Avatud loengud
19.11.2024
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
Hasso Krulli loeng „Earth Thought”
Teisipäev 19 november, 2024
Hasso Krull on Eesti luuletaja, esseist ja kultuuriteoreetik, kes on avaldanud 16 luulekogu ja 9 esseekogumikku, mis käsitlevad nii kirjandust, kunsti, kino kui ka ühiskondlikke teemasid. Aastatel 1990–2017 õpetas ta kultuuriteooriat Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudis, sealhulgas müütide, suulise pärimuse, mandri filosoofia ja psühhoanalüüsi teemalisi kursuseid. Alates 2019. aastast juhendab ta Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist.
19.11.2024
Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson
Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid
Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.
Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.
Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
Kaasaegne kunst ja kontekst: Minna Henriksson
Teisipäev 19 november, 2024
Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid
Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.
Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.
Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
13.11.2024
Avatud loeng: Kaie Kaas-Ojavere
13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501
Loeng on eesti keeles
“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.
Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine.
Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:
– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente;
– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;
– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;
– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel.
Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid.
Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele.
Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele.
Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.
Avatud loeng: Kaie Kaas-Ojavere
Kolmapäev 13 november, 2024
13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501
Loeng on eesti keeles
“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.
Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine.
Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:
– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente;
– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;
– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;
– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel.
Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid.
Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele.
Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele.
Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.
12.11.2024
Avatud loeng: Ville Jehe “Ärimudelite loeng”
12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles
Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.
Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.
Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.
Loengust paari sõnaga:
Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.
Avatud loeng: Ville Jehe “Ärimudelite loeng”
Teisipäev 12 november, 2024
12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles
Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.
Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.
Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.
Loengust paari sõnaga:
Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.
14.11.2024
Avalik venia legendi loeng: Andres Ojari
Akadeemiliste töötajate konkurss: avalik venia legendi loeng
Arhitektuuri professori (1,0 ametikohta) kandidaat Andres Ojari loeng „Ruumi transformatsioonid“ toimub 14. novembril kell 13 ruumis A-501.
Olete oodatud kuulama!
Avalik venia legendi loeng: Andres Ojari
Neljapäev 14 november, 2024
Akadeemiliste töötajate konkurss: avalik venia legendi loeng
Arhitektuuri professori (1,0 ametikohta) kandidaat Andres Ojari loeng „Ruumi transformatsioonid“ toimub 14. novembril kell 13 ruumis A-501.
Olete oodatud kuulama!
11.11.2024
Disaini avatud loeng: Triin Tiint
Triin Tint – “Silmus silmuse haaval – teekond EKAst H&Mi kudumidisainitiimi (ja kes teab, kuhu edasi)”
Triin Tint on EKA ja Aalto Ülikooli taustaga disainer, kelle nišiks on kudumid.
Pikalt konseptuaalsest (moe)kunstist ja rõivaste kaudu lugude jutustamisest huvituv disainer on saatuse irooniana paar viimast aastat töötanud Stockholmis ühes suurima haardega moebrändis.
11.11 toimuvas loengus räägib Triin enda teekonnast ning selle kujunemisest.
Loomulikult õppis Triin EKAst välismaal ka ERASMUS+ programmi toel.
Disaini avatud loeng: Triin Tiint
Esmaspäev 11 november, 2024
Triin Tint – “Silmus silmuse haaval – teekond EKAst H&Mi kudumidisainitiimi (ja kes teab, kuhu edasi)”
Triin Tint on EKA ja Aalto Ülikooli taustaga disainer, kelle nišiks on kudumid.
Pikalt konseptuaalsest (moe)kunstist ja rõivaste kaudu lugude jutustamisest huvituv disainer on saatuse irooniana paar viimast aastat töötanud Stockholmis ühes suurima haardega moebrändis.
11.11 toimuvas loengus räägib Triin enda teekonnast ning selle kujunemisest.
Loomulikult õppis Triin EKAst välismaal ka ERASMUS+ programmi toel.
12.11.2024
Kaasaegne kunst ja kontekst: Karolin Tampere
Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole
Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.
Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.
Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.
Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.
„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
Kaasaegne kunst ja kontekst: Karolin Tampere
Teisipäev 12 november, 2024
Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole
Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.
Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.
Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.
Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.
„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.
Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
28.11.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Petra Marko
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.
Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Avatud arhitektuuriloeng: Petra Marko
Neljapäev 28 november, 2024
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.
Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
06.11.2024
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar: Märt Väljataga „Verum – factum”
K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar
MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“
6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.
Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.
Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.
Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar: Märt Väljataga „Verum – factum”
Kolmapäev 06 november, 2024
K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar
MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“
6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.
Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.
Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.
Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.
07.11.2024 — 08.11.2024
Uusmeedia 30
EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.
Sünnipäevanädala kava:
4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)
5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)
8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)
Uusmeedia 30
Neljapäev 07 november, 2024 — Reede 08 november, 2024
EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.
Sünnipäevanädala kava:
4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)
5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)
8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)