Avatud loengud

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 25. novembril kell 18 EKA aulas lavale autor ja teadlane Philip Maughan loenguga “Black Almanac: Processing, Cooking and Expanding Earth”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele.

25. novembril heidame pilgu millelegi, mis on otseselt ja tihedalt seotud tervisega – toidu tootmise süsteemile – ja küsime, kuidas seda parandada. Inimkonna toitmiseks küpsetame täna maad, atmosfääri, ookeane ja teisi loomi, ning maa omakorda küpsetab meid. Philip Maughani avatud loeng on oma nime saanud põllumeeste päevikutraditsiooni järgi, mis ulatub tagasi põllupidamiskultuuri algusaegadesse ja maa kõige viljakama, tumeda sünteetilise pinnase potentsiaali järgi. See avatud loeng tutvustab Musta Almanahhi: sammude kataloogi elujõulise toidusüsteemi loomiseks aastaks 2050. Almanahhis küsitakse millal ja miks muutus toidukultuur nii tagurlikuks ning kuidas saaksime valmistada toitu maitsete, maastike, geenide, masinate ja ehitiste abil, et jätkusuutlikku, toitvat ja ihaldusväärset pidusööki jätkuks kogu planeedi aina kasvavale elanikkonnale. Must Almanahh on pakiliste toiduteemaliste probleemide ja küsimuste aina kasvav kogum, kust leiab raskeid ja üllatavaid õppetunde oleviku jaoks ning uut tulevikulootust.

Philip Maughan on Londoni ja Berliini vahel asuv kirjanik ja teadlane. Ta kuulus 2020. aastal Strelka meedia-, arhitektuuri- ja disainiinstituudis The Terraforming kohorti ning töötab praegu raamatu “Black Almanac” kallal, käsitledes toitu ja kliimamuutusi.

https://philipmaughan.net/ 

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Graafilise disaini osakonna GD lõunad tulevad taas ning esimese ettekande teeb graafiline disainer Maria Muuk esmaspäeval, 1. novembril kell 16:00 Zoomis. Ühine meiega siin. Zoomi ID 940 6079 6104

Maria räägib graafilise disaini loomise protsessist näitusele „Kunst on disain on kunst“ (Kumu, 07.05.–03.10.2021), mis koondas hilisnõukogude Eesti unikaaldisainobjekte ning plakatikunsti. Ühest küljest on tegu põneva juhtumiga tellitud näituseidentiteedist, mida disainer sai võimaluse tugevalt mõjutada. Teisalt saame võimaluse piiluda graafilise disaini tööriistade ja meetodite – mille 1980ndate plakatikunstnikud ühes trükimeistritega lihvisid imetlusväärse sotsialistliku täiuslikkuseni – unustatud lähiajalukku.

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 17:30 toimub Charlotte Rohde avatud loeng EKA aulas. Oma loengus käsitleb tähedisainer ja kunstnik Charlotte Rohde oma viimast projekti “HOT MESS 2021”, mõtestades seda oma tegevusvaldkonna kontekstis. Projektis “HOT MESS 2021” tegeleb Rohde naiseks olemisega 2021. aastal, vaadates interneti subkultuuri ning viidates Naomi Osakale ja Britney Spearsile, kes julgesid avalikkuse ees inimeseks saada. Masina abil toodetud ja käsitsi töödeldud “HOT MESS 2021” fetišeerib iseennast ning nõuab seeläbi oma keha ja emotsionaalsuse avalikkuse käest tagasi.

Charlotte Rohde on tähedisainer ja kunstnik, kes uurib tähti kui keha pikendusi ja tegeleb hüpernaiselikkuse, popkultuuri ja (enese)kontrolliga. Tema looming avaldub kusagil kaasaegse kunsti, interneti subkultuuride ja tähedisaini kui naiskirjutuse (écriture féminine) vahendi vahel.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 4. novembril kell 18 EKA aulas lavale praktiseeriv arhitekt, kuraator ja õppejõud Matteo Cainer loenguga “Alphabetizing the Matrix of discomfort”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. 4. novembril alustame aruteluga, kuidas läheneda arhitektuurile tänases muutuvas maailmas – millist sõnavara võiksid arhitektid tuleviku jaoks vajada. Matteo Cainer juhatab meid läbi kolme arhitektuuri- ja uurimisprojekti, rääkides nende lähtekohtadest: kontseptsioonist ning keskkonna-, arhitektuurilistest ja kogukondlikest eesmärkidest, otsides seoseid kolme teemaga, mis teda ja tema arhitektuuripraksist täna köidavad: ökoloogiline konvergents, visa ja kohanduv taaskasutus ja sotsiaalse kanga kudumine.

Enne oma arhitektuuripraksise MCA avamist 2010. aastal Londonis tegi Cainer koostööd mitmete tuntud arhitektuuribüroodega, sealhulgas Eisenman Architects New Yorgis, Coop Himmelb(l)au Viinis ja Arata Isozaki Associati Milanos. 2004. aastal oli ta rahvusvahelise arhitektuuribiennaali METAMORPH abidirektor, kaks aastat hiljem Londoni arhitektuuribiennaali CHANGE kuraator ja 2018. aastal kureeris Veneetsia arhitektuuribiennaalil Dark Side Clubi vestluste programmi.

2011. aastal kolis Cainer Pariisi, kus ta oli École Spéciale d’Architecture dotsent ja HMONPi direktor ning just seal kureeris ta kaks aastat arhitektuurisündmuste sarja „Pavillon Spéciale”. Samuti lükkas ta Pariisis käima vestlusõhtute sarja „Architecture Whispers” ning rajas 2013. aastal koos Odile Decqiga Lyoni arhitektuuriinnovatsiooni ja loovstrateegiate instituudi CONFLUENCE.

Jagades hetkel oma aega Londoni ja Milano vahel, on Cainer täna regulaarselt külaliskriitik Westminsteris ja AA-s. 2020. aasta märtsis käivitas ta pandeemiale reageerides MCA Online’i, et pakkuda tasuta loenguid, õpetada ja toetada kodusõppijaid ning aasta lõpus avas ta  MCA ka Itaalias, Milanos.

Matteo Cainer on võitnud rohkelt auhindu ning tema töid on avaldatud arvukates raamatutes ja rahvusvahelistes ajakirjades; Caineri loomingut on näidatud rahvusvahelistel näitustel, sh Londoni Kuninglikus Akadeemias ja Pisa arhitektuuribiennaalil. Cainer on pidanud loenguid,kirjutanud ja toimetanud raamatuid ning artikleid arhitektuuri ja disaini vallas.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.

Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.

Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.

Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet,  Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.

Juhendaja: Mattias Malk

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.