Avatud loengud
16.10.2021
Urbanismi magistrantide töötoa “Teateid väljalt” tulemused
“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.
Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.
Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.
Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet, Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.
Juhendaja: Mattias Malk
Urbanismi magistrantide töötoa “Teateid väljalt” tulemused
Laupäev 16 oktoober, 2021
“Teateid väljalt” on Eesti Kunstiakadeemia Urbanismi magistrantide töötoa tulemuste esitlus, kus arutletakse linnaruumisekkumiste üle uurimismeetodi aga ka ühiskondliku harjutuse ja kodanikuõigusena.
Esitluse raames võetakse kokku ja peegeldatakse käepäraste vahenditega linnaruumisekkumiste loomise protsessi ja ka seda, kuidas neid sekkumisi Tallinnas vastu võeti. Projektid käsitlevad laia spektrit teemasi infrastruktuuri, avaliku ruumi, hoole, hoolduse ja sotsiaalse vastutuse vallast ning T1 ostukeskuse, Majaka kandi tasustamata naistöö, avaliku ruumi eraturve ja Tallinna uute rattaradade näidetel. Ühtlasi tuleb teemaks EKKMi asutuse roll avalikus ruumis.
Olete soojalt oodatud vestlusest osa võtma ning linnaruumisekkumiste ühiskondliku rolli ja vastutuse üle arutlema. Üritus toimub inglise keeles.
Autorid: Kush Badhwar, Yu-Li Anne Boonen, Khadeeja Farrukh, Timothée Girault, Christian Hörner, Nabeel Imtiaz, Marie Lucet, Agota Maziliauskaitė, Dorothea Müller, Luca Liese Ritter, Zeno Schnelle, Paul Simon, Nora Soo, Akvilė Stundytė, Katrin Tomiste, Paula Kristiāna Veidenbauma, Friederike Zängl.
Juhendaja: Mattias Malk
14.10.2021
Arhitektuuri avatud loeng: Konstantin Budarin – Infrastructure of Care
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?
Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.
Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?
Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.
Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.
Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe
Arhitektuuri avatud loeng: Konstantin Budarin – Infrastructure of Care
Neljapäev 14 oktoober, 2021
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?
Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.
Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?
Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.
Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.
Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe
29.09.2021
EKA professionaalid seminaril „Kunst või disain? Definitsiooni küsimus“
Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti.
Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?
10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente
Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.
Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN
Esinejate lühitutvustused
Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.
Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.
Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.
Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.
EKA professionaalid seminaril „Kunst või disain? Definitsiooni küsimus“
Kolmapäev 29 september, 2021
Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti.
Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?
10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente
Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.
Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN
Esinejate lühitutvustused
Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.
Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.
Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.
Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.
29.09.2021
Åbäke avatud loeng
“ENTER FATIMA, or what happened at Tel Aviv Airport when the custom officer scanned my luggage and saw body parts”
Åbäke avatud loeng
Kolmapäev 29 september, 2021
“ENTER FATIMA, or what happened at Tel Aviv Airport when the custom officer scanned my luggage and saw body parts”
30.09.2021
Arhitektuuri avatud loeng: Erika Henriksson – Architherapy
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.
Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.
Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee
Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.
Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.
Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.
Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.
EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.
https://www.erikahenriksson.com
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali
Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.
Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Arhitektuuri avatud loeng: Erika Henriksson – Architherapy
Neljapäev 30 september, 2021
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.
Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.
Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee
Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.
Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.
Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.
Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.
EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.
https://www.erikahenriksson.com
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali
Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.
Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
23.09.2021
Paul Jacksoni voltimise loeng
Tekstiilidisaini osakond esitleb:
“Voltimine disainikeelena”
Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.
“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.
Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.
Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.”
Loeng toimub inglise keeles.
Paul Jacksoni voltimise loeng
Neljapäev 23 september, 2021
Tekstiilidisaini osakond esitleb:
“Voltimine disainikeelena”
Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.
“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.
Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.
Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.”
Loeng toimub inglise keeles.
15.09.2021
Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern Semiotics”
15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”.
Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).
Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.
15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.
Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.
Korraldustoimkond:
Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)
Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond
Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern Semiotics”
Kolmapäev 15 september, 2021
15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”.
Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).
Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.
15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.
Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.
Korraldustoimkond:
Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)
Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond
08.09.2021 — 09.09.2021
Ülemiste City Future Forum 2021: Hack4Future Hackathon
Tudengid on kutsutud Ülemiste City Future Forum 2021: Hack4Futurele.
Hackathon toimub 8.-9. septembril Ülemiste Citys.
Sündmusel on ka allüritus Ülemiste City Future Forum 2021, kuhu palutakse end registreerida SIINSEL registreerumisvormil.
Milleks osa võtta?
– Saab lahendada Ülemiste City ettevõtete tõelised äriprobleemid, torkamaks silma potentsiaalsetele tulevastele tööandjatele
– On ainulaadne võimalus näha Future Forumi peaesineja Nicolas Derbini, the CEO of CARIAD Estonia (Volkswagen Group) otseülekannet.
– Saate tutvuda paljude uute rahvusvaheliste sõprade ja tulevaste
– Saate teenida 1 EAP väärtuses krediiti
– Võidumeeskond saab auhinnaks 1000 €
– Lisaks häkatonile saate tasuta osaleda ka teistel Future Foorumi üritustel, näiteks Discovering tours, FutureExpo ja konverentsil Closing Event.
Lähem info:
https://futureforum.ee/uritus/hack4future/
Ülemiste City Future Forum 2021: Hack4Future Hackathon
Kolmapäev 08 september, 2021 — Neljapäev 09 september, 2021
Tudengid on kutsutud Ülemiste City Future Forum 2021: Hack4Futurele.
Hackathon toimub 8.-9. septembril Ülemiste Citys.
Sündmusel on ka allüritus Ülemiste City Future Forum 2021, kuhu palutakse end registreerida SIINSEL registreerumisvormil.
Milleks osa võtta?
– Saab lahendada Ülemiste City ettevõtete tõelised äriprobleemid, torkamaks silma potentsiaalsetele tulevastele tööandjatele
– On ainulaadne võimalus näha Future Forumi peaesineja Nicolas Derbini, the CEO of CARIAD Estonia (Volkswagen Group) otseülekannet.
– Saate tutvuda paljude uute rahvusvaheliste sõprade ja tulevaste
– Saate teenida 1 EAP väärtuses krediiti
– Võidumeeskond saab auhinnaks 1000 €
– Lisaks häkatonile saate tasuta osaleda ka teistel Future Foorumi üritustel, näiteks Discovering tours, FutureExpo ja konverentsil Closing Event.
Lähem info:
https://futureforum.ee/uritus/hack4future/
26.08.2021
EKA linnaretk Kalarannast Pelguranda
Eesti Kunstiakadeemia on koostöös Tallinna Strateegiakeskusega välja töötamas Tallinna uut ja ühtset viidasüsteemi kontseptsiooni. Uus viidasüsteem luuakse jalakäijate, ratturite ning erivajadustega kasutajate vajadusi silmas pidades.
Viitade eesmärgiks on hõlbustada Tallinna elanike ja külaliste liikumist linnaruumis ning lisaks aitavad need pakkuda positiivset ning terviklikku linnaruumi-kogemust.
Tallinna uue viidasüsteemi loomiseks tehtav kasutajauuring on jõudnud etappi, kus meil on hea meel kutsuda linnaruumist hoolivaid Tallinna elanikke ja külalisi linnaretkedele. Linnaretkel analüüsime vahetult tunnetatud ruumis liikumiskogemust, et olukorda paremini mõista, tuvastada kitsaskohti ning võimalusi parandusteks.
Kutsume kõiki linnaretkele 26. augustil, kell 18.00-20.00.
Kohtume Kalarannas ja jalutame sealt koos Pelguranda.
Retkel jagame Tallinnas liikumise kogemusi, arutleme teekondade üle ning mõtiskleme, kuidas linnas liikumist sujuvamaks muuta ning inimesi linna avastama kutsuda.
Palume nimi eelnevalt kirja panna siinsel lingil , et oskaksime tulijatega paremini arvestada!
Tule ja jaga meiega, kuidas sina Tallinna näed ning aita kaasa uue viidasüsteemi loomisele!
Kutset võib JAGADA.
Rohkem infot viidasüsteemi arendamisest siin.
EKA linnaretk Kalarannast Pelguranda
Neljapäev 26 august, 2021
Eesti Kunstiakadeemia on koostöös Tallinna Strateegiakeskusega välja töötamas Tallinna uut ja ühtset viidasüsteemi kontseptsiooni. Uus viidasüsteem luuakse jalakäijate, ratturite ning erivajadustega kasutajate vajadusi silmas pidades.
Viitade eesmärgiks on hõlbustada Tallinna elanike ja külaliste liikumist linnaruumis ning lisaks aitavad need pakkuda positiivset ning terviklikku linnaruumi-kogemust.
Tallinna uue viidasüsteemi loomiseks tehtav kasutajauuring on jõudnud etappi, kus meil on hea meel kutsuda linnaruumist hoolivaid Tallinna elanikke ja külalisi linnaretkedele. Linnaretkel analüüsime vahetult tunnetatud ruumis liikumiskogemust, et olukorda paremini mõista, tuvastada kitsaskohti ning võimalusi parandusteks.
Kutsume kõiki linnaretkele 26. augustil, kell 18.00-20.00.
Kohtume Kalarannas ja jalutame sealt koos Pelguranda.
Retkel jagame Tallinnas liikumise kogemusi, arutleme teekondade üle ning mõtiskleme, kuidas linnas liikumist sujuvamaks muuta ning inimesi linna avastama kutsuda.
Palume nimi eelnevalt kirja panna siinsel lingil , et oskaksime tulijatega paremini arvestada!
Tule ja jaga meiega, kuidas sina Tallinna näed ning aita kaasa uue viidasüsteemi loomisele!
Kutset võib JAGADA.
Rohkem infot viidasüsteemi arendamisest siin.
15.06.2021 — 17.06.2021
PhD Vitamin: Avatud loengud, konsultatsioonid, workshop
Avatud on registreerimine PhD Vitamin 2021 programmi konsultatsioonidele ja workshopile. Kõik huvilised on oodatud osalema avatud loengute programmis.
Eesti Kunstiakadeemia teine PhD Vitamin toimub tänavu 15.-17.06. ZOOMi vahendusel. Sündmus koosneb avalikest loengutest, konsultatsioonidest ja doktoritöö ideekavandi workshopist. Sündmus viib taas kokku loomeuurimusega tegelevad eksperdid kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega.
Loengute Programm: 15.-16.06.2021
Loengul osalemiseks klikka selle kuupäeval või ava see ZOOMi link.
Teisipäev, 15.06. kell 14.00-15.00 – Mick Wilson
Kunstnik, õppejõud ja teadlane Mick Wilson töötab Göteborgi Ülikooli HDK-Valandi kunsti- ja disainiakadeemias professori ja doktoriõppe juhina. Ta on tegelenud aktiivselt loovuurimuse arendamise ja edendamisega nii akadeemilisel, institutsionaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Tema uurimisteemadeks on kunst kui avalik kultuur, poliitiline kogukondlikkus surnutega, näituste tegemine kui uurimisviis, teadmiste konflikti ja sümboolse vägivalla retoorika. Ta on olnud (kaas)koostajaks teostele How Institutions Think (2017) ja The Curatorial Conundrum (2016), MIT kirjastuses koos Paul O’Neilli ja Lucy Steedsiga ja SHARE Handbook for Artistic Research Education (2013), ELIA väljaanne koos Schelte van Ruitenoga. Hetkel töötab Wilson projektidega PARSE On the Question of Exhibition (2020-2021), Open Up (2019-2023), Public Art Research Report II (2020-2022).
Oma loengus “Kohtumised ja lahkumised sõpradega” kaardistab Mick Wilson loovuurimuse kui valdkonna võimalusi ja karisid lähtudes oma koostöökogemusest kunstniku, kirjutaja, uurija ja korraldajana.
Teisipäev, 15.06. kell 17.00-18.00 – Britta Benno
Britta Benno on Tallinnas elav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad. Benno viimane isikunäitus „Ruinenlust Lasnamäel“ toimus 2020. aastal Hobusepea galeriis.
2008. aastast alates õpib Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal; tema loomepõhise uurimistöö teemaks on kunstipraktikale baseeruvalt „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: inimesejärgsed maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“. Oma ettekandes tutvustab Britta oma loomeuurimust, kuidas see on õppeperioodi jooksul muutunud ja selginenud ning kuidas tema puhul doktoriõpe ja kunstipraktika koos toimivad.
Kolmapäev, 16.06. kell 16.00-17.30 – Thomas Markussen & Eva Knutz
Dotsent Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojaid. Markussen otsib oma töös võimalusi kasutada disaini poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana, seda eeskätt sotsiaalses disainis, disaini-aktivismis ja disainifiktsioonis.
Kunstnik ja disainer Eva Knutz töötab praktikapõhise disaniuurimuse dotsendina Lõuna-Taani Ülikoolis ning on samuti Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojatest. Uurimisrühma fookuses on kaasav disain, mis tõstab küsimusi sotsiaalsest väärtusest nii ühiskonna kui indiviidi tasandil arvestades eriti marginaliseeritud või haavatavaid huvigruppe. Knutz on loonud prototüüpe ja uurimuslikke põhinevaid artefakte mõeldes eeskätt kahele suurele avaliku sektori osale: tervishoiule ja kriminaalhooldusele.
Markussen ja Knutz annavad ühise loengu “Practice-based research in art and design – an introduction”.
Konsultatsioonid ja workshop 16.-17.06.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames kolmapäeval, 16.06., individuaalsed konsultatsioonid Mick Wilsoni ja Britta Bennoga ning neljapäeval, 17.06., workshop doktoritöö ideekavandi kirjutamisest Thomas Markusseni ja Eva Knutziga.
Konsultatsioonid pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest rahvusvahelise eksperdiga nelja silma all. Konsultatsioonile registreerimiseks tuleb täita vorm (vt. link all) ja laadida üles oma portfoolio.
Tänavuse workshopi eesmärgiks on töötada ideest välja uurimustöö kavand. Osalemiseks tuleb laadida registreerimisankeediga koos üles 1-leheküljeline ideekavand, mille sisu juhendi leiab ankeedist.
Konsultatsioonil või workshopil osalemiseks registreeri ennast SIIN. [Konsultatsioonide ja workshop-i kohad täis]
Eelkõige ootame registreeruma loovuurimuslike meetoditega töötavaid kunstnikke ja disainereid, vilistlasi ja magistrantuuriõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 11.06.2021. Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Registreerimisega tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades.
Küsimuste korral palume võtta ühendust madis.luik@artun.ee
PhD Vitamin sai 2020. aastal initsieeritud Vabade Kunstide Teaduskonna poolt. 2021. aastal korraldatakse sündmust vabade kunstide ning disaini teaduskondade ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koostööna.
PhD Vitamini toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Vastuvõtt EKA doktoriõppesse algab 14. juunil ning avaldusi võetakse vastu 28. juunini SAISis. Lisainfo kunst ja disain doktoriõppekava kohta leiate SIIT. Doktoriõppe vastuvõtuinfo SIIT.
PhD Vitamin: Avatud loengud, konsultatsioonid, workshop
Teisipäev 15 juuni, 2021 — Neljapäev 17 juuni, 2021
Avatud on registreerimine PhD Vitamin 2021 programmi konsultatsioonidele ja workshopile. Kõik huvilised on oodatud osalema avatud loengute programmis.
Eesti Kunstiakadeemia teine PhD Vitamin toimub tänavu 15.-17.06. ZOOMi vahendusel. Sündmus koosneb avalikest loengutest, konsultatsioonidest ja doktoritöö ideekavandi workshopist. Sündmus viib taas kokku loomeuurimusega tegelevad eksperdid kunsti ja disaini doktoriõppesse astumisest huvitatutega.
Loengute Programm: 15.-16.06.2021
Loengul osalemiseks klikka selle kuupäeval või ava see ZOOMi link.
Teisipäev, 15.06. kell 14.00-15.00 – Mick Wilson
Kunstnik, õppejõud ja teadlane Mick Wilson töötab Göteborgi Ülikooli HDK-Valandi kunsti- ja disainiakadeemias professori ja doktoriõppe juhina. Ta on tegelenud aktiivselt loovuurimuse arendamise ja edendamisega nii akadeemilisel, institutsionaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Tema uurimisteemadeks on kunst kui avalik kultuur, poliitiline kogukondlikkus surnutega, näituste tegemine kui uurimisviis, teadmiste konflikti ja sümboolse vägivalla retoorika. Ta on olnud (kaas)koostajaks teostele How Institutions Think (2017) ja The Curatorial Conundrum (2016), MIT kirjastuses koos Paul O’Neilli ja Lucy Steedsiga ja SHARE Handbook for Artistic Research Education (2013), ELIA väljaanne koos Schelte van Ruitenoga. Hetkel töötab Wilson projektidega PARSE On the Question of Exhibition (2020-2021), Open Up (2019-2023), Public Art Research Report II (2020-2022).
Oma loengus “Kohtumised ja lahkumised sõpradega” kaardistab Mick Wilson loovuurimuse kui valdkonna võimalusi ja karisid lähtudes oma koostöökogemusest kunstniku, kirjutaja, uurija ja korraldajana.
Teisipäev, 15.06. kell 17.00-18.00 – Britta Benno
Britta Benno on Tallinnas elav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. Benno viimaste aastate näitused toimivad seriaalselt, kujutades inimesejärgseid linnamaastikke. Kontseptuaalsed võtmesõnad on mälu, võim ja tähenduste kaduvus (varemed), kujutlemine (worlding), graafiku mõttetööriistad (kihiliselt mõtlemine) ning posthumanistlikud filosoofia suunad. Benno viimane isikunäitus „Ruinenlust Lasnamäel“ toimus 2020. aastal Hobusepea galeriis.
2008. aastast alates õpib Benno Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal; tema loomepõhise uurimistöö teemaks on kunstipraktikale baseeruvalt „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: inimesejärgsed maastikud laiendatud joonistus- ja trükigraafika väljal“. Oma ettekandes tutvustab Britta oma loomeuurimust, kuidas see on õppeperioodi jooksul muutunud ja selginenud ning kuidas tema puhul doktoriõpe ja kunstipraktika koos toimivad.
Kolmapäev, 16.06. kell 16.00-17.30 – Thomas Markussen & Eva Knutz
Dotsent Thomas Markussen on Lõuna-Taani Ülikooli Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojaid. Markussen otsib oma töös võimalusi kasutada disaini poliitilise ja kriitilise esteetilise praktikana, seda eeskätt sotsiaalses disainis, disaini-aktivismis ja disainifiktsioonis.
Kunstnik ja disainer Eva Knutz töötab praktikapõhise disaniuurimuse dotsendina Lõuna-Taani Ülikoolis ning on samuti Sotsiaalse Disaini Uurimusrühma üks loojatest. Uurimisrühma fookuses on kaasav disain, mis tõstab küsimusi sotsiaalsest väärtusest nii ühiskonna kui indiviidi tasandil arvestades eriti marginaliseeritud või haavatavaid huvigruppe. Knutz on loonud prototüüpe ja uurimuslikke põhinevaid artefakte mõeldes eeskätt kahele suurele avaliku sektori osale: tervishoiule ja kriminaalhooldusele.
Markussen ja Knutz annavad ühise loengu “Practice-based research in art and design – an introduction”.
Konsultatsioonid ja workshop 16.-17.06.
Lisaks loengutele toimuvad PhD Vitamin-i raames kolmapäeval, 16.06., individuaalsed konsultatsioonid Mick Wilsoni ja Britta Bennoga ning neljapäeval, 17.06., workshop doktoritöö ideekavandi kirjutamisest Thomas Markusseni ja Eva Knutziga.
Konsultatsioonid pakuvad huvilistele võimaluse rääkida oma doktoritöö ideest rahvusvahelise eksperdiga nelja silma all. Konsultatsioonile registreerimiseks tuleb täita vorm (vt. link all) ja laadida üles oma portfoolio.
Tänavuse workshopi eesmärgiks on töötada ideest välja uurimustöö kavand. Osalemiseks tuleb laadida registreerimisankeediga koos üles 1-leheküljeline ideekavand, mille sisu juhendi leiab ankeedist.
Konsultatsioonil või workshopil osalemiseks registreeri ennast SIIN. [Konsultatsioonide ja workshop-i kohad täis]
Eelkõige ootame registreeruma loovuurimuslike meetoditega töötavaid kunstnikke ja disainereid, vilistlasi ja magistrantuuriõppe lõpetajaid nii Eesti Kunstiakadeemiast kui ka teistest ülikoolidest. Registreerimine on avatud kuni 11.06.2021. Täpsed konsultatsioonide ajad saadetakse registreerunutele otse. Registreerimisega tasub olla kärme, sest konsultatsioonide arv on piiratud.
Nii loengud kui ka konsultatsioonid toimuvad digitaalkeskkondades.
Küsimuste korral palume võtta ühendust madis.luik@artun.ee
PhD Vitamin sai 2020. aastal initsieeritud Vabade Kunstide Teaduskonna poolt. 2021. aastal korraldatakse sündmust vabade kunstide ning disaini teaduskondade ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koostööna.
PhD Vitamini toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Vastuvõtt EKA doktoriõppesse algab 14. juunil ning avaldusi võetakse vastu 28. juunini SAISis. Lisainfo kunst ja disain doktoriõppekava kohta leiate SIIT. Doktoriõppe vastuvõtuinfo SIIT.