Avatud loengud

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10.00-12.00 toimub õppeaasta alguse puhul aulas (A101) EKA rektor, professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Läti Kunstiakadeemia LMDA uurimisinstituut kutsub kõiki kuulama 15. juunil, kell 18.00 toimuvat vestlusringi keha ja ruumi suhetest.

Ürituse otseülekannet näeb Facebookis. Esinejate 15-minutistele ettekannetele järgneb vestlusring. Olete oodatud liituma!

Laiendatud kehad / laiendatud ruumid

Me tunnetame ruumi läbi oma kehade. Kehad loovad ja ka sätestavad ruumi. Mõeldes kehast ja ruumist kui ühest liidesest, loome kehale uue raamistiku ja tähendusvälja. See võib hõlmata uute tehnoloogiate kehastust ning sisemise ja välimise üleseid tähendusi, mis võivad ulatuda pliiatsitipuni või autokereni. Need mõttemudelid võivad kehade ja ruumide vahelised piirid aga ka hoopis lahustada. Eelseisvas vestlusringis arutamegi just selliste olukordade üle. Mõtestame ümber ruumilisi ja kehalisi olemise viise, et anda nende mõttemudelitega uus tähendus ka sellele, kuidas kehad ja digitaalne keskkond üksteisega suhestuvad.

Moderaator: dr. Eva Sommeregger, vanemteadur, Läti Kunstiakadeemia

Kutsutud esinejad:

Christina Jauernig: arhitekt ja loovuurija (tants, digitaalsed keskkonnad)

Johanna Jõekalda: arhitekt ja XR-uurija (inimese ruumitaju)

Valerie Messini: arhitekt ja loovuurija (digikeskkonnad, AI, masinõpe)

Seth Weiner / Sadie Siegel: transdistsiplinaarne kunstnik (ruumiline praktika, heli)

EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.

Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.

Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

Piletid saadaval Piletilevis

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

Sündmus Facebookis

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!

1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.

Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor

11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Lisainfo:

Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee

Disainist kirjutamise üle vestlevad Sandra Nuut, Urmas Lüüs, Karin Vicente ja Jüri Kermik.

Vestlust modereerib Taavi Hallimäe.

Diskussioon toimub eesti keeles.

Milliseid käsitlusi disainist me vajame, milliseid vajab disainer?
Kes on lugeja, keda peaksime disainist kirjutamisel silmas pidama?
Millisest disainist tuleks meil üldse kirjutada?
Mis on see, mida saab disainikirjutusega teha, kuid milleks disain ise ei ole alati suuteline?
Kas me vajame kirjeldavat, hinnangulist, kogemuslikku või tõlgenduslikku disainikriitikat?

Üritusel tutvustatakse ka EKA disainiteaduskonna uut ajakirja Leida, mille esimene number ilmub sügisel.

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”. Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Adrianus Kundert on Hollandi disainer, kes tegeleb tootedisaini ja ruumikujundusega ning on entusiastlik korvipunuja. Tema disainikeelt iseloomustavad mängulisus ja eksperimenteerimine. Loengus viib Adrianus Kundert teid rännakule läbi oma töömeetodi, tuues välja mõned projektid, millega ta seni töötanud on (kliendid mh Jongeriuslab, Susan Bijl, Crafts Council ja Envisions).

Adrianus töötab oma mängulise ja eksperimentaalse lähenemisega tootedisaini raames väga erinevate projektidega. Tema tööprotsessi tulemus on sageli käsitööle orienteeritud ja püüab nihutada piire, püüdes luua läbi traditsiooniliste tehnikate midagi uut. Viimasel ajal on ta keskendunud korvikunstile ning loengus räägib lähemalt ka oma algatusest Basketclub, mis toob korviteemadel kokku disainereid üle maailma. Loengus jagab ta oma nägemust ja seda, millised küsimused teda uute projektide kallal töötades ajendavad.

Loeng toimub inglise keeles.

www.adrianuskundert.com

www.instagram.com/opblaashelicopter

https://www.instagram.com/_basketclub_/

Loengu toob teieni EKA aksessuaari ja köite osakond

EKA aksessuaari ja köite osakond Instagramis