Avatud loengud
25.04.2023
Ekskursioon: prof Andres Kurg näitusel “Prognoos ja fantaasia”
25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.
“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitus keskendub Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning toob selle kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.-1980. aastatel.
Näituse kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets, assistent Kristina Papstel. Kujundus Kaisa Sööt, graafiline kujundus Indrek Sirkel.
Näitus valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud kuni 30. aprillini.
Ekskursioon: prof Andres Kurg näitusel “Prognoos ja fantaasia”
Teisipäev 25 aprill, 2023
25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.
“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitus keskendub Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning toob selle kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.-1980. aastatel.
Näituse kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets, assistent Kristina Papstel. Kujundus Kaisa Sööt, graafiline kujundus Indrek Sirkel.
Näitus valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud kuni 30. aprillini.
25.04.2023
Benjamin Moua avalik loeng
Benjamin Moua on NYC-s tegutsev disainer ja loovisik, kes naaseb EKA-sse 25. aprillil 2023, et jagada oma vaateid teemadel nagu: tootedisaini hetkeseis ja tulevik, innovatsioon, tehisintellekt, 3D-tootmine, globaalne majandus, jätkusuutlikkus ja tarbijanõudlus.
Tema varasem kogemus kaubamärkidega nagu Reebok, Target, Adidas, Dick’s Sporting Goods, UNIQLO, Terramar Sports, New Balance ja koostööpartnerlused disainerina Bostoni maratonil, New Yorgi maratonil, Londoni maratonil, Wimbledonis ja US Openil on andnud talle ainulaadse võimaluse laiendada oma interdistsiplinaarse disaini kogemusi kõvadest kuni pehmete kaupadeni, värvist konstruktsioonini, trendidest kaubanduseni ning trükistest ja mustritest tootmiseni. Oma unikaalse karjääri jooksul on ta tegelenud nii tarbe- kui ka moekaubandusega.
Loeng toimub inglise keeles, kestab umbes 45 minutit ja sellele järgneb küsimuste-vastuste sessioon.
Benjamin Moua avalik loeng
Teisipäev 25 aprill, 2023
Benjamin Moua on NYC-s tegutsev disainer ja loovisik, kes naaseb EKA-sse 25. aprillil 2023, et jagada oma vaateid teemadel nagu: tootedisaini hetkeseis ja tulevik, innovatsioon, tehisintellekt, 3D-tootmine, globaalne majandus, jätkusuutlikkus ja tarbijanõudlus.
Tema varasem kogemus kaubamärkidega nagu Reebok, Target, Adidas, Dick’s Sporting Goods, UNIQLO, Terramar Sports, New Balance ja koostööpartnerlused disainerina Bostoni maratonil, New Yorgi maratonil, Londoni maratonil, Wimbledonis ja US Openil on andnud talle ainulaadse võimaluse laiendada oma interdistsiplinaarse disaini kogemusi kõvadest kuni pehmete kaupadeni, värvist konstruktsioonini, trendidest kaubanduseni ning trükistest ja mustritest tootmiseni. Oma unikaalse karjääri jooksul on ta tegelenud nii tarbe- kui ka moekaubandusega.
Loeng toimub inglise keeles, kestab umbes 45 minutit ja sellele järgneb küsimuste-vastuste sessioon.
04.05.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Klaske Havik
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.
Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.
Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
Lisainfo:
Tiina Tammet
+372 642 0071
Avatud arhitektuuriloeng: Klaske Havik
Neljapäev 04 mai, 2023
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.
Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.
Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
Lisainfo:
Tiina Tammet
+372 642 0071
28.04.2023 — 05.05.2023
Venia legendi loengud jätkuvad
Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.
Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid:
Juss Heinsalu
24. aprillil kell 15.00 EKA aulas loeng “Loomisloo materiaalsus”.
Ionel Lehari
24. aprillil kell 16.00 loeng “Visuaalne kommunikatsioon kultuuripärandis”.
Ott Kagovere
28. aprillil kell 13.00 loeng “Praktika tähendusest graafilises disainis ja disainihariduses”.
28. aprillil kell 14.00 loeng “Sõlmed meie silmades: visuaalsest suhtlusoskusest”.
Graafilise disaini professor, MA õppekava juht
Sean Yendys
28. aprillil kell 15.00 loeng “Establishing a new MA Curriculum in Graphic Design”
Parool on VLloeng2023!
Loeng on inglise keeles.
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”
Parool on VLloeng2023!
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”
Parool on VLloeng2023!
Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”
Parool on VLloeng2023!
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”
Parool on VLloeng2023!
Venia legendi loengud jätkuvad
Reede 28 aprill, 2023 — Reede 05 mai, 2023
Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.
Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid:
Juss Heinsalu
24. aprillil kell 15.00 EKA aulas loeng “Loomisloo materiaalsus”.
Ionel Lehari
24. aprillil kell 16.00 loeng “Visuaalne kommunikatsioon kultuuripärandis”.
Ott Kagovere
28. aprillil kell 13.00 loeng “Praktika tähendusest graafilises disainis ja disainihariduses”.
28. aprillil kell 14.00 loeng “Sõlmed meie silmades: visuaalsest suhtlusoskusest”.
Graafilise disaini professor, MA õppekava juht
Sean Yendys
28. aprillil kell 15.00 loeng “Establishing a new MA Curriculum in Graphic Design”
Parool on VLloeng2023!
Loeng on inglise keeles.
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”
Parool on VLloeng2023!
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”
Parool on VLloeng2023!
Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”
Parool on VLloeng2023!
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”
Parool on VLloeng2023!
16.04.2023
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu konverents
16. aprillil kell 17.00 toimub Kanuti Gildi SAALi Baaris Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) esimene konverents “Konverents”.
Programmis paneeldiskussioon, open mic, väitlus, maitsvad vahepalad, lõbu, siirus, tõsidus, naer, tants.
Paneeldiskussioon “KRIITIKA?!” kutsub kokku viis noort loomeinimest, kes kombates kunsti, kunstiteaduse, arvustamise ja vastuvõtmise piiridel, arutlevad subjektiivselt kriitika oleviku ning tuleviku üle.
Väitlus “Parim meedium 2023” selgitab välja selle kaasaegse kunsti hooaja parima meediumi. Lisaks veel põnevad, harivad ning siirad vahepalad.
Osalevad:
Karola Ainsar, Karl Joonas Alamaa, ENKKL, Liisbeth Horn, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Johanna Jolen Kuzmenko, Stina Leek, Kertu Rannula, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Elisa Margot Winters, Elo Vahtrik, Mattias Veller jpt.
Täpsem info meie sotsiaalmeedia kanalites:
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu konverents
Pühapäev 16 aprill, 2023
16. aprillil kell 17.00 toimub Kanuti Gildi SAALi Baaris Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) esimene konverents “Konverents”.
Programmis paneeldiskussioon, open mic, väitlus, maitsvad vahepalad, lõbu, siirus, tõsidus, naer, tants.
Paneeldiskussioon “KRIITIKA?!” kutsub kokku viis noort loomeinimest, kes kombates kunsti, kunstiteaduse, arvustamise ja vastuvõtmise piiridel, arutlevad subjektiivselt kriitika oleviku ning tuleviku üle.
Väitlus “Parim meedium 2023” selgitab välja selle kaasaegse kunsti hooaja parima meediumi. Lisaks veel põnevad, harivad ning siirad vahepalad.
Osalevad:
Karola Ainsar, Karl Joonas Alamaa, ENKKL, Liisbeth Horn, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Johanna Jolen Kuzmenko, Stina Leek, Kertu Rannula, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Elisa Margot Winters, Elo Vahtrik, Mattias Veller jpt.
Täpsem info meie sotsiaalmeedia kanalites:
17.04.2023
Venia legendi loengud: Jörn Frenzel, Kaja Tooming Buchanan
Esmaspäeval, 17. aprillil alustavad avalike loengutega disainiteaduskonna teenusedisaini professori ametikoha kandidaadid.
Teenusedisaini professori valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjoni ettepanekul kinnitas rektor kandidaatideks:
Jörn Frenzel
17. aprill kell 10 loeng “Service Design as a tool to shape Society”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Kaja Tooming Buchanan
17. aprill kell 11 loeng „Invisible Elements of Service and the Commonplaces of Discovery”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Ruum: A-501
Mõlemad loengud toimuvad inglise keeles. Professor valitakse maikusises senatis.
Venia legendi loengud: Jörn Frenzel, Kaja Tooming Buchanan
Esmaspäev 17 aprill, 2023
Esmaspäeval, 17. aprillil alustavad avalike loengutega disainiteaduskonna teenusedisaini professori ametikoha kandidaadid.
Teenusedisaini professori valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjoni ettepanekul kinnitas rektor kandidaatideks:
Jörn Frenzel
17. aprill kell 10 loeng “Service Design as a tool to shape Society”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Kaja Tooming Buchanan
17. aprill kell 11 loeng „Invisible Elements of Service and the Commonplaces of Discovery”.
Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!
Ruum: A-501
Mõlemad loengud toimuvad inglise keeles. Professor valitakse maikusises senatis.
16.05.2023
Sõda mälestusmärkide vastu: Debatid vene/nõukogude pärandi üle Ida- ja Kesk-Euroopas alates 2022
Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022
Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.
Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.
Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).
Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.
Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin.
Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).
Sõda mälestusmärkide vastu: Debatid vene/nõukogude pärandi üle Ida- ja Kesk-Euroopas alates 2022
Teisipäev 16 mai, 2023
Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022
Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.
Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.
Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).
Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.
Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin.
Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).
04.04.2023
GD loengud: Eleonora Šljanda
“GD Lecture Series” on graafilise disaini osakonna korraldatud loengusari, kuhu on kutsutud erinevad graafilised disainerid, kes räägivad oma praktikast ja tegemistest.
4. aprill on külas graafiline disainer ja DJ Eleonora Šljanda. Eleonora on õppinud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Gerrit Rietveldi akadeemias.
Loeng algab kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis C304.
GD loengud: Eleonora Šljanda
Teisipäev 04 aprill, 2023
“GD Lecture Series” on graafilise disaini osakonna korraldatud loengusari, kuhu on kutsutud erinevad graafilised disainerid, kes räägivad oma praktikast ja tegemistest.
4. aprill on külas graafiline disainer ja DJ Eleonora Šljanda. Eleonora on õppinud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Gerrit Rietveldi akadeemias.
Loeng algab kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis C304.
04.04.2023
Open lecture by Margaret Tali: Artistic Research and Tackling Uncomfortable Past
Histories and memories of the 20th and 21st centuries in the Baltic States with its different colonialisms are entangled with the uneasy relations between the past and present. How can we acknowledge this history as layered and nuanced? And which methods could help us to address its blind spots and silences as well as solidarities?
In this presentation, Margaret Tali will introduce the transdisciplinary project “Communicating Difficult Pasts” (2019-2024) and focus on its different ways of engaging artists to answer these questions. At the heart of this collaborative project has been creating synergies between humanities scholarship, artistic research and curation in order to learn from each others’ methods and approaches in order to sharpen and enrich our perspectives to history writing. The exhibition “Difficult Pasts. Connected Worlds” co-curated with Ieva Astahovska in its framework at the National Gallery of Art in Vilnius (2022) and in the Latvian National Museum of Art (2020) presented its results to a broader public. During the lecture, Margaret Tali will introduce some of the works included by Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Jaana Kokko, and Quinsy Gario & Jörgen Gario.
Margaret Tali is an art historian and curator, who works as a postdoctoral research fellow at the Estonian Academy of Arts, Institute of Art History and Visual Culture. Her research interests include exhibition histories, curating difficult heritage, relationships of visual art and handicraft, and histories of the art museum. She holds a PhD from the Amsterdam School of Cultural Analysis, University of Amsterdam. She is the author of Absence and Difficult Knowledge in Contemporary Art Museums (2018) and co-editor, with Ieva Astahovska, of the Memory Studies special issue Return of Suppressed Memories in Eastern Europe: Locality and Unsilencing Difficult Histories (2/2022). Together with Astahovska she has initiated the project Communicating Difficult Pasts, and as a part of which she co-curated the exhibition Difficult Pasts. Connected Worlds in the Latvian National Museum of Art (2019) and Lithuanian National Gallery of Art (2022).
margarettali.net
Open lecture by Margaret Tali: Artistic Research and Tackling Uncomfortable Past
Teisipäev 04 aprill, 2023
Histories and memories of the 20th and 21st centuries in the Baltic States with its different colonialisms are entangled with the uneasy relations between the past and present. How can we acknowledge this history as layered and nuanced? And which methods could help us to address its blind spots and silences as well as solidarities?
In this presentation, Margaret Tali will introduce the transdisciplinary project “Communicating Difficult Pasts” (2019-2024) and focus on its different ways of engaging artists to answer these questions. At the heart of this collaborative project has been creating synergies between humanities scholarship, artistic research and curation in order to learn from each others’ methods and approaches in order to sharpen and enrich our perspectives to history writing. The exhibition “Difficult Pasts. Connected Worlds” co-curated with Ieva Astahovska in its framework at the National Gallery of Art in Vilnius (2022) and in the Latvian National Museum of Art (2020) presented its results to a broader public. During the lecture, Margaret Tali will introduce some of the works included by Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Jaana Kokko, and Quinsy Gario & Jörgen Gario.
Margaret Tali is an art historian and curator, who works as a postdoctoral research fellow at the Estonian Academy of Arts, Institute of Art History and Visual Culture. Her research interests include exhibition histories, curating difficult heritage, relationships of visual art and handicraft, and histories of the art museum. She holds a PhD from the Amsterdam School of Cultural Analysis, University of Amsterdam. She is the author of Absence and Difficult Knowledge in Contemporary Art Museums (2018) and co-editor, with Ieva Astahovska, of the Memory Studies special issue Return of Suppressed Memories in Eastern Europe: Locality and Unsilencing Difficult Histories (2/2022). Together with Astahovska she has initiated the project Communicating Difficult Pasts, and as a part of which she co-curated the exhibition Difficult Pasts. Connected Worlds in the Latvian National Museum of Art (2019) and Lithuanian National Gallery of Art (2022).
margarettali.net
13.04.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Pascal Bronner
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.
Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.
Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
Lisainfo:
Tiina Tammet
+372 642 0071
Avatud arhitektuuriloeng: Pascal Bronner
Neljapäev 13 aprill, 2023
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.
13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.
Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.
Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Andres Ojari
Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/
Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw
Lisainfo:
Tiina Tammet
+372 642 0071