakse kui ajaloolist protsessi, mis on kujundatud ühiskonna ja majanduse arengu mõjul. Esimene osa (17. sajandist 20. sajandini) käsitleb selliseid teemasid nagu metropoli tõus ja linnaplaneerimine, Briti pargisüsteemid, kolonialism ning maalilise, üleva ja täiustamise teooriad. Teine osa uurib 1970. aastate ökoloogilise kriisiga seotud sotsiaalpoliitilisi nihkeid ja maastikuarhitektuuri kasvavat tähtsust Ian McHargi mõju kaudu. Linnalooduse, maastikuurbanismi, kohataju ja hübriidtöö teooriad mõeldakse läbi seoses kaasaegse praktikaga.

Maastiku-uuringud
Kursuse eesmärk anda ülevaade geograafia uurimisvaldkondadest, rõhuga inimese ja maastiku suhetel. Antakse ülevaade loodus-, inim- ja kultuurigeograafiast, käsitletakse maastikke ajas, nende väärtusi ja potentsiaale, kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid, samuti mentaalseid maastikke ja nende seoseid keskkonnapsühholoogiaga.

Linnaökoloogia
Kursusel uuritakse, kuidas toimuvad ökoloogilised protsessid linnas, mis roll on linnaloodusel ja kuidas inimasustus seda mõjutab. Linn ei ole muust maastikust isoleeritud ja allub samuti loodusseadustele. Ometi erinevad linna ökoloogilised protsessid looduslikest selle poolest, et inimene on neid tugevasti reguleerinud. Kursuse eesmärk on tundma õppida, kuidas muuta linnakeskkond ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks, elurikkamaks ning elanikele meeldivamaks. 

Dendroloogia
Kursuse eesmärk on õppida tundma linnades enam levinud puid ja põõsaid, taimede kasvunõudeid ja arengutsükleid, aga ka võimalikke ohtusid, sealhulgas kahjureid ja nende mõjusid, et saada terviklik ülevaade linnahaljastuse probleemistikust ning osata iseseisvalt kavandada haljastusprojekti. Liikide, kasvukohatingimuste, koosluste ja kahjurite tundmaõppimise järel koostatakse iseseisev uurimistöö.

Mullateadus
Kursusel selgitatakse mullateaduse põhialuseid ning olulisust maastike planeerimisel. Luuakse alused seoste loomiseks mullastike iseärasuste ja taimede kasvukohaeelistuste vahel ning seeläbi mullatingimustega arvestava haljastuste kavandamiseks. Õpitakse tundma mullateaduse põhimõisteid ja metoodikaid, leidma ja kasutama abimaterjale ning määrama lihtsamaid mullaomadusi, lugema ja tõlgendama mullakaarti, määrama muldi ja tegema otsuseid mullaprobleemide lahendamiseks.

Maastikuhooldus
Kursus toimub praktika vormis Tallinna Botaanikaaias. Eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi pargikeskkonnas praktilise töö käigus. Töö käigus õpitakse tundma erinevate taimede ja koosluste kasvutingimusi ning hooldusviise ja -võtteid.

Maastikuehitus
Kursuse käigus saab ülevaate maastikuarhitektuuri rakenduslikust poolest: õpitakse mõistma, kuidas ideest jõutakse ehituseni, millega tuleb arvestada ja milline on maastikuehituse spetsiifika võrreldes hoonete ehitamisega. Saadakse teadmisi kontekstuaalse lähenemise kohta maastikuarhitektuuris ja õpitakse arvestama protsessidega: kasvamise ja muutumise, ilmastiku, aastaaegade ja muude tsüklitega. Maastike rajamise näidislahenduste kohta tehakse jooniseid, tutvutakse koostööpartnerite, materjalide ja välitingimustega.

Linnadisain
Kursuse eesmärk on õppida nägema seoseid arhitektuuri ja disainobjektide vahel linnaruumis, luua oskus märgata ruumi igapäevase väikeobjekti tasandil ning hinnata ja võimendada koha kvaliteeti. Kogutud teadmiste baasilt kavandatakse linnadisaini projekt, milles lahendatakse mõni kohaspetsiifiline probleem või võimendatakse koha potentsiaali läbi inimmõõtmelise ja -sõbraliku linnaruumi väikeobjekti.

Õpiväljundid. Mikrokraadiprogrammi läbinu

• mõistab elukeskkonda kui mitmekesist tervikut
• tunneb inimeste mõju maastikele ja vastupidi
• mõistab elava looduse rolli ehitatud keskkonnas
• oskab suunata elukeskkonna kavandamise protsesse
• omab ülevaadet ökoloogiast, muldadest ja taimedest tiheasustusaladel ning oskab neid teadmisi rakendada projektides
• tunneb linnamaastike kavandamise põhimõtteid ja etappe
• tunneb maastikuhoolduse põhimõtteid ja töövõtteid

Hindamine
Mikrokraadiprogrammi kursused on omaette tervikud, kus iga aine lõpus toimub hindamine, eksam või arvestus vastavalt ainekirjeldusele. Suurem osa ainetest on praktilise suunitlusega (sisaldavad uurimusi, õppekäike, projekte) ja eeldavad kohalkäimist. Kohustuslik on osaleda minimaalselt 80% ulatuses kontaktõppest ja teha kõik praktilised tööd. Programmi läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist EKA täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad
Mikrokraadiprogrammi juhendavad nii EKA kui ka teiste teadusasutuste esindajad. Kuna tegemist on arhitektuuri kõrvalerialaga, mille spetsiifika erineb osaliselt EKA enda ekspertiisist, siis on külalislektoritena kutsutud õpetama oma ala eksperdid Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Botaanikaaiast jm.

• Sean Tyler MSc, maastikuarhitekt, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalislektor
• Hannes Palang PhD, inimgeograaf, Tallinna Ülikool, külalislektor
• Piret Vacht PhD, mullateadlane, Tallinna Ülikool, külalislektor
• Mart Meriste MSc, bioloog, Tartu Ülikool, külalislektor
• Olev Abner MSc, dendroloog, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
• Heli Russak MSc, vanemaednik, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
• Karin Bachmann MSc, maastikuarhitekt (KINO maastikuarhitektid), EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant
• Mirko Traks MSc, maastikuarhitekt (KINO maastikuarhitektid), külalislektor
• Ivar Lubjak MA, arhitekt (Oaas arhitektid), külalislektor
• Maria Pukk MA, disainer (Oaas arhitektid), EKA disainiteaduskonna külalisdotsent
  

---

Aeg: 5. oktoober 2023 kuni 30. september 2024
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linnaruum (õppekäigud), Tallinna Botaanikaaed (suvepraktika)
Maht: 16 EAP ehk 416 akadeemilist tundi, millest 192 tundi on kontaktõpet ja 224 tundi iseseisvat tööd.
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisainfo: Marie-Katharine Maksim marie-katharine.maksim@artun.ee (praktilised küsimused), Katrin Koov katrin.koov@artun.ee (õppekavaga seonduvad küsimused)

Hind: 1390 eurot
Tasumine: registreerudes tuleb tasuda 150 eurot, seejärel 545 eurot 7. oktoobriks 2023 ja 695 eurot 10. veebruariks 2024

KANDIDEERIMINE
Kandideerimiseks on vaja esitada oma andmed ARTIs, mille kaudu tuleb tasuda ka ettemaks 150 eurot. Seejärel vastata motivatsioonikirja vormis küsimustele DOKIs.

Kandideerimine kuni 27. septembrini. Otsused teatatakse 29. septembril meili teel. Valituks mitteosutumisel tehakse tagasikanne hiljemalt kahe nädala jooksul.

Vilt on väga tänuväärne materjal, sest seda saab korduvalt ümber tõmmata ja uuesti vormida. Vildi taaskasutamisega on võimalik ennetada ja vähendada looduskeskkonna prügistamist ning uute jäätmete tekkimist, samuti säästa energiat ning piirata loodusvarade tarbimist. Vilt on valmistatud naturaalsetest kiududest, tavaliselt on viltkübarad ja -peakatted tehtud lamba- ja küülikuvillast või kopravildist toorikutest.

Kursuse käigus puhastatakse kõigepealt vana kübar. Selleks eemaldatakse (katkised) paelad ja voodrid, võetakse lahti kübara õmblused ning seejärel pestakse vilt pesumasinas  villaprogrammiga või käsitsi. Edasi venitatakse kübar uuesti kübaraklotsile ja antakse sellele uus kuju. Kui kübar on kuivanud, võetakse see vormilt ja õmmeldakse sisse higipael ehk sisepael. Pärast seda disainitakse kübar väljastpoolt, lisades kas paela, efektse ornamendi,pinnakaunistuse või kübara serva kantpaela. Õpitakse lapitehnikat ja seda, kuidas peita näiteks (koi)auke ja plekke. Aukude peitmiseks on erinevad tehnikad – tikkimine, lappimine ja intarsia ning värvi, vaha või vaiguga täitmine.

Selle kursuse jooksul saab viltkübar põhjaliku uuenduskuuri, nii et materjal taaskasutatakse ja seega säästetakse ka loodust.

Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. päev. Sissejuhatus. Mari Masso kübarakunstniku lühikene tutvustus. Vajaminevate töövahendite tutvustamine. Kasutatud kübara ehk vana vildi kvaliteedi kontroll ja sobivuse hindamine. Juhul kui kübaravilt on puine või kunstkiududest valmistatud, saab vanema viltkübara minu käest. Võib kasutada ka enda vana viltkübarat. Kübaraklotside näitamine ja valimine.

Kodus pestakse villaprogrammiga vilditoorik läbi, et järgmisel tunnil vilt kübaraklotsile tõmmata. Vana viltkübara puhastamine ja kübaraklotsile tõmbamiseks ettevalmistamine. Viltkübarate lühike ajalugu, erinevad kandmisviisid. Kübara valmistamise videote näitamine. Erinevate kübarakunstnike tutvustus.

2. päev. Erinevate töövõtete tutvustus ja vilditoorikute valmistamise video esitlus. Räägitakse pikemalt vilditooriku valmistamisest. Milline on vilditoorikute koostisosade ja kvaliteedi vahe? Milline on kalli ja odava vilditooriku vahe? Millist vilditoorikut on hea vormile tõmmata? Fotod ja näidised. Kübaraklotsi valimine. Kübaradisaini arutelu. Valida saab mitme erineva kübaravormi vahel: kaabu, barett, billbox, kandilise krooniosaga vorm ehk boart ja erinevad ümarad vormid.

Kui kübaraklots on välja valitud – vildi tugevdamine ja kübaraklotsile tõmbamine. Võib veel mõelda disaini ja kübara vormile tõmmata järgmisel korral. Kübar jääb vähemalt nädalaks klotsile, sest nii võtab kübar parema vormi jälje.

3. päev. Kübaradisaini arutlus. Vormile tõmmatud kübarate ülevoolimine, vajadusel aurutamine ja harjamine.  Kübarate vormile tõmbamine, kes eelmine tund ei venitanud kübarat vormile. Kübara vormilt maha võtmine.

4. päev. Kübara äärte lõikamine. Kübara vormilt maha võtmine. Kübara disainimine, otsustamine millised kandid ja paelad või värv kübarale tuleb. Vajadusel aukude täis tikkimine või värvi/vahaga täitmine.

5. päev. Kübara sisepaela õmblemine. Kübarale, kas paela, efektse ornamendi, pinnakaunistuse võ kantpaela õmblemine.

6. päev. Kübarate lõpetamine. Kübara disainimine väljastpoolt.

Õppemeetod
Kursus jaguneb teoreetilisteks loenguteks, milles käsitletakse kübarate ajalugu, materjale ja erinevaid teostamise viise, ning praktiliseks tööks, mille käigus valmib igal osalejal üks vanast kübarast valmistatud uus kübar.

Kursuse läbinu

• oskab kübarat puhastada
• teab kuidas luua kübara disaini
• oskab vormida vanast kübarast uue kübara, kui on olemas kübaraklots, vilt ja želatiin
• oskab õmmelda kübara sisepaela ja voodrit
• teab olulisemat viltkübarate ajaloost
• teab kuidas valmistatakse vilditoorikut
• teab kuidas taaskasutada vana vilti
• oskab parandada vildi auke või koiauke

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on valmis kübara esitlus ja arutelu. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Juhendaja räägib esimesel kohtumisel, millised vahendid peaksid täpselt olema, mis osaleja ise kaasa võtab, ja milleks neid kasutatakse.

Osaleja võtab ise kaasa: triikraud, käärid, madal kauss, suur lusikas segamiseks või silikoonist köögispaatel ja lillepott.

Kübaraklotsid, vanad vildid, spetsiifilisemad materjalid ja vahendid on kohapeal ja sisalduvad kursuse hinnas.

Kohapeal on olemas: kübarsepa naelad, haamer, nöör sidumiseks, voolimisluu, toidukile ja näpitsad.

Juhendaja
Mari Masso on lõpetanud EKA aksessuaaridisaini eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Ta töötab firmas Mari Masso Millinery, mis disainib ja valmistab kübaraid. Mari Masso annab vildist kübarate valmistamise tunde EKA aksessuaari erialal.

---

Aeg: 11. september kuni 16. oktoober esmaspäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, õpperuum B510
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 4. septembrini või kuni kohti jagub

Hind: 390 eurot
Registreerudes enne 28. augustit, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 190 eurot, seejärel 2. septembriks 200 eurot.

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud algajatele, kes soovivad õppida kaasaegseid disainitehnoloogiaid, et luua digitaalseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad kasutaja vajadustele.

UI/UX disainer on aastal 2023 üks kõige nõutavamaid elukutseid IT- ja disainivaldkonnas. Disainil on jõud maailma paremaks muuta ja seda teevadki UI/UX-disainerid iga päev — parandavad kasutajakogemust ning leiavad mugavamaid ja esteetiliselt ilusamaid lahendusi.

See kursus aitab saada põhiteadmised UI/UX-disainist ja võib olla teie IT-karjääri lähtepunktiks. Kursusel koostab iga osaleja oma isikliku projekti.

Eeldused osalejale Keskharidus ja inglise keele oskus (kursus toimub inglise keeles), arvutikasutamise baasteadmised

Kava

1. Päev. UI/UX sissejuhatus. Mis on UI/UX? UI/UXi põhimõtted. Disainiprotsessi ja Figma tarkvara ülevaade.

2. Päev. Kasutajate uurimine. Isikud ja kasutajalood. Kasutajate tagasiside analüüsimine.

3. Päev. Informatsiooni arhitektuur ja wireframing. Wireframe’ide loomine FigJamis, et kavandada kujunduse paigutust ja struktuuri.

4. Päev. Visuaalse disaini põhialused. Paigutus, kompositsioon ja visuaalne hierarhia.

5. Päev. Interaktsioonidisain. Kasutajate suhtlus ja vood (user interactions and flows). Kasutajate käitumise mõistmine, interaktsioonidisaini parimad tavad.

6. Päev. Kasutatavuse testimine. Kasutustestide planeerimine ja läbiviimine. Testitulemuste analüüsimine ja tõlgendamine. Tagasiside põhjal disainide kordamine ja parendamine.

7. Päev. Paneme kõik kokku. UI/UX-disaini integreerimine arendusprotsessi. Koostöö arendajate ja teiste huvirühmadega.

8. Päev. UI/UXi töövõimalused. Tööintervjuud, millist portfooliot ja oskusi ettevõtted ootavad. Kursuse projekti esitlus. Tagasiside.

Õpiväljundid

• teab, mis on UI/UX-disaineri töö
• on omandanud üldisi teadmisi visuaalsest kommunikatsioonist
• tunneb vajalikke tööriistu digitaalsete visandite ja prototüüpide loomiseks

on täiendanud oma portfooliot UI/UXi projektiga

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kursuse jooksul arendatud isiklike projektide esitlus ning tagasiside. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Isiklik sülearvuti, Figma(tasuta prooviperiood)

Juhendaja

Andrei Kedrin on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala ja omandanud bakalaureusekraadi 2006. aastal. Tal on laialdane kogemus digitaalsete toodetega disainitööstuses. Lisaks disainile tegeleb Andrei illustratsioonide ja tänavakunstiga. Ta õpetab kursusi Kumus. On huvitatud uut tüüpi digitaalsest kunstist.

---

Aeg: 5. september kuni 24. oktoober 2023 teisipäeviti kell 18–19.30
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia ruum A502
Maht: 16 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 29. septembrini või kuni kohti jätkub

Hind: 225 eurot

NB! KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursus on mõeldud õmblushuvilistele, kes tahavad arendada oma õmblemis- ja konstrueerimisoskusi. Kursusel pööratakse tähelepanu erinevatele konstrueerimissüsteemidele ning valitakse välja üks, mille põhjal tehakse enda mõõtudele vastav lõige. Lõike põhjal õmmeldakse makett, kus vajadusel viiakse sisse parandused ning parandatakse vastavad eksimused ka originaallõikel.

Samuti pööratakse tähelepanu pükste detailidele, räägitakse meeste- ja naistepükste konstruktsioonierinevustest ning erinevate materjalide kasutamisest pükste õmblemisel. Kursuse viimases osas toimub modelleerimine põhilõike baasil, mille abil on võimalik ilma uut lõiget konstrueerimata saada sobiv konstruktsioon. Kavandatakse sobivast materjalist ja tegumoega püksid, mis õmmeldakse ka valmis, ning lisaks tutvustatakse eestikeelset erialakirjandust.

Eeldused osalejale
Keskharidus, eesti keele oskus, algteadmised õmblemisest, õmblusmasina olemasolu kodus iseseisva töö tegemiseks

Kava

1. päev. Sissejuhatus ainesse. Pükste ajalugu. Erinevad materjalid pükste õmblemiseks. Töövahendite tutvustus. Erinevad konstrueerimismeetodid. Kasutatava meetodi tutvustamine.

2. päev. Mõõtude võtmine paaris. Mõõtude ülesmärkimine, vajalike töövahendite ülevaatamine. Alustame konstrueerimist pükste esidetailist, vajalike lisadetailide konstrueerimine. Pükste tagadetaili konstrueerimine. Esi- ja tagadetailide kopeerimine kalkale.

3. päev. Detailidele õmblusvaru lisamine. Maketikangast detailide väljalõikamine. Kodus maketikangast pükste prooviks ettevalmistamine. Proovi läbiviimine paarides. Paranduste sisseviimine lõikel ja uue lõike kopeerimine. Põhilõike baasil modelleerimine. Individuaalse moejoonise tegemine ja tähtsamate sõlmpunktide arutelu.

4. päev. Pükste detailide väljalõikamine ja ettevalmistus õmblemiseks. Taskute ja esikinniste töötlemine.

5. päev. Põhidetailide õmblemine ja proov (võib ka kodus teha).

6.–7. päev. Õmblemine ja paranduste tegemine, konsulteerimine.

8. Lõpuviimistlus ja tööde esitlus, küsimused-vastused, tähelepanekud.

Õppemetoodika

Kasutatakse individuaalselt lähenemist, töö toimub paarides. Töö tempo ja tunni teemas püsimine sõltuvad osalejate ettevalmistusest ning kiirusest (inimesed on erinevad ning nendel on erinev iseseisva töö oskus). Paralleelselt praktilise tööga jagatakse ka teoreetilisi teadmisi.

Kursuse läbinu

• teab erinevaid rõivaste konstrueerimise süsteeme
• oskab võtta kliendilt mõõte ning nende põhjal konstrueerida põhilõike
• teab ja tunneb pükste detaile ning oskab nimetada erinevusi meeste- ja naistepükste konstrueerimisel
• oskab modelleerida põhilõike baasil uue püksilõike
• teab ja tunneb erinevaid materjale ning oskab neid valida

Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, millele saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on kursuse lõpuks valminud pükste esitlus ja ühine arutelu. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid
Osaleja võtab ise kaasa: tugevam jõupaber, kalka, mõõdulint, käärid, maketikangas, värviline marker, põhikangas, vajalikud abivahendid pükste õmblemiseks

Juhendajad
Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud ennast Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme erinevatele etendustele ning töötanud ka filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Praegu õpib Aasamäe TLÜ magistrantuuris kultuuriteooria ja filosoofia erialal, et uurida moodi ja selle toimemehhanisme.

Anneli Kruusberg on lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi rõivaalakorralduse eriala (BA). Ta on õmblusvaldkonnaga seotud juba üle 25 aasta, millest üle 16 aasta töötanud AS Baltika Groupis tehnoloogina. Hetkel töötab EKA moedisaini osakonnas õmblusklassi meistri ja õppejõuna.

---

Aeg: 12. oktoober kuni 30. november neljapäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, 12.–26. oktoobril õpperuum B305 ja 2.–30. novembril õpperuum D507
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 20 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 5. oktoobrini 2023 või kuni kohti jätkub

Hind: 580 eurot
Registreerudes enne 28. septembrit, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 280 eurot, seejärel 3. oktoobriks 300 eurot.