Avatud loengud

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

 

5. septembril, 2022 korraldab Eesti Kunstiakadeemia kahe esinejaga avatud loengu, kus ühe laua taga saavad kokku akadeemiline teadmine ja ettevõtluskogemus, et lahata üht Eestis ja Euroopas olulist teemat – eluasemekriisi. Vestlus/loeng toimub Põhjala tehase Botik baaris Tallinnas. Uksed avatakse 17.30, sündmus koos otseülekandega algab kl 18.

Eesti Kunstiakadeemia poolt on laval arhitektuuriteaduskonna dotsent Dr Sille Pihlak, Itaaliast saabub Tallinnasse Sara Paganin, sotsiaalmajade valdkonna juht, Finanziaria Internazionale Investments SGR SpA, Conegliano/Milano. Vestlust suunab moderaatorina Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimisküsimuste eest vastutav abilinnapea.

Kinnisvara-hinnaralli on suuremates Eesti linnades tekitanud olukorra, kus taskukohase hinnaga elupinda ei jätku piisavalt ei üürimiseks ega ostmiseks. Eriti keerulises olukorras on väiksema sissetulekuga leibkonnad ning kui nad on sunnitud kolima tööpaikadest kaugemale, kus eluasemed on odavamad, tekib omakorda suurem surve linna transpordivõrgule ning suureneb linlaste ja linna ökoloogiline jalajälg.

20. sajandi alguses kujunes Tallinnas välja nn Lenderi maja tüüpprojekt, mis pakkus võimalust ehitada taskukohaseid ja vajadustest lähtuvaid eluasemeid värskelt linna kolinud inimestele, ent täna meil sellist lahendust ei ole. Kuid kas võiks olla? Kuidas luua taskukohase kogukonna-kortermaja tüüpprojekt ja mida see eeldaks nii arendajatelt, kogukondadelt endilt kui kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Kuidas luua olukord, kus ka tuletõrjuja ja õpetaja jaksaksid elada Kadriorus, Kalamajas või kesklinnas? Mida peaks elamise mudelis muutma – arhitektuuriliselt – et eluase muutuks taskukohasemaks, kuidas ruumi jagama? Sellest räägime 5. septembril, analüüsides Itaalia kogemusi, kaaludes kaasaegse arhitektuuri ja ehitustehnoloogia võimalusi ja otsides dialoogis lahendusi, mis võiksid sobida Tallinnas. 

Teema asjakohasusest annab tunnistust asjaolu, et Euroopa Liidu suurima, Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2022. aasta seitsmest finalistist kaks olid puidust ehitatud kogukonna-korterelamute projektid: La Borda ühistuelamu Barcelonas ja 85 sotsiaalkorteri projekt Cornellàs. Ka Eestis on juba kogukondi ja arendajaid, kes on võtnud peaeesmärgiks tihedamate, sidusamate, ja läbi selle, vastupidavamate kogukondade loomise.

Loeng on avatud kõikidele huvilistele, ent eriti on oodatud kogukondade eestvedajad, kinnisvaraarendajad, linnaplaneerijad, arhitektid ja sisearhitektid ning kohalikus omavalitsustes planeeringutega tegelevad ametnikud.

Avalik kaksikloeng toimub Transform4Europe projekti raames: seitsmest ülikoolist koosnev T4EU tegutseb Euroopa Ülikoolide Initsiatiivi all, eesmärgiga muuta – Euroopa väärtustele ja identiteedile tuginedes – Euroopa haridust konkurentsivõimelisemaks. Transform4Europe projekti fookuses on eelkõige just digipöörde ja diginutikate piirkondade küsimused, keskkonnaproblemaatika ja jätkusuutlikkuse kasvatamine, ühiskondlik areng, kogukondade kasvatamine ja kaasamine. Kõikide nende teemadega haakub ka 5. septembril Tallinnas lahatav eluasemekriisi-küsimus. 

Rohkem infot: http://www.transform4europe.eu 

EKA kodulehel eesti keeles: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/t4eu  

Loeng toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuses PAKK käimasolevat uurimisprojekti sLender, mis otsib kaasaegset käsitlust eelpoolmainitud Lenderi tüüp-kortermajale.

Botikust toimub otseülekanne nii Facebooki kui YouTube-i, kuid põnevama arutelukogemuse saab kindlasti kohale tulles. NB! Loeng on inglise keeles.

Visuaal: Krulli superstuudio (juhendajad Sille Pihlak, Siim Tuksam, Karin Bachmann, Adam Orlinski), tudengite tööd

Sündmus on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Miks on eluasemekriis probleem? Mis on Transform4Europe projekt? Loe teemast lähemalt.

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

•   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
•   Miks on disain sotsiaalne praktika?
•   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

      

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn. 

 

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

 

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

       

 

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10.00-12.00 toimub õppeaasta alguse puhul aulas (A101) EKA rektor, professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Läti Kunstiakadeemia LMDA uurimisinstituut kutsub kõiki kuulama 15. juunil, kell 18.00 toimuvat vestlusringi keha ja ruumi suhetest.

Ürituse otseülekannet näeb Facebookis. Esinejate 15-minutistele ettekannetele järgneb vestlusring. Olete oodatud liituma!

Laiendatud kehad / laiendatud ruumid

Me tunnetame ruumi läbi oma kehade. Kehad loovad ja ka sätestavad ruumi. Mõeldes kehast ja ruumist kui ühest liidesest, loome kehale uue raamistiku ja tähendusvälja. See võib hõlmata uute tehnoloogiate kehastust ning sisemise ja välimise üleseid tähendusi, mis võivad ulatuda pliiatsitipuni või autokereni. Need mõttemudelid võivad kehade ja ruumide vahelised piirid aga ka hoopis lahustada. Eelseisvas vestlusringis arutamegi just selliste olukordade üle. Mõtestame ümber ruumilisi ja kehalisi olemise viise, et anda nende mõttemudelitega uus tähendus ka sellele, kuidas kehad ja digitaalne keskkond üksteisega suhestuvad.

Moderaator: dr. Eva Sommeregger, vanemteadur, Läti Kunstiakadeemia

Kutsutud esinejad:

Christina Jauernig: arhitekt ja loovuurija (tants, digitaalsed keskkonnad)

Johanna Jõekalda: arhitekt ja XR-uurija (inimese ruumitaju)

Valerie Messini: arhitekt ja loovuurija (digikeskkonnad, AI, masinõpe)

Seth Weiner / Sadie Siegel: transdistsiplinaarne kunstnik (ruumiline praktika, heli)

EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.

Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.

Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

 

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

 

Piletid saadaval Piletilevis

 

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

 

Sündmus Facebookis

 

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!

1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.

Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor

11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

 

Lisainfo:

Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee