Avatud loengud

2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).

Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.

Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.

Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).

Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.

24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.

Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?

Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.

Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.

Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.

Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

REGISTREERU SIIN

Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

Osalejate tutvustused:

Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.

Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.

Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

REGISTREERU SIIN

Osalejate tutvustused:

Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.

Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).

Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.

Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. 

Loovakadeemia tasuta veebiseminar “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga “Loovakadeemia 2023” veebiseminari “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Millised valdkonnad on majanduses hääbuvad ja milliste valdkondade tähtsus lähitulevikus kasvab? Kas 50 aastat tagasi tehtud keskkonna teemalised ennustused on täide läinud? Mida ennustavad maailma tippteadlased järgnevaks 50 aastaks?
Lühike ülevaade sellistest numbriliselt mõõdetavatest näitajatest nagu ökoloogiline jalajälg ja süsiniku jalajälg.

Antud veebiseminaril on peamine fookus kõikidele kättesaadava keskkonnateemalise info visualiseerimine ning probleemidest tervikliku, suure pildi joonistamine.

Esineja Veiko Liis on multitalent, kes on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, illustraator ja tootedisainer, ta keskendub oma disainitöödes ökoloogilistele ning jätkusuutlikele lahendustele. Üheks tema tuntuimaks tööks võib pidada ilmselt volditavat piimakannu, mis annab kasutajale võimaluse vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust. Veiko Liis on juhendanud keskkonnasäästliku mööbli valmistamise töötubasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Bolognas ja Berliinis.

EKA avab sel suvel kolm uut magistriõppekava:

ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium.

Veiko Liis on üks uue ringdisaini õppekava õppejõude.

Seminar on tasuta.
Registreerimisvorm

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia, karin.kiigemagi@artun.ee

3. maist alustavad avalike loengutega vabade kunstide teaduskonna kandidaadid:

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Loeng toimub ruumis A-501

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”.

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Loengud toimuvad ruumis A-302

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com