Avatud loengud

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 9. detsembril 2021 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreerumne on lõppenud.

Infotunni salvestus SIIN.

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 25. novembril kell 18 EKA aulas lavale autor ja teadlane Philip Maughan loenguga “Black Almanac: Processing, Cooking and Expanding Earth”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele.

25. novembril heidame pilgu millelegi, mis on otseselt ja tihedalt seotud tervisega – toidu tootmise süsteemile – ja küsime, kuidas seda parandada. Inimkonna toitmiseks küpsetame täna maad, atmosfääri, ookeane ja teisi loomi, ning maa omakorda küpsetab meid. Philip Maughani avatud loeng on oma nime saanud põllumeeste päevikutraditsiooni järgi, mis ulatub tagasi põllupidamiskultuuri algusaegadesse ja maa kõige viljakama, tumeda sünteetilise pinnase potentsiaali järgi. See avatud loeng tutvustab Musta Almanahhi: sammude kataloogi elujõulise toidusüsteemi loomiseks aastaks 2050. Almanahhis küsitakse millal ja miks muutus toidukultuur nii tagurlikuks ning kuidas saaksime valmistada toitu maitsete, maastike, geenide, masinate ja ehitiste abil, et jätkusuutlikku, toitvat ja ihaldusväärset pidusööki jätkuks kogu planeedi aina kasvavale elanikkonnale. Must Almanahh on pakiliste toiduteemaliste probleemide ja küsimuste aina kasvav kogum, kust leiab raskeid ja üllatavaid õppetunde oleviku jaoks ning uut tulevikulootust.

Philip Maughan on Londoni ja Berliini vahel asuv kirjanik ja teadlane. Ta kuulus 2020. aastal Strelka meedia-, arhitektuuri- ja disainiinstituudis The Terraforming kohorti ning töötab praegu raamatu “Black Almanac” kallal, käsitledes toitu ja kliimamuutusi.

https://philipmaughan.net/ 

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Graafilise disaini osakonna GD lõunad tulevad taas ning esimese ettekande teeb graafiline disainer Maria Muuk esmaspäeval, 1. novembril kell 16:00 Zoomis. Ühine meiega siin. Zoomi ID 940 6079 6104

Maria räägib graafilise disaini loomise protsessist näitusele „Kunst on disain on kunst“ (Kumu, 07.05.–03.10.2021), mis koondas hilisnõukogude Eesti unikaaldisainobjekte ning plakatikunsti. Ühest küljest on tegu põneva juhtumiga tellitud näituseidentiteedist, mida disainer sai võimaluse tugevalt mõjutada. Teisalt saame võimaluse piiluda graafilise disaini tööriistade ja meetodite – mille 1980ndate plakatikunstnikud ühes trükimeistritega lihvisid imetlusväärse sotsialistliku täiuslikkuseni – unustatud lähiajalukku.

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 17:30 toimub Charlotte Rohde avatud loeng EKA aulas. Oma loengus käsitleb tähedisainer ja kunstnik Charlotte Rohde oma viimast projekti “HOT MESS 2021”, mõtestades seda oma tegevusvaldkonna kontekstis. Projektis “HOT MESS 2021” tegeleb Rohde naiseks olemisega 2021. aastal, vaadates interneti subkultuuri ning viidates Naomi Osakale ja Britney Spearsile, kes julgesid avalikkuse ees inimeseks saada. Masina abil toodetud ja käsitsi töödeldud “HOT MESS 2021” fetišeerib iseennast ning nõuab seeläbi oma keha ja emotsionaalsuse avalikkuse käest tagasi.

Charlotte Rohde on tähedisainer ja kunstnik, kes uurib tähti kui keha pikendusi ja tegeleb hüpernaiselikkuse, popkultuuri ja (enese)kontrolliga. Tema looming avaldub kusagil kaasaegse kunsti, interneti subkultuuride ja tähedisaini kui naiskirjutuse (écriture féminine) vahendi vahel.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 4. novembril kell 18 EKA aulas lavale praktiseeriv arhitekt, kuraator ja õppejõud Matteo Cainer loenguga “Alphabetizing the Matrix of discomfort”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. 4. novembril alustame aruteluga, kuidas läheneda arhitektuurile tänases muutuvas maailmas – millist sõnavara võiksid arhitektid tuleviku jaoks vajada. Matteo Cainer juhatab meid läbi kolme arhitektuuri- ja uurimisprojekti, rääkides nende lähtekohtadest: kontseptsioonist ning keskkonna-, arhitektuurilistest ja kogukondlikest eesmärkidest, otsides seoseid kolme teemaga, mis teda ja tema arhitektuuripraksist täna köidavad: ökoloogiline konvergents, visa ja kohanduv taaskasutus ja sotsiaalse kanga kudumine.

Enne oma arhitektuuripraksise MCA avamist 2010. aastal Londonis tegi Cainer koostööd mitmete tuntud arhitektuuribüroodega, sealhulgas Eisenman Architects New Yorgis, Coop Himmelb(l)au Viinis ja Arata Isozaki Associati Milanos. 2004. aastal oli ta rahvusvahelise arhitektuuribiennaali METAMORPH abidirektor, kaks aastat hiljem Londoni arhitektuuribiennaali CHANGE kuraator ja 2018. aastal kureeris Veneetsia arhitektuuribiennaalil Dark Side Clubi vestluste programmi.

2011. aastal kolis Cainer Pariisi, kus ta oli École Spéciale d’Architecture dotsent ja HMONPi direktor ning just seal kureeris ta kaks aastat arhitektuurisündmuste sarja „Pavillon Spéciale”. Samuti lükkas ta Pariisis käima vestlusõhtute sarja „Architecture Whispers” ning rajas 2013. aastal koos Odile Decqiga Lyoni arhitektuuriinnovatsiooni ja loovstrateegiate instituudi CONFLUENCE.

Jagades hetkel oma aega Londoni ja Milano vahel, on Cainer täna regulaarselt külaliskriitik Westminsteris ja AA-s. 2020. aasta märtsis käivitas ta pandeemiale reageerides MCA Online’i, et pakkuda tasuta loenguid, õpetada ja toetada kodusõppijaid ning aasta lõpus avas ta  MCA ka Itaalias, Milanos.

Matteo Cainer on võitnud rohkelt auhindu ning tema töid on avaldatud arvukates raamatutes ja rahvusvahelistes ajakirjades; Caineri loomingut on näidatud rahvusvahelistel näitustel, sh Londoni Kuninglikus Akadeemias ja Pisa arhitektuuribiennaalil. Cainer on pidanud loenguid,kirjutanud ja toimetanud raamatuid ning artikleid arhitektuuri ja disaini vallas.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.