Avatud loengud

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

• Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
• Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
• Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

Osalejate tutvustused:

Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.

Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.

Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.

Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

Teisipäeval, 22. märtsil algusega kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A-501 kunstnikevestlus: kunstnik Karel Koplimets tutvustab oma kunstnikupraktikat ning kunstnik Sophie Thun vestleb fotograafia osakonna professori Marge Monkoga.

Samal nädalal viivad Sophie Thun ja Karel Koplimets fotograafia osakonnas läbi meistriklassi.

Vestlus toimub inglise keeles.

 Sophie Thun (sünd. 1985) töötab peamiselt analoogfotograafia tehnikates, kasutades kohaspetsiifilist lähenemist Enda kunstnikupraktikas huvitub Thun peamiselt kohaspetsiifilisusest ja fotograafia füüsilisusest, sealjuures keskendudes iseendale kui tehnikule ja operaatorile ning kohtadele ja tingimustele, milles ta fotot loob ja esitleb. Sophie’ teostes muutuvad nii koht kui protsess nähtavaks – teosed ja nende esitlemise koht saavad teineteise osaks. Kunstnikku käivitab küsimus, kuidas mingid kindel ruumiline situatsioon mõjutab kunstiteose loomist ning kuidas asukoht, formaat, protsess ja tootmine on seotud erinevate otsuste langetamisega.

Sophie Thun on sündinud Varssavis; hetkel elab ja töötab Viinis. Thun kaitses magistrikraadid Viini Kaunide Kunstide Akadeemias (2017, juhendajad Martin Guttmann ja Daniel Richter) ja Kraakovis (2010). Thun on korraldanud arvukalt isikunäitusi, sh. I Don’t Remember a Thing: Entering the Elusive Archive of Zenta Dzividzinska, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia (2021); Merge Layers Sophie Tappeineri galeriis, Viin (2021); Stolberggasse, Secession, Viin (2020).

Kunstnik on osa võtnud paljudest grupinäitustest, sh. FRIEDL KUBELKA VOM GRÖLLER Songs of Experience, MACRO Muuseum, Rooma; Smart to the Core: Medium / Image, SMART Muuseum, Chicago (kõik 2021); Elisabeth Wild, kuraator Adam Szymczyk, Karma International, Zürich; Borderlinking, High Art, Pariis (mõlemad 2020). Sophie Thuni teosed kuuluvad mitmesse püsikogusse nagu Verbund Collection Viinis, SMART Museum Chicago, Museum der Moderne Salzburg, Lentos Kunstimuuseum Linzis ja OÖ Landesmuseum Linz.

https://www.sophietappeiner.com/artist/sophie-thun/

Karel Koplimets (1986) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu märksõnadeks on linnaruum, hirm, paranoia, eelarvamus ja kriminaalsus. Oma hiliseimate projektidega on ta vaatluse alla võtnud majandusliku ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.

Karel Koplimets on kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas (2013) ning lõpetanud kaheaastase kraadiõppe HISK’is (Kaunite Kunstide Kõrgkool  Belgias, 2021). 2020. a. valiti Koplimets üheks kunstnikupalga saajaks, 2013. a. esitati ta Köler Prize’i nominendiks. Koplimets on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja väljaspool. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad Belonging (Hunt Museum, Iirimaa, 2022), Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis (Kumu kunstimuuseum, Eesti, 2021) ja Sonsbeek’s Conjunctions programme (Park Sonsbeek, Holland, 2021). Tema teosed kuuluvad paljudesse kunstikogudesse Euroopas, sh. Eesti Kunstimuuseumi, Kiasma kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Musée de l’Elysée (Šveits) kogudesse. Koplimets on osalenud erinevates residentuuriprogrammides, nt. Euroopa Investeerimispanga kunstnike arendusprogrammis (Luksemburg, 2019) ja Helsingi rahvusvahelises kunstnikeprogrammis (Soome, 2015).

www.karelkoplimets.com

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

• Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
• Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
• Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
• Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
• Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

EKA aksessuaari- ja köiteosakond kutsub kõiki jalatsidisaini austajaid neljapäeval, 3. märtsil kell 16-17 avatud loengusse “The Aki Method: Surviving as a Designer in Today’s World”. Loeng toimub EKA-s, ruumis A-101.

Avatud loeng keskendub sellele, kuidas edukalt väljakutseterohkes maailmas disainerina hakkama saada. Aki Choklat jagab oma mitmekülgset kogemust disainerina, keskendudes erinevatele perspektiividele – ta avab nii disaini filosoofilist, tööstuslikku kui ka hariduslikku tagamaad. 

Ta on lõpetanud Royal College of Art’i Londonis ja on Detroit College for Creative Studies moedisaini osakonna üks asutajatest. Aki on töötanud arvukatel ametikohtadel tipptasemel rahvusvaheliste moebrändide juures, näiteks loonud kapselkollektsiooni Londonis asuvatele meesterõivaste brändile Diverso ning konsulteerinud paljusid kaubamärke, nagu näiteks Soome jalatsibrändi Lahtiset. Lisaks juhib ta omanimelist Londoni tegutsevat kingade, käekottide ja aksessuaaride kaubamärki. Ta on aidanud luua ja juhtida koos Ferruccio Ferragamoga jalatsite ja aksessuaaride magistriprogrammi Itaalia juhtivas moekoolis Polimoda, ning õpetanud ka Londoni College of Fashion ja De Montforti Ülikoolis. Choklat on paljude raamatute tunnustatud autor, millest “Footwear Design” peetakse kingadisaini autoriteediks.

Aki Choklat’ veeb

Aki Choklat Instagram

CCS Fashiondesign Instagram

College for Creative Studies

Käesolev loeng avab EKA Aksessuaari ja köite osakonna juubelipidustuste programmi.

Näitus-konkurss “Perspektiivid” on avatud 6.-31. märtsil Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5, Tallinn), lisaks toimub veel erinevaid töötubasid, avalike loenguid ja esinemisi, näitusetuure jne. Info täieneb jooksvalt veebis ja sotsiaalmeedias:

EKA aksessuaar 105

EKA aksessuaaridisain Instagram

Loengut toetavad Baltic-American Freedom Foundation (BAFF) ja Eesti Kultuurkapital.

Loeng toimub inglise keeles ilma eestikeelse tõlketa. 

Loeng salvestatakse ja seda saab järelvaadata EKA TVs.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.