Avatud loengud

Kuidas mõjutavad väljaheited arhitektuuri: New Yorgi arhitekti Lydia Kallipoliti avalik loeng suletud süsteemidest

Neljapäeval, 19. detsembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Kreeka arhitekt, New Yorgi Cooper Unioni arhitektuurikooli õppejõud Lydia Kallipoliti, kes küsib, mis on ühist kosmosekapslitel, allveelaevadel ja büroohoonetel. Kõikide puhul on tegu suletud süsteemidega ja neile ta oma loengus keskendubki. Kallipoliti esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Lydia Kallipoliti on tunnustatud arhitekt, insener ja akadeemik, kes tegutseb tehnoloogia, arhitektuuri ja keskkonnapoliitika ristumispunktis. Tal on arhitektuuri ja inseneeria diplom Thessaloniki Aristotelese Ülikoolist, teadusmagistri kraad MIT-st ning doktorikraad arhitektuuriteooria ja -ajaloo erialalt Princetoni ülikoolist.

Kallipoliti töid on laialdaselt avaldatud ning eksponeeritud, sealhulgas Veneetsia biennaalil, Istanbuli disainibiennaalil, Shenzheni biennaalil jm. Ta on ka paljude menukate raamatute ja artiklite autor (mh The Architecture of Closed Worlds, Or, What is the Power of Shit (2018)). Oma loengus keskendub Kallipoliti suletud süsteemide – keskkondade, mille eesmärk on olnud maa kui mikrokosmose terviklik taasloomine – kujunemisloole.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

Kolmapäeval, 20. novembril kell 10.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (A101, Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Taani Aalborgi Ülikooli linnaplaneerimise professor Malene Freudendal-Pedersen. Loengus “Cities, Mobilities, Futures” räägib ta, kuidas kavandada linnaruumi, et edendada jalgrarattaliiklust. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Malene Freudendal-Pedersen is Professor in Urban Planning at Aalborg University and has a interdisciplinary background linking sociology, geography, urban planning and the sociology of technology.

Focus for her research is how mobilities frame and enable modern everyday life. How individuals experience, evaluate or describe their mobilities and what propels their actions is important to understand if we aim at more sustainable mobilities in the future. Specific transport modes have different values and importance in planning cities. Values or taken for granted knowledge about transport and mobilities produce path dependencies in everyday life mobilities that are also diffused into policy and planning systems. Her research addresses interrelations between social practice and transport modes and the role the for urban spaces and city life.

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Linnastumine kui paratamatus: Tallinnas peab avaliku loengu Briti arhitekt Ross Exo Adams

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams, kes juurdleb linnastumise paratamatuse üle. Adams esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ross Exo Adams on Bardi Kolledzi arhitektuuriosakonna kaasjuhataja ja professor. Tema uurimisvaldkonnaks on linnastumine ja selle eriskummalised ilmingud meie kaasaegses ühiskonnas. Ta küsib, mis üldse on linn? Oma raamatus “Urbanism and Circulation” vaatleb ta näiteks treppide ja üleilmse linnastumise seoseid. Adamsi uurimisteemad keerlevad geograafia, seadus- ja ruumiloome, poliitika ja filosoofia piirimail. Ta on õpetanud Bartlettis ja Architectural Associationis Londonis. Hetkel töötab raamatu kallal, mis uurib, kuidas erinevad valitsemisvormid avalduvad ruumiloomepraktikates ja esitlustehnikates.

Oma Tallinna loengus ei küsi Adams KAS me linnastume, vaid KUIDAS me seda teeme. Tema loeng üritab linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla just urbaansuse kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Kadi Karine
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Rohkem infot: www.flokasearu.eu

Loeng toimub inglise keeles, EKA kaasaegse kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja “ART TALKS” raames.

Kõik huvilised on oodatud!

Milline on neoliberaalse kapitalistliku linnapildi vundament: Tallinnas peab avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Rootsi arhitektuuriajaloolane Helena Mattsson, kes laob ajaloolise vundamendi meie neoliberaalsele ja kapitalistlikule linnapildile. Mattsson esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Helena Mattsson on Rootsi arhitekt, arhitektuuriteoreetik ning arhitektuuriajaloo ja teooria professor Stockholmi Kuninglikus tehnikainstituudis. Tema uurimisteemade keskmes on Rootsi heaoluühiskond ja tarbimisharjumused ning kuidas see Rootsi kaasaegses arhitektuuris ilmneb. Ta on avaldanud mitmeid Rootsi heaoluühiskonda kriitiliselt mõtestavaid raamatuid ning on kultuuriajakirja SITE toimetaja.

Mattssoni loeng on väike rännak kaasaegse arhitektuuri neoliberaliseerumisse 1980. aastatel Rootsis ja mujal maailmas. See on ajajärk, mis on võrreldav meie kaasaegse arhitektuuri ja nõukogude võimu alt vabanenud vaba Eesti ideoloogia sünniga 1990. aastatel.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 14.00 toimub EKA aulas Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor Reinhold Martini avatud loeng “Order and Disorder: On Knowledge, Society, and Architecture”. 

Reinhold Martin avamas loengu tagamaid:
“This talk will consider the interplay of order and disorder, mediated by architecture. Order, in the sense we will explore, makes the world knowable and governable, through the suppression, management, or containment of disorder, which includes entropy or breakdown as well as willful disruption. Architecture, as one of many media, rather than simply a representation or an instrument, operates topologically and epistemologically, arranging and rearranging insides and outsides, drawing and redrawing lines. The lines we will consider distribute forms of knowledge, and the things they seek to know and govern, simultaneously joining what they distinguish. To trace this, the talk will sketch one particular genealogical sequence through the design of campuses, both corporate and academic, beginning on the US side of the Cold War. The larger aim will be to rethink the problem of order and disorder at the intersection of knowledge, society, and architecture, with specific reference to the political economy of design as a will-to-order of its own.”

Kolmapäeval, 30. oktoobril peavad loenguid meie uued vastvalitud audoktorid!

Algusega kell 16.00, räägib EKA aulas kunstiajaloolane Griselda Pollock teemal “From Alain Resnais’s Van Gogh (1948) to Julian Schnabel’s At Eternity’s Gate (2018): Why are we still Loving Vincent (2017)?”

Griselda Pollock (s. 1949) on Leedsi ülikooli sotsiaalse ja kriitilise kunstiajaloo professor, kelle tegevusväli on seotud visuaal- ja kultuuriteooriaga ning feministliku ja postkolonialistliku kunstiteooriaga. Pollock on elav klassik – ta on alates 1970. aastate lõpust olnud mõjukamaid moodsat, postmodernset ja kaasaegset kunsti uurivaid teadlasi maailmas. Ta on oluline kunstiteooria ja metodoloogiate uuendaja ja mõjutanud märkimisväärselt 20. sajandi II poole ja ja 21. sajandi feministlikku teooriat, soouurimust ja feministliku kunstiajalugu.

Loengu teema on prof Pollock ise kokku võtnud järgmiselt:

“The first exhibition I ever saw, I think, was of the work of Vincent van Gogh in 1961. I forgot about that first encounter until 1990, when, at a conference on the centenary of his death, I delivered a deconstructionist paper tracing the construction of ‘Van Gogh’ over the twentieth century. My research into his exhibition history revealed that the show in Toronto in 1961 was part of a specific post-war series of exhibitions when VG’swork was sent around the world, ensuring this artist’s spectacular place in the twentieth century’s cultural imagination as ‘the modern artist’. I also realized that this buried memory of an exhibition visited in 1961 with my art-loving mother, who died three years later, may have been the unconscious prompt for my choice, in 1972, of Van Gogh as my PhD dissertation topic.

Over my fifty-years, I have struggled against ‘the myth of Van Gogh’ in many publications and exhibition projects. In this lecture, I will return to one of the earliest films made about the artist by French documentarist Alain Resnais in black and white in 1948 and to the animated film Loving Vincent and the American painter Julian Schnabel’s personal homage, At Eternity’s Gate. What are the different concepts of art and artist this mythic ‘Vincent’/’Van Gogh’ has mirrored? What are the art histories I have tried to create to challenge their potency, affect, and dangers? Why does this myth and image persist and entrance?”