Avatud loengud
18.11.2022
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juubeliseminar “Teise pilk”
18. novembril tähistab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut oma 30. juubelit Marko Raadi filmide linastuse ja juubeliseminariga “Teise pilk”.
Seminar keskendub pilgule, mis on suunatud KVI poole teiste erialade ja valdkondade perspektiivist. Samuti on fookuses KVI vilistlased – esimesed lõpetajad ja ka need, kes peale lõpetamist on asunud tegutsema hoopis mõnel teisel erialal.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Programm:
14:00 filmid EKA aulas (A-101)
Marko Raat ”Esteetilistel põhjustel”, 1999
Marko Raat ”Kivituur”, 1999
jt.
16.00 seminar “Teise pilk” (A-501, eelregistreerimisega).
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juubeliseminar “Teise pilk”
Reede 18 november, 2022
18. novembril tähistab Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut oma 30. juubelit Marko Raadi filmide linastuse ja juubeliseminariga “Teise pilk”.
Seminar keskendub pilgule, mis on suunatud KVI poole teiste erialade ja valdkondade perspektiivist. Samuti on fookuses KVI vilistlased – esimesed lõpetajad ja ka need, kes peale lõpetamist on asunud tegutsema hoopis mõnel teisel erialal.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Programm:
14:00 filmid EKA aulas (A-101)
Marko Raat ”Esteetilistel põhjustel”, 1999
Marko Raat ”Kivituur”, 1999
jt.
16.00 seminar “Teise pilk” (A-501, eelregistreerimisega).
25.11.2022
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Reede 25 november, 2022
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
03.11.2022
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
Neljapäev 03 november, 2022
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
03.11.2022
Avatud arhitektuuriloeng: Bika Rebek
Bika Rebek (Some Place Studio): Between Worlds
Tähelepanu koondumispunktiks on Berliin. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
3. novembril mõtestab EKA aulas Berliini arhitekt, koolitaja ja kuraator Bika Rebek, arhitektuuristuudio Some Place Studio juht ja kaasasutaja. Stuudio tegeleb erinevate kogukondade ruumide loomisega, lähenedes ruumile läbi tehnoloogilise arhitektuuriprisma ning arvestades arhitektuuri ja disaini mõju kaasaegsetele psühholoogilistele, keskkondlikele, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse aspektidele. Some Place Studio tegutseb peamiselt Berliinis, ent ka Viinis ja New Yorgis koondades üleilmselt arhitekte, disainereid ja strateege.
Warum Berlin?
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Johan Tali
Avatud arhitektuuriloeng: Bika Rebek
Neljapäev 03 november, 2022
Bika Rebek (Some Place Studio): Between Worlds
Tähelepanu koondumispunktiks on Berliin. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.
3. novembril mõtestab EKA aulas Berliini arhitekt, koolitaja ja kuraator Bika Rebek, arhitektuuristuudio Some Place Studio juht ja kaasasutaja. Stuudio tegeleb erinevate kogukondade ruumide loomisega, lähenedes ruumile läbi tehnoloogilise arhitektuuriprisma ning arvestades arhitektuuri ja disaini mõju kaasaegsetele psühholoogilistele, keskkondlikele, võrdsuse ja jätkusuutlikkuse aspektidele. Some Place Studio tegutseb peamiselt Berliinis, ent ka Viinis ja New Yorgis koondades üleilmselt arhitekte, disainereid ja strateege.
Warum Berlin?
Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Johan Tali
01.11.2022
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
Mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas peaks EKA seda edendama?
Teisipäev 01 november, 2022
Kutsume kõiki Kunstiakadeemia liikmeid teisipäeval, 1. novembril kell 14.00–17.00 EKA aulasse kuulama, mõtlema ja arutlema selle üle, mis on sooline võrdsus ning kas ja kuidas seda EKAs edendada saab.
Soolise võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse ekspert Helen Biin (Civitta Eesti AS) tutvustab, mis on sooline (eba)võrdsus ja võrdne kohtlemine, kuidas teadvustamata stereotüübid meie käitumist ja otsuseid juhivad (ning miks see pole alati tingimata halb), kas ja mil moel nõuab seadus ülikoolidelt soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise edendamist ning kuidas seda teha.
Seminaril tutvustatakse ka EKA soolise võrdsuse kava ehk seda, milliseid samme astume akadeemias järgmistel aastatel soolise võrdsuse toetamiseks ja edendamiseks. Loengule ja kava tutvustusele järgneb arutelu, kus kõik osalejad saavad teha ettepanekuid, kuidas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vallas EKA-s järgmistel aastatel tegutseda.
Osalemiseks palume ka registreerida, hiljemalt 31. oktoobriks kl 12!
Ajakava:
13:50-14:00 Kogunemiskohv ja -suupisted
14:00-15:00 H. Biini seminar-ettekanne
15:00-15:15 Kohvipaus
15:15-15:45 EKA soolise võrdõiguslikkuse kava tutvustus
15:45-17:00 Seminari jätk: arutelu ja kokkuvõtted
26.10.2022
Disainer Linda van Deurseni avatud loeng
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17.30 annab EKA aulas (A101) avatud loengu disainer Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias programmis Non Linear Narrative.
Loeng toimub inglise keeles.
Disainer Linda van Deurseni avatud loeng
Kolmapäev 26 oktoober, 2022
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17.30 annab EKA aulas (A101) avatud loengu disainer Linda van Deursen.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias programmis Non Linear Narrative.
Loeng toimub inglise keeles.
25.10.2022
Paulius Petraitise kunstnikuvestlus
Teisipäeval, 25. oktoobril, kell 18.00, toimub ruumis A-501 Paulius Petraitise kunstnikuvestlus.
Paulius Petraitis viib 24.–28. oktoobril EKA fotograafia osakonnas läbi eriala meistriklassi “Images in Conflict: How to Respond to War?”. Kunstnikuvestlusele on oodatud kõik.
Paulius Petraitis on Vilniuses elav ja töötav kunstnik-teoreetik ning sõltumatu kuraator. Suur osa tema loomingulisest praktikast uurib tehnoloogia rolli tähendusloomes ning vaatleb fotograafiliste kujutiste funktsioneerimisviise online ja offline keskkondades. Petraitis kureeris Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis toimunud näitust “On Photographic Beings” (2020) ja väljapanekut “Vorsprung durch Technik” (2021) Atletikas, Vilniuses.
Oma isiklikus projektis “A man with dark hair and a sunset in the background” (2017-20) vaatleb Petraitis visuaalset tuvastamise nähtust kujutise tõlgendamise tarkvaraga dialoogipõhise lähenemise kaudu (välja antud koostöös 6 hairs booksi ja Lugemik kirjastustega).
Petraitise kunstnikuraamatuid on arvukate kunstiinstitutsioonide kogudes, sh. MoMA, The Met, MACBA, Clark Art Institute ja Joan Flaschiž kogu.
Paulius Petraitise kunstnikuvestlus
Teisipäev 25 oktoober, 2022
Teisipäeval, 25. oktoobril, kell 18.00, toimub ruumis A-501 Paulius Petraitise kunstnikuvestlus.
Paulius Petraitis viib 24.–28. oktoobril EKA fotograafia osakonnas läbi eriala meistriklassi “Images in Conflict: How to Respond to War?”. Kunstnikuvestlusele on oodatud kõik.
Paulius Petraitis on Vilniuses elav ja töötav kunstnik-teoreetik ning sõltumatu kuraator. Suur osa tema loomingulisest praktikast uurib tehnoloogia rolli tähendusloomes ning vaatleb fotograafiliste kujutiste funktsioneerimisviise online ja offline keskkondades. Petraitis kureeris Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis toimunud näitust “On Photographic Beings” (2020) ja väljapanekut “Vorsprung durch Technik” (2021) Atletikas, Vilniuses.
Oma isiklikus projektis “A man with dark hair and a sunset in the background” (2017-20) vaatleb Petraitis visuaalset tuvastamise nähtust kujutise tõlgendamise tarkvaraga dialoogipõhise lähenemise kaudu (välja antud koostöös 6 hairs booksi ja Lugemik kirjastustega).
Petraitise kunstnikuraamatuid on arvukate kunstiinstitutsioonide kogudes, sh. MoMA, The Met, MACBA, Clark Art Institute ja Joan Flaschiž kogu.
25.11.2022 — 27.11.2022
Garage48 Future of Wood: Ukraina taasehitamine
Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Tsenteri kompetentsikeskus kutsuvad puidu tulevikule panustama. Seekord on oodatud kõik loomingulised ja kastivälised ideed, et Ukrainat jätkusuutlikult taas üles ehitada.
Ukraina on pidanud sõda alates 24. veebruarist ja nad vajavad meie jätkuvat toetust praegu sama palju kui sissetungi alguses. Usume, et Future of Wood makeathon võib olla koht, kus saab sellesse panustada.
Loome koostöö Eesti ja Ukraina vahel puidu ehitamiseks, loomiseks ja ümberhindamiseks Ukrainas ülesehitamise eesmärgil. Lõpptulemus, mida me makeathonilt ootame, on kas füüsilised või digitaalsed prototüübid. Nii et olenemata sellest, kas olete keegi, kes töötab CNC-masina, peitli või sülearvutiga – me tervitame teid! Ootame üliõpilasi, töötavaid praktikuid, eksperte ja entusiaste. Liituda võib ideega või ilma, üksikisikuna või meeskonnana.
Selle aasta fookusteemadeks on:
Modulaarne, ringikujuline ja kliimaneutraalne konstruktsioon;
Tehnoloogiad kiireks projekteerimiseks, projekteerimiseks ja tootmiseks;
Biomassi tark väärtustamine ehituses ja kauakestvates toodetes.
Roll-up, Fold-up, Flip-up, Pack-up – tooted, mis sobivad ideaalselt moodulhoonete sisse, peale või kõrvale.
Vaata lisainfot saadaolevate masinate, meie ekspertide ja fookusteemade kohta meie kodulehelt
Eelsündmus
Teadusnõukogu ja EAS korraldavad ettevõtjate ja teadlaste koostööpäeva SekMo (valdkondlik mobiilsusmeede), mis keskendub puidule.
See on suurepärane võimalus pidada 1:1 arutelu ettevõtjate ja teadlaste vahel nende probleemide ja õppevaldkonna üle. Kasutage seda võimalust, et luua baas tulevaseks koostööks ja ajurünnakuteks, millest saab Garage48 Future of Wood: Rebuild Ukraine makeathonil muuta füüsiline prototüüp.
Kui teil on küsimusi, võtke meiega ühendust aadressil noora@garage48.org
Kohtumiseni Tallinnas!
Põhja puiestee 7, Tallinn – Eesti Kunstiakadeemia
Garage48 Future of Wood 2022 rahastavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Kultuurkapital
Garage48 Future of Wood: Ukraina taasehitamine
Reede 25 november, 2022 — Pühapäev 27 november, 2022
Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Tsenteri kompetentsikeskus kutsuvad puidu tulevikule panustama. Seekord on oodatud kõik loomingulised ja kastivälised ideed, et Ukrainat jätkusuutlikult taas üles ehitada.
Ukraina on pidanud sõda alates 24. veebruarist ja nad vajavad meie jätkuvat toetust praegu sama palju kui sissetungi alguses. Usume, et Future of Wood makeathon võib olla koht, kus saab sellesse panustada.
Loome koostöö Eesti ja Ukraina vahel puidu ehitamiseks, loomiseks ja ümberhindamiseks Ukrainas ülesehitamise eesmärgil. Lõpptulemus, mida me makeathonilt ootame, on kas füüsilised või digitaalsed prototüübid. Nii et olenemata sellest, kas olete keegi, kes töötab CNC-masina, peitli või sülearvutiga – me tervitame teid! Ootame üliõpilasi, töötavaid praktikuid, eksperte ja entusiaste. Liituda võib ideega või ilma, üksikisikuna või meeskonnana.
Selle aasta fookusteemadeks on:
Modulaarne, ringikujuline ja kliimaneutraalne konstruktsioon;
Tehnoloogiad kiireks projekteerimiseks, projekteerimiseks ja tootmiseks;
Biomassi tark väärtustamine ehituses ja kauakestvates toodetes.
Roll-up, Fold-up, Flip-up, Pack-up – tooted, mis sobivad ideaalselt moodulhoonete sisse, peale või kõrvale.
Vaata lisainfot saadaolevate masinate, meie ekspertide ja fookusteemade kohta meie kodulehelt
Eelsündmus
Teadusnõukogu ja EAS korraldavad ettevõtjate ja teadlaste koostööpäeva SekMo (valdkondlik mobiilsusmeede), mis keskendub puidule.
See on suurepärane võimalus pidada 1:1 arutelu ettevõtjate ja teadlaste vahel nende probleemide ja õppevaldkonna üle. Kasutage seda võimalust, et luua baas tulevaseks koostööks ja ajurünnakuteks, millest saab Garage48 Future of Wood: Rebuild Ukraine makeathonil muuta füüsiline prototüüp.
Kui teil on küsimusi, võtke meiega ühendust aadressil noora@garage48.org
Kohtumiseni Tallinnas!
Põhja puiestee 7, Tallinn – Eesti Kunstiakadeemia
Garage48 Future of Wood 2022 rahastavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Kultuurkapital
15.11.2022 — 19.11.2022
Identiteedikabaree vol. 3
Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.
Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!
Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael
Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).
EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.
Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl-Christoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.
Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.
Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas
Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.
Toetab Eesti Kultuurkapital
Identiteedikabaree vol. 3
Teisipäev 15 november, 2022 — Laupäev 19 november, 2022
Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.
Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!
Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael
Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).
EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.
Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl-Christoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.
Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.
Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas
Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.
Toetab Eesti Kultuurkapital
19.10.2022
Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.
19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101.
Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.
Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.
Kolmapäev 19 oktoober, 2022
19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101.
Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.
Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.
Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.