Avatud loengud
14.06.2023
EKA disaini uute magistriõppekavade tutvustus Tartus
Kolmapäeval, 14. juunil kell 14.00 tulevad EKA disainisuuna uusi magistriõppekavu tutvustama Stella Runnel, Juss Heinsalu ja Eva Liisa Kubinyi.
Kohtumine toimub Pallase raamatukogus ja üritusega on võimalik ühineda ka veebi teel.
REGISTREERI END SIIA VAJUTADES
Kohtumise fookus on reformitud magistriõppekavadel: Sotsiaalne disain, Taidestuudium ja Ringdisain.
Sotsiaalne disain on esimene omataoline transdistsiplinaarne õppekava Eestis, mis valmistab ette erineva taustaga üliõpilasi kujundama ümber ühiskondlikke suhteid, organisatsioone ja tootmist. Programmi eesmärk on aidata mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes on häälestatud kaasaegsetele ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele, kasutades disaini ihaldusväärsete ja vajalike muutuste läbiviimiseks.
Taidestuudium uus disainiteaduskonna õppekava, mille aluseks on materjalikeskne loometöö ja mõtlemine. Rahvusvahelises grupis toimuv kaheaastane õpe käsitleb kõrvuti käelisele tööle omaseid viise loovuurimuslike metodoloogiate ja nüüdisaegsete materiaalse kultuuri teooriatega. Stuudiotööl põhinev õppeprotsess toetab kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, käelise tegevuse ümbermõtestamist, narratiivide loomist, spekulatiivsust, individuaalsete taidepraktikate väljatöötamist ning autoripositsiooni kujundamist.
Ringdisaini õppekava on loodud inimestele, kelle motivatsioon on radikaalselt ja strateegiliselt disainida ringset tulevikku esemelises maailmas ja läbi selle luua positiivset mõju ning lisaväärtust tootvas majandusruumis. Seejuures ei pea tulevase tudengi enda taust olema disainis – õppekaval tutvustatavad (disaini)tööriistad on probleemide lahendamisel ja uute süsteemide loomisel ning tõlgendamisel universaalsed abilised ka ettevõtlus või muu taustaga inimestele.
Soovitame kõigile neljanda ja kolmanda kursuse üliõpilastele, keda huvitab magistriõpe EKA-s. Peale üldist õppekavade tutvustamist on võimalik saada ka personaalset konsultatsiooni just Sind huvitavatel teemadel.
Parimate soovidega!
EKA disaini uute magistriõppekavade tutvustus Tartus
Kolmapäev 14 juuni, 2023
Kolmapäeval, 14. juunil kell 14.00 tulevad EKA disainisuuna uusi magistriõppekavu tutvustama Stella Runnel, Juss Heinsalu ja Eva Liisa Kubinyi.
Kohtumine toimub Pallase raamatukogus ja üritusega on võimalik ühineda ka veebi teel.
REGISTREERI END SIIA VAJUTADES
Kohtumise fookus on reformitud magistriõppekavadel: Sotsiaalne disain, Taidestuudium ja Ringdisain.
Sotsiaalne disain on esimene omataoline transdistsiplinaarne õppekava Eestis, mis valmistab ette erineva taustaga üliõpilasi kujundama ümber ühiskondlikke suhteid, organisatsioone ja tootmist. Programmi eesmärk on aidata mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes on häälestatud kaasaegsetele ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele, kasutades disaini ihaldusväärsete ja vajalike muutuste läbiviimiseks.
Taidestuudium uus disainiteaduskonna õppekava, mille aluseks on materjalikeskne loometöö ja mõtlemine. Rahvusvahelises grupis toimuv kaheaastane õpe käsitleb kõrvuti käelisele tööle omaseid viise loovuurimuslike metodoloogiate ja nüüdisaegsete materiaalse kultuuri teooriatega. Stuudiotööl põhinev õppeprotsess toetab kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, käelise tegevuse ümbermõtestamist, narratiivide loomist, spekulatiivsust, individuaalsete taidepraktikate väljatöötamist ning autoripositsiooni kujundamist.
Ringdisaini õppekava on loodud inimestele, kelle motivatsioon on radikaalselt ja strateegiliselt disainida ringset tulevikku esemelises maailmas ja läbi selle luua positiivset mõju ning lisaväärtust tootvas majandusruumis. Seejuures ei pea tulevase tudengi enda taust olema disainis – õppekaval tutvustatavad (disaini)tööriistad on probleemide lahendamisel ja uute süsteemide loomisel ning tõlgendamisel universaalsed abilised ka ettevõtlus või muu taustaga inimestele.
Soovitame kõigile neljanda ja kolmanda kursuse üliõpilastele, keda huvitab magistriõpe EKA-s. Peale üldist õppekavade tutvustamist on võimalik saada ka personaalset konsultatsiooni just Sind huvitavatel teemadel.
Parimate soovidega!
15.06.2023
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
Neljapäev 15 juuni, 2023
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
29.05.2023 — 31.05.2023
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
URBANISTIKA ja ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE MA kaitsmised
Esmaspäev 29 mai, 2023 — Kolmapäev 31 mai, 2023
KAITSMISTE AJAKAVA
Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7
Urbanistika magistritööde kaitsmised
- mail EKAs, ruumis A501
10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.
11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.
12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine.
13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question.
Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised
- ja 31. mail EKAs, ruumis A501
- mai
9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
11.15 – 11.30 kohvipaus
11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.
12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.
13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.45 – 14.45 lõuna
14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
- mai
9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.
12.00 – 13.00 lõuna
13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann
13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.
15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.
13.06.2023
Taras Lesivi avatud loeng “Vastupidavus: kunstiharidus sõja ajal”
13. juunil kl 13.00 esineb aulas ELIA UAx programmi partner Taras Lesiv, Lvivi Kunstiakadeemia prorektor.
Loeng on osa Transform4Europe Week programmist.
Peale loengut modereerib “küsimusi ja vastuseid” Kristiina Krabi-Klanberg.
Taras Lesiv on õpetanud kunsti ja kunstiajalugu Lvivi riiklikus kunstiakadeemias (Ukraina) alates 2007. aastast. Ta on omandanud nii BA kui ka magistrikraadi kujutava ja tarbekunsti erialal, spetsialiseerunud sakraalkunstile. Alates 2005. aastast on ta töötanud kunstniku ja projektijuhina erinevate kristlike kirikute sisekujundusprojektide juures. Aastatel 2017–2018 oli ta Fulbrighti stipendiaat Georgia osariigi ülikoolis (USA). Ta kaitses 2021. aastal väitekirja “Ikoonimaal Galicias 19. sajandi lõpust – 21. sajandi algusest: kunstiline kujund ja teoreetiline diskursus”, saades teaduste kandidaadi kraadi (PhD). Taras Lesiv nimetati 2021. aasta septembris Lvivi riikliku kunstiakadeemia õppe- ja teadusprorektoriks. Tema uurimishuvid hõlmavad kristliku sakraalkunsti, kujutava kunsti ja rahvusliku/etnilise identiteedi loomise ajalugu, teooriat ja praktikat.
Sõja puhkedes seisis Lvivi Riiklik Kunstiakadeemia silmitsi kriitilise väljakutsega tagada oma õpilaste turvalisus ja haridus. Taras Lesivi ettekanne annab narratiivi väljakutsetest, millega Lvivi akadeemia konflikti alguses kokku puutus, andes ülevaate meie juhtimisstrateegiatest rasketes olukordades. Need väljakutsed, sealhulgas õpetajate ja üliõpilaste massiline lahkumine välisriikidesse, haridusasutuste ümberkujundamine ja rahalised piirangud, ilmnesid kõik koos käimasolevate kõrgharidusreformidega. Koostöös teiste kunstiinstitutsioonidega ning tänu meie õppejõudude, töötajate ja üliõpilaste pühendumusele lõime vastupidava raamistiku tundide säilitamiseks kaootiliste sõjatingimuste ajal. Ületades arvukaid takistusi, seame esikohale hariduse kvaliteedi sõja ajal ja pärast seda. Tunnistades nii Ukraina-sisese kui ka väljastpoolt tuleva toetuse tähtsust, on meie eesmärk ennetada ajude äravoolu ja säilitada kunstihariduse elujõudu.
Toetab: ERASMUS programm
Taras Lesivi avatud loeng “Vastupidavus: kunstiharidus sõja ajal”
Teisipäev 13 juuni, 2023
13. juunil kl 13.00 esineb aulas ELIA UAx programmi partner Taras Lesiv, Lvivi Kunstiakadeemia prorektor.
Loeng on osa Transform4Europe Week programmist.
Peale loengut modereerib “küsimusi ja vastuseid” Kristiina Krabi-Klanberg.
Taras Lesiv on õpetanud kunsti ja kunstiajalugu Lvivi riiklikus kunstiakadeemias (Ukraina) alates 2007. aastast. Ta on omandanud nii BA kui ka magistrikraadi kujutava ja tarbekunsti erialal, spetsialiseerunud sakraalkunstile. Alates 2005. aastast on ta töötanud kunstniku ja projektijuhina erinevate kristlike kirikute sisekujundusprojektide juures. Aastatel 2017–2018 oli ta Fulbrighti stipendiaat Georgia osariigi ülikoolis (USA). Ta kaitses 2021. aastal väitekirja “Ikoonimaal Galicias 19. sajandi lõpust – 21. sajandi algusest: kunstiline kujund ja teoreetiline diskursus”, saades teaduste kandidaadi kraadi (PhD). Taras Lesiv nimetati 2021. aasta septembris Lvivi riikliku kunstiakadeemia õppe- ja teadusprorektoriks. Tema uurimishuvid hõlmavad kristliku sakraalkunsti, kujutava kunsti ja rahvusliku/etnilise identiteedi loomise ajalugu, teooriat ja praktikat.
Sõja puhkedes seisis Lvivi Riiklik Kunstiakadeemia silmitsi kriitilise väljakutsega tagada oma õpilaste turvalisus ja haridus. Taras Lesivi ettekanne annab narratiivi väljakutsetest, millega Lvivi akadeemia konflikti alguses kokku puutus, andes ülevaate meie juhtimisstrateegiatest rasketes olukordades. Need väljakutsed, sealhulgas õpetajate ja üliõpilaste massiline lahkumine välisriikidesse, haridusasutuste ümberkujundamine ja rahalised piirangud, ilmnesid kõik koos käimasolevate kõrgharidusreformidega. Koostöös teiste kunstiinstitutsioonidega ning tänu meie õppejõudude, töötajate ja üliõpilaste pühendumusele lõime vastupidava raamistiku tundide säilitamiseks kaootiliste sõjatingimuste ajal. Ületades arvukaid takistusi, seame esikohale hariduse kvaliteedi sõja ajal ja pärast seda. Tunnistades nii Ukraina-sisese kui ka väljastpoolt tuleva toetuse tähtsust, on meie eesmärk ennetada ajude äravoolu ja säilitada kunstihariduse elujõudu.
Toetab: ERASMUS programm
02.06.2023
Jaak Tombergi uurimuse esitlus
2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).
Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.
Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.
Jaak Tombergi uurimuse esitlus
Reede 02 juuni, 2023
2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).
Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.
Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.
24.05.2023
Arutelu: Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”
24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.
Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?
Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.
Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.
Arutelu: Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”
Kolmapäev 24 mai, 2023
24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.
Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?
Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.
Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.
23.05.2023
Filmilinastus: Harun Farocki “Zum Vergleich”
Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009)
Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas
Filmi kestus 61 minutit.
“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)
Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.
Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.
Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.
Filmilinastus: Harun Farocki “Zum Vergleich”
Teisipäev 23 mai, 2023
Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009)
Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas
Filmi kestus 61 minutit.
“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)
Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.
Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.
Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.
25.05.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Kadambari Baxi
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.
Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.
Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
Avatud arhitektuuriloeng: Kadambari Baxi
Neljapäev 25 mai, 2023
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.
Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.
Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
01.06.2023
Disainimõte 2023 vestlusõhtu: Maailma avastamine tegemise kaudu
EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.
Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.
Vestlusõhtu toimub inglise keeles.
Osalejate tutvustused:
Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.
Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.
Disainimõte 2023 vestlusõhtu: Maailma avastamine tegemise kaudu
Neljapäev 01 juuni, 2023
EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.
Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.
Vestlusõhtu toimub inglise keeles.
Osalejate tutvustused:
Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.
Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.
17.05.2023
Disainimõte 2023 vestlusõhtu: Sotsiaalselt kaasatud disain
EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.
Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.
Vestlusõhtu toimub inglise keeles.
Osalejate tutvustused:
Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.
Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.
Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).
Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.
Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele.
Disainimõte 2023 vestlusõhtu: Sotsiaalselt kaasatud disain
Kolmapäev 17 mai, 2023
EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.
Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.
Vestlusõhtu toimub inglise keeles.
Osalejate tutvustused:
Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.
Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.
Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).
Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.
Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele.